NordenBladet — Venemaa püüab nüüd kindlustada ainsat ala, kus tal on veel sõjaline ülekaal, vastukaaluks alandustele Ida-Euroopas ja sõjalise positsiooni langusele Läänemerel, ütles Soome erukindral Pekka Toveri.

See on Arktika piirkond. Venemaa põhja laevastik on tema tugevaim laevastik ja sellel on Koola poolsaarel Murmanski oblastis ulatuslik baaside võrgustik, vahendab Iltalehti.

Arktika piirkonnas on neil korraliku lahinguvõimega mere- ja õhujõud. Nad on püüdnud uuendada vanu nõukogudeaegseid baase ja ehitada uusi, rääkis Toveri.

Toveri mainis ka Vaikse ookeani laevastiku Vladivostokis, mis on Venemaa suuruselt teine ​​laevastik. Just selle protsessi kaudu on Venemaa rajanud kliimamuutuse tõttu avaneva kirdekoridori äärde baaside võrgustiku. Selle eesmärk on muuhulgas tugevdada kohalolekut ja kontrollivõimet.

Nad on mitu aastat harjutanud, et põhjasuunda tugevdatakse ja sinna viiakse dessantvägesid ja muid jõude.

Arktika piirkonnas on jäälõhkujate tähtsus suur ja sellel põhineb Venemaa eelis. Venemaal on maailma suurim jäälõhkujate laevastik, mis võimaldab jäämasside liikumise ajal opereerida põhjapoolsetes piirkondades. Lääneriikidel sarnast võimekust ei ole.

See, kus lääneriigid saavad võistelda, on vee all. Lääne allveelaevad on veidi suuremad, paremini varustatud ja välja õpetatud.

Venemaa mereväe üleolekule Arktika piirkonnas lääneriikide suhtes on raske täpset hinnangut anda, kuid Toveri tuletab meelde, et ka Lääs pole hambutu. USA suudab piirkonda üle viia näiteks õhu- ja mereväed. Kui kaugele ja kui hästi, sõltub aastaajast ja ilmast.

Siiski on USA-l jõudu. Õhujõudude poolelt mainib Toveri Alaskat, kus USA-l on kakssada 5. põlvkonna stealth-hävitajat. Vaikse ookeani poolse piirkonna kohta tuletab ta meelde, et USA-l on seal täielik õhuülekaal. Ka Venemaa ülemvõim põhjas ei pruugi olla igavene.
Venemaal on Arktikas oma piirkonnas üleolek, aga kui ta hakkab midagi ründama, siis see üleolek sulab üsna kiiresti, sest Läänel on mere-, maa- ja õhujõudusid märkimisväärses koguses.

Pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse, on ta pidanud viima lõunasse ka oma põhjaüksusi, kuid ilmselt mitte oma mere- ja õhujõude, vähemalt praegu.
Koola poolsaarelt on saadetud brigaadid, mille ülesandeks on kaitsta mereväge ja muud taristut selles piirkonnas. Enamasti on nad Ukraina lahingutes üsna palju hukkunud ja kõvasti räsitud.

Venemaa on oma Arktika piirkondi teadlikult militariseerinud üle 15 aasta. Nii et ülekaal on seal endiselt märkimisväärne, kuid see pole ka viimastel kuudel oluliselt suurenenud. Pigem vastupidi.

Põhja laevastikule reserveeritud kaugmaa raketid on kindlasti läinud ka Ukrainasse. Selles mõttes on nende arktiline võimekus vähenenud, märkis Toveri.

NordenBladet — Kaastöötaja seksima veenmine või teise tagumiku avalikus kohas kommenteerimine, nii et seda on kuulda – selliste tegude eest võib pärast aastavahetust Soomes karistada saada. Aastavahetusel jõustub Soomes uus seksuaalkuritegude seadus, vahendab Ilta-Sanomat.

Seadusemuudatus muudab karistatavaks ka seksuaalse ahistamise, mis ei pruugi sisaldada puudutamist – kuid mis muul viisil rikub teise inimese seksuaalse enesemääramise õigust.
Karistuse saab määrata tegude eest, mis „oma tugevuse või loomu tõttu on raskusastmelt võrreldavad puudutamisega”. Sel juhul võib tegusid pidada sihtmärki halvustavaks, alandavaks või muul viisil kannatusi põhjustavaks.

Seaduse järgi saab sellistes tegudes süüdi jääda suuliselt, sõnumit või pilti saates või esitades, teist inimest pildistades või ennast paljastades.

Kellegi vastu tahtmist suudlemine või seksuaalselt oluliste kohtade (nt rindade, suguelundite, selja, reite või kaela) puudutamine on olnud ja jääb ka edaspidi karistatavaks ahistamiseks.

Samas võib tulevikus ahistamiseks pidada ka teise kehaosa puudutamist, kui sellega kaasneb verbaalne või muu seksuaalne tegevus. Nii võib näiteks käsivarre silitamine seoses verbaalse vihjega olla karistatav tegu.

Seadus ei määratle ammendavalt kõiki võimalikke seksuaalse ahistamise viise, kuid tuuakse mitmeid näiteid.

Verbaalne seksuaalne ahistamine võib olla näiteks avalikus kohas teise isiku esinemise kommenteerimine. See kehtib eriti seksuaalselt oluliste kehaosade kommenteerimise kohta.

Karistatava verbaalse ahistamise alla võib liigitada ka teisele seksiettepaneku tegemise, kui sellega kaasneb näiteks teisele järgimine või seda tehakse teiste inimeste silme all nii, et sihtmärk peab olukorda alandavaks.

Ahistada võib ka isik, kes pakub avalikus kohas teisele seksi eest tasu. Verbaalne seksuaalne ahistamine võib olla ka teise inimese seksuaalelu kohta küsimine, kui see on põhjendamata ega ole seotud näiteks küsija tööülesannetega.

Inimene, kes ütleb teisele seksuaalseid solvanguid, võib olla süüdi näiteks au teotamises, aga raskematel juhtudel ka seksuaalses ahistamises, kui sõnad on suunatud konkreetselt teise seksuaalsusele.

Ka enda seksuaalne paljastamine teisele võib kaasa tuua karistuse. See võib olla näiteks pilt, millel on näha suguelundid või verbaalselt nilbe sõnum.

Vastavalt kehtib säte ka seksuaalsete video- ja helisalvestiste teisele isikule saatmise ja esitamise korral.

Isegi vähem range vihjav ettepanek seksuaalvahekorraks võib olla karistatav, vähemalt kui seda korratakse.

Teised ahistamise vormid võivad olla näiteks teise inimese lahtiriietumise jälgimine ukseavast või ujulas ilma loata vastassoo riietumis- või pesemisalasse sisenemine.

Ahistamise eest võib karistada ka teise inimese riiete seksuaalse puudutamisega, näiteks seeliku või särgi allääre tõstmisega või tõmbluku avamisega.

Teo karistatavuse eelduseks on see, et tegu on tahtlik ja sihtmärk tunneb, et tema enesemääramisõigust on rikutud.

Seksuaalkuritegude seadust karmistatakse järgmisel aastal veelgi. Näiteks seks ilma teise poole nõusolekuta on edaspidi karistusseadustiku järgi vägistamine.
Uus seadusandlus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.