Kolmapäev, juuli 16, 2025

SOOME UUDISED

Soome: Avalikustati suurima tulu saajad – vaata, kes on eesotsas

NordenBladet — Soomes avalikustati 2021. aasta maksuandmete põhjal Soome kõrgeima sissetulekuga maksumaksjad. Kõige tipus on üllatusnimi Uusimaalt: Juhapekka Tapani Piiroinen. Ta teenis tulu 133 746 032 eurot. Kapitalitulu osakaal oli 133 699 953 eurot, töötasu osa 46 078 eurot, vahendab Iltalehti.

Piiroinen pole enne 2021. aasta maksuinfo avaldamist avalikkuse ees olnud. Temast teatakse väga vähe. 1983. aastal sündinud Piiroinen töötab ettevõtluse infoteenistuse andmetel Goofy Unicorn Oy tegevjuhina.

Ettevõte on oma tegevusalaks määranud tarkvara projekteerimise ja tootmise. Lisaks on kirjelduses videomängude arendamine ja avaldamine.

Muidu on Piiroinenil aktiivsed rollid vaid ühes elamuühistus. Ta on juhatuse korraline liige.
Teisel kohal on Ilkka Paananen, mobiilimängufirma Supercell asutaja ja tegevjuht. 1978. aastal sündinud Paananen teenis kokku 58 680 857 eurot, millest 47 914 037 eurot moodustas kapitalitulu ja 10 766 820 eurot töötasu.

Mängufirma Reworks asutaja Ilkka Teppo teenis kokku 46 307 289 eurot, millest töötasu osa oli 67 010 eurot. Reworks müüdi Iisraeli firmale Playtika.

Lisaks 1973. aastal sündinud Teppole tõi tehing 15 suurema tulusaaja hulka ka teised asutajad Jarno Heikkinen, Aaro Väänänen, Jarno Fabritius ja Miika Fabritius. Heikkinen on edetabelis 31,73 miljoniga viies.

Nimekirja kolmas on samuti mängutööstuses. Ta on Supercelli teine asutaja Mikko Kodisoja. 1976. aastal sündinud Kodisoja teenis kokku 35 386 278 eurot, millest 7 314 509 oli töötasu.

Kuuendal kohal on börsifirma Qt Group tegevjuhina tuntud Juha Varelius. Tema sissetulek kokku oli ligi 29 miljonit eurot. Qt Group ei tegutse mängutööstuses. Selle põhitoode on Qt tarkvara raamatukogu ja arenduskeskkond.

Siin on Soomes 2021. aastal maksuameti andmetel suurimate tulusaajate TOP 15:

1
Piiroinen Juhapekka Tapani
133746032

2
Paananen Ilkka Matias (avafotol)
58680857

3
Teppo Ilkka Tapio
46307289

4
Kodisoja Mikko Juhani
35386278

5
Heikkinen Jarno Petteri
31733048

6
Varelius Juha Pekka
27856191

7
Alakortes Harri Antti Johannes
25925302

8
Fabritius Miika Sakari
25684611

9
Laakkonen Mikko Kalervo
25043617

10
Väänänen Aaro Lauri Hermanni
25036284

11
Fabritius Jarno Henrik Mikael
24321615

12
Herlin Antti Juhani
24161956

13
Nieminen Otto Aleksis
22138689

14
Halttunen Markus Juha Petteri
21977002

15
Helander Hannu-Jukka
21111143

Avafoto: Topis teisel kohal olev Ilkka Paananen

 

Soome: Börsiettevõte Fortum hakkas Tahkoluotos Meri-Poris taas kivisöest elektrit tootma

NordenBladet – Elektriettevõttele Fortum kuulub Tahkoluotos, Meri-Poris söeelektrijaam, mis pandi taas elektrit tootma. Jaam oli viis aastat elektritootmise reservis, vahendab Yle.

Söeelektrijaam Tahkoluotos Meri-Poris oli viis aastat elektritootmise reservis. Peale reservnimekirjast eemaldamist alustas Fortum ettevalmistusi, et jaam taas tööle saada.

Söeelektrijaama katseaeg lõppes eelmise nädala reedel ning sestsaadik on jaam tootnud Soome elektrituru tarbeks elektrit.

Fortum teatas septembris, et alustab ettevalmistusi söeelektrijaama töökorda seadmiseks ning tegigi oktoobris hooldustöid.

Fortum toodab Tahkoluoto söejaamas elektrit ainult etteostetud mahus, mida hinnatakse iga päev ning toodetud elekter müüakse Põhjamaade elektriturul.

 

Soome: Kotka ja Ida-Eesti vahel tahetakse taastada laevaliini

NordenBladet – Möödunud nädalal külastasid Eestit Kotka linnajuht Esa Sirviö, Haminan-Kotka sadama tegevjuht Kimmo Naski, endine Imatra linnajuht Pertti Lintunen ja Itä-Suomi Union ry esindaja Matti Viialainen.

Reisi eesmärk oli välja selgitada Ida-Soome ja Ida-Eesti tihedama koostöö võimalused. Üks näide koostöö tihenemisest oleks laeva otseühenduse avamine Kotkast Ida-Eestisse.

Plaanid on aga veel väga algusjärgus: laevafirma pole veel teada, samuti pole teada, kas liiklust nähakse kasumlikuna. Samas on soomlased laevaühenduse taasavamisest Kotka ja Ida-Eesti vahel väga huvitatud ka, sest pärast Venemaaga kaubanduse lõppemist on neil vaja uut kaubateed. Idasoomlaste hinnangul oleks kaubavedu läbi Ida-Eesti soodsam kui mööda muid marsruute, plussiks peetakse ka aastate jooksul paranenud Eesti maanteede kvaliteeti, kirjutas Yle. Lehe andmetel kaalutakse Soomes praegu, kas luua Kotkast laevaühendus Sillamäe või hoopis Kundaga.

15 aastat tagasi suletud laevaliin Sillamäe ja Kotka vahel on plaanis taastada, laevaühendusest ollakse huvitatud nii Soome lahe põhja- kui ka lõunakaldal. Sillamäe linn on tellinud 2007. aastal suletud Kotka-Sillamäe laevaliini taasavamiseks tasuvus- ja teostatavusanalüüsi.

Avafoto: Google

Soome tööbaromeeter: tööjõu defitsiit hakkab vähenema – kus on puudus kõige suurem?

NordenBladet — Käesoleva sügise tööbaromeeter näitab tööjõupuuduse kasvu mõningast langust. Riiklikul tasandil määratleti selle sügise tööbaromeetris tööjõupuuduse ametikohtadena kokku 56 ametit 200 võtmeametist.

Tööjõupuuduses vaevlevate ametite arv võrreldes eelmise aasta sügisega kasvas, kuid 2022. aasta kevadest on tööjõupuudusega ametite arv veidi vähenenud.

Tulemused selguvad 2022. aasta sügise tööbaromeetris, mille Töö- ja majandusministeerium avaldab 1. novembril 2022. Tulemused põhinevad 2022. aasta septembris ja oktoobris tehtud tööbüroode eksperthinnangutel, mis hindavad olukorda aasta ette.

„Tööhõive ja töötuse näitajad reageerivad majanduse tõusudele ja mõõnadele viivitusega. Laialdane tööjõupuudus ei leevene aga isegi siis, kui majandus mõne kvartali jooksul hinge tõmbab,” ütleb Töö- ja majandusministeeriumi asekantsler Elina Pylkkänen.

Kuigi tööjõupuudusega ametite arv on üldiselt vähenenud, on „suure tööjõupuudusega” ametite arv jätkuvalt kasvanud. Soovijatest on puudus suur, kui leitakse, et piirkonna tööbüroos on erialale sobivatest tööotsijatest suur puudus.

Üldiselt arvatakse, et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ametites tuleb lähiajal puudu oskustööjõust. Kolm neljandikku tööjõu puuduse TOP 15 edetabelis olevatest ametitest on sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnast. Kõige keerulisem on olukord omastehooldajate, õdede, sotsiaaltöö spetsialistide, põhikooli õpetajate, eripedagoogide, logopeedide, perearstide, koduhooldustöötajate, psühholoogide ja hambaarstide värbamisel. Lisaks on taas olnud raskusi töötajate leidmisega toitlustus- ja põllumajandussektorisse.

Kokku on sel sügisel tööjõupuudusega ametite nimekirjas 56 ametit. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande sektori ameteid on selles nimekirjas kokku 17. Tööjõupuudusega ametite arvult järgmised on ehitussektor (12 ametit) ja tööstus (8). Samuti on tarkvarasektoris, toitlustussektoris, puhastus- ja kinnisvarahoolduses ning transpordisektoris mõned ametid, mis kannatavad töötajate puuduse käes.

Hinnanguliselt 200 ametist on praegu ülepakkumisi 29 osas. Ülepakkumisega ametite arv pole viimasel ajal palju muutunud. Aasta varem oli ülepakkumisega ameteid 30. Korona mõju tööjõu ülepakkumisele on olnud üsna väike. Tööjõu ülepakkumine on loome- ja kultuurialadel.

Pea pooled kutsealade klassifikaatori (ISCO 4) ametitest on kaasatud ametibaromeetri hinnangutesse. Baromeetri tulemusi saab vaadata piirkonna omavalitsuste ja ametinimetuste lõikes tööbaromeetri kodulehel.

 

 

Soome toll paljastas narko salakaubaveo Rootsist Soome

NordenBladet — Soome toll on uurinud Tornionjoki jõe orus toimunud narkootikumide salakaubavedu Rootsist Soome. Narkootikume üritati kummipaadiga üle Tornionjoki jõe Soome tuua. Osa narkootikume peideti Rootsi poolel metsa. Kuritegu on uuritud kui raskekujulist narkokuritegu.

Toll konfiskeeris 2022. aasta varasuvel Tornios viis kilogrammi hašišit, mille kaks inimest olid toonud kummipaadiga Rootsist üle Tornionjoki Soome aerutades. Päästevestideta kummipaadiga jõe ületamine oli salakaubavedajate jaoks riskantne tegu, kuna jões oli veetase kõrge ja vool tugev.

Uurimise käigus konfiskeeris toll ka umbes neli kilogrammi amfetamiini, mis oli Rootsi poolel piiri lähedal metsa peidetud ja ootas smugeldamist Soome.

„Oleme uurimise käigus teinud tihedat koostööd nii Soome politsei kui ka Rootsi tolli ja Rootsi politseiga,” ütles uurimist juhtinud Pekka Jauhola.

Raskes narkokuriteos kahtlustati kolme inimest. Toll vahistas ühe kahtlusaluse kohe pärast jõe ületamist ja veel kaks kuriteoga seotud inimest paar päeva hiljem Tornios.

Kriminaalasja menetleti oktoobris Lapimaa kohtus, mis karistas süüdlasi mitme narkokuriteo eest peaaegu kahe aasta kuni viie aasta pikkuse vangistusega. Kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Kriminaalasja menetleti kui raskekujulist narkokuritegu.