Esmaspäev, juuli 14, 2025

SOOME UUDISED

Selgusid 2022. aasta Põhjamaade Nõukogu auhinnad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 1. novembri õhtul selgusid Helsingi Musikhusetis Põhjamaade Nõukogu auhindade laureaadid: Nora Dåsnes, Solvej Balle, Karin Rehnqvist, Valdimar Jóhannsson, Sjón, Hrönn Kristinsdóttir, Sara Nassim ja Mariehamni linn.

Filmiauhinna, mille andis üle Soome peaminister Sanna Marin, pälvis Islandi film “Lambuke”, mis linastus Põhjamaade filmikuu raames ka ETV2 ekraanil. Filmi režissöör ja stsenarist on Valdimar Jóhannsson, stsenarist Sjón ning produtsendid Hrönn Kristinsdóttir ja Sara Nassim. Žürii kirjeldas teost kui ainulaadset kaotuse, leina ja hirmu lugu.

Muusikaauhind anti Rootsi heliloojale Karin Rehnqvistile teose “Silent Earth” eest. Võitja kuulutas välja eelmise aasta laureaat Eivør. “Silent Earth” on segadust tekitav ja jõuliselt julgustav teos, mis avaldas hindamiskomisjonile suurt muljet. Karin Rehnqvist väljendab selles meisterlikult muusika ainulaadset jõudu.

 

Keskkonnaauhinna sai Mariehamni linn Ahvenamaalt Nabbeni märgala eest. Tegemist on mitmekülgse lahendusega, mis puhastab veekeskkonda ning avaldab positiivset mõju taimedele ja loomadele. Lisaks on algatuse eesmärk aidata linnakeskkonnas muutuva kliimaga kohaneda. Auhinna andis üle RePacki tegevjuht Petri Piirainen, kes pälvis 2017. aastal sama auhinna.

 

Laste- ja noortekirjanduse auhinna pälvis Norra autor Nora Dåsnes graafilise romaaniga “Ubesvart anrop”. Nora Dåsnes võitis auhinna tugeva, usaldusväärse ja nüansirikka töö eest, mis kirjeldas, kuidas 22. juulil 2011. aastal toimunud terrorirünnak kogu Norrat mõjutas. Auhinna andis üle Moomin Characters Oy Ltd juhatuse esimees Sophia Jansson.

 

Kirjandusauhinna andis üle Soome presidendi abikaasa ning luuletaja Jenni Haukio ning selle pälvis taanlane Solvej Balle romaani “Om udregning af rumfang I, II, III” eest. Žürii nimetas seda meie aja meistriteoseks.

 

Põhjamaade Nõukogu annab igal aastal välja viis auhinda – kirjandus-, filmi-, muusika- , keskkonna ja laste ning noorte kirjandusauhinna. Iga võitja saab 300 000 Taani krooni ning Nordly kujukese. Auhinnatseremoonia toimub iga-aastase Põhjamaade Nõukogu täiskogu istungi ajal.

Lisainfo: https://www.norden.org/en/nordic-council-prizes 

 

 

Nemad on kõige tagaotsitumad Soome kurjategijad Euroopas

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kaks Soomes tagaotsitavat meest on pääsenud Euroopa politseiameti Europoli enim tagaotsitavate kurjategijate nimekirja. Kokku on Europoli tagaotsituimate kurjategijate nimekirja pääsenud 90 inimest. Kaks neist on Soome politsei poolt tagaotsitavad.

Mõlemad on olnud aastaid jooksus.

Ăśks neist on Soome kodanik, 37-aastane Jan Johannes Salminen (avafotol vasaskul).

Salmineni kahtlustatakse maksupettuses, raamatupidamiskuritegudes ja rahapesus. Tagaotsimisteate kohaselt pole mees ilmunud kohtusse, et kriminaalsĂĽĂĽdistustele vastata.
Salminen räägib soome ja inglise keelt. Mees on 178 sentimeetrit pikk ja roheliste silmadega. Ta on enim tagaotsitute nimekirjas alates 2019. aastast. Mehe tagaotsimisteadet täiendati eelmise aasta novembris.

MTV uudised on varem teatanud, et Turus elanud Salminen õppis kehalise kasvatuse juhendajaks ja oli õpingute ajal Malagas praktikant.

Ilta-Sanomat on varem teatanud, et mees on olnud Hispaanias Costa del Solis tuttav nägu. Fuengirola ajaleht on teatanud, et mees oli seotud näiteks alkohoolsete jookide maaletoomise ja transpordiäriga.

Soome politsei poolt tagaotsitav Aram Kohnepushi on end võimude eest varjanud mitu aastat, vähemalt 2017. aastast. Tema tagaotsimisteadet uuendati eelmise aasta jaanuaris.
Kohnepushi on Iraani kodanik ja teda kahtlustatakse pettuses ja võltsimises. Kriminaaluurimine tema suhtes veel kestab. Meest kahtlustatakse enam kui 600 000 euro suuruse kahju tekitamises.

MTV uudised on varem teatanud, et mees jäi pärast politsei ülekuulamisi Soomest kadunuks. Tal õnnestus Soomes elada üle 20 aasta.

Kohnepushi on 34-aastane, 174 sentimeetrit pikk ja pruunide silmadega. Lisaks soome keelele räägib mees kurdi keelt.

Fotod: Europol

 

 

Soome ministeerium: koroonaga nakatumiste arv on suur ning koormab tervishoidu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes on koroonaga nakatumine laialt levinud, kuid risk haigestuda raskelt on eelkõige vaktsineeritutel varasemast väiksem. Haiglates on koroonahaigeid järjest rohkem. Märkimisväärse osa puhul on ravile tuleku peamiseks põhjuseks midagi muud kui koroonahaigus. Soomes ringleb arvukalt koroonaviiruse variante, mille mõju epideemiale on veel ebakindel.

Oktoobri jooksul on Soomes igal nädalal registreeritud ligikaudu 12 000–13 000 nakatumist. Hetkel ei peegelda registreeritud nakatumiste arv tegelikku haigestumist, kuna ametlikke laboriuuringuid tehakse kehtiva testimisstrateegia ja piirkondlike soovituste alusel, edastab sotsiaal- ja terviseministeerium värskes ülevaates.

Soome reovees avastatud koroonaviiruse RNA üldkogus on tõusnud 2022. aasta alguse tasemele. Koroonaviirust leidub ohtralt kõigi seirekohtade reovees. Leiud näitavad, et koroonaviirus levib elanikkonnas laialdaselt. Tõenäoliselt on nakatumisi mitu korda rohkem kui neid on registreeritud.

Vaktsineerimine kaitseb raske haigestumise eest

Kuigi koroona levib elanikkonnas laialdaselt, on raske koroonahaiguse risk vähenenud eelkõige hea vaktsineerimiskaitsega inimestel.

Viimase nädalaga on koroonahaigete arv kasvanud. Mõnes piirkonnas on suurenenud ka muudel põhjustel kui koroonaviirushaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientide osakaal. Koronaviirushaiguse tõttu haiglaravile sattunute raviperioode on lühendatud.

Otseselt või kaudselt koroonaviirusega nakatumisest põhjustatud surmajuhtumite arv on endiselt märkimisväärne, kuid surmade seas on varasemast rohkem ka neid, kelle jaoks koroona ei ole otsene ega soodustav surma põhjus.

Omikroni alamvariant BA.5 on olnud Soomes levinuim tüvi alates 2022. aasta suvest. Soomes liiguvad praegu BA.5 mutatsioonist arenenenud tüved nagu BF.7 ja BQ.1. Nende tüvede osakaal on seni väike ja haiguspilt näib olevat sarnane eelmiste omikroni tüvedega. Nende viirusevariantide levik võib aga tulevikus epideemiat kiirendada.

Nakatumist ja nakkuse levikut saab ära hoida, kaitstes ennast ja teisi

Hingamisteede nakkushaigustesse haigestumine hakkab tavaliselt suurenema sügisel ja talvel. Nii külmetushaigust kui ka grippi täheldatakse tavaliselt kõige rohkem aasta lõpus ja alguses.

Koroona, gripi ja teiste hingamisteede nakkushaiguste eest saab end kaitsta samade vahenditega: hoolitseda vaktsineerimiskaitse eest, sümptomitega kodus haigena pesta käsi ning köhida ja aevastada varrukasse. Enda ja oma lähedaste kaitsmiseks nakatumise eest saab kasutada tõhusat näomaski. Piisav vahemaa ja korralik ventilatsioon vähendavad samuti nakatumise ohtu.

Suurendada tuleks viirusevastaste ravimite kasutamist, mis on ette nähtud raske koroonaviiruse haigusele eriti vastuvõtlike riskirühmade raviks. Kui inimene kuulub sellisesse riskigruppi ka kergete koroonaviirushaigusele viitavate sümptomitega, tuleks kiiresti taotleda koroonaviiruse testi ja hinnangut viirusevastase ravi alustamise kohta. Täpsemad juhised ravihinnangu taotlemiseks annavad omavalitsused ja ravipiirkonnad.

Sotsiaal- ja terviseministeerium jälgib koostöös terviseametiga pidevalt epideemia olukorda. Säilitatakse riiklik ja rahvusvaheline valmisolek epideemia laineteks, mida võivad tulevikus põhjustada uued viiruse variandid.

Terviseamet on oma kodulehele koondanud põhiteabe koroonaepideemia jälgimise kohta.

Avafoto: Pexels

 

Soome: Riigi majandusuuringute keskus VATT: valitsuse suur laenamine juhib riigi huku poole

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome riigi majandusuuringute keskus (VATT) kritiseerib parlamendi majanduskomisjonile tehtud avalduses karmilt valitsuse majanduspoliitikat. Avalduses käsitletakse valitsuse järgmise aasta eelarve eelnõud. VATT hoiatab riigieelarve kroonilise defitsiidi ehk jätkuva võlgnevuse eest. Ilma otsustavate majandust tasakaalustavate meetmeteta „suureneb majanduse hukkumise oht”, leiab uurimiskeskus.

„Selle põhjal on hämmastav, et majanduspoliitika seatud eesmärk jätkusuutlik riigi rahandus ei kajastu eelarves meetmetena, mis oluliselt tasakaalustaks riigieelarve olukorda. Tähelepanuväärne on, et vaatamata ette tulnud kriisidele ei ole midagi ette võetud,“ seisab tegevjuhi Mikael Collani allkirjastatud avalduses.

Valitsuse eelarve eelnõus on puudujääk üle 8 miljardi euro. Puudujääk kaetakse täiendava laenuvõtmisega.

Eelarve eelnõu sisaldab ka valitsusperioodi esimesi kärpeid enam kui 300 miljoni euro ulatuses. Kokkuhoid on aga suhteliselt väike võrreldes eelnõu enam kui 80 miljardi euro suuruse kogusummaga.

VATT-i hinnangul ei piisa majanduskasvust defitsiidi katmiseks vähemalt lühiajaliselt. Seetõttu oleks uuringukeskuse hinnangul kulude kärpimine vajalik.

VATT nõuab avaliku sektori teenuste, tulusiirete ja ülesannete esikohale seadmist.
„Pärast prioriseerimist tuleks langetada otsused, mis ei kuulu kõige olulisemate ülesannete hulka ja millised riiklikult rahastatavad tegevused lõpetatakse.”

VATT leiab, et kõrgelt haritud inimeste sisseränne võib olla osaline lahendus riigi rahanduse probleemidele. Siiski ei saa ainult sellele loota.

Lahendusi tuleks uurimiskeskuse hinnangul otsida eelkõige tööjõupoliitikast, mis ergutaks töö vastu võtmist.

VATT-i hinnangul tuleks näiteks hariduskulud suunata sektoritesse, mida ohustab tööjõupuudus.

Uuringukeskuse hinnangul „on põhjust kriitiliselt mõelda ka sissetulekute mõjule tööhõivele”. Viimaste aastate kriisid ei ole tulusiirete saajate suhtelist elatustaset oluliselt mõjutanud, leiab VATT.

Tulusiirete hulka kuuluvad muu hulgas töötutoetus, eluasemetoetus, sissetulekutoetus ja pension.

„Tuleb näha, et majandusliku olukorra halvenedes peavad kõik osalema koormuse jagamises ning võla toel saavutatud elatustaset tuleb alandada, kui väljavaade muud võimalust ei anna,” seisab avalduses.

Parlamendi majanduskomisjon nõustub asjatundjate väljendatud murega riigieelarve püsiva struktuurse puudujäägi üle.

Komisjoni arvates on riigieelarve tasakaalustamiseks hädavajalik koostada „strateegiline pikaajaline plaan”.

Opositsioonierakonnad koonderakond ja põlissoomlased jätsid avaldusele erinevad arvamused, milles kritiseerivad valitsuse majanduspoliitikat.

Avafoto: NordenBladet

 

Soomes võeti kinni kõrge ametnik kahtlustatuna kuriteos, mis puudutab marjade korjamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome politsei on võtnud kinni ühe isiku, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ja ametiseisundi kuritarvitamises. Väljaande Helsingin Sanomat info kohaselt kahtlustab keskkriminaalpolitsei töö- ja majandusministeeriumi valitsusnõunikku Olli Soraineni jämedas altkäemaksu võtmises ja ametiseisundi jämedas kuritarvitamises. Kahtlusus on seotud marjakorjajaid puudutava kuriteokogumiga.

Olli Sorainen on töö- ja majandusministeeriumi võtmeametnik. Ta on valmistanud ette seadusi inimkaubanduse vastu võitlemiseks. Sorainen on ministeeriumi poolt tööjõu ekspluateerimise vastu võitlemiseks loodud nõuandekogu esimees. Samuti valmistas ta ette nn marjaseaduse, mis kehtib alates 2021. aastast.

Varem käis uudistest läbi, et politsei ja piirivalve uurivad juhtumit, milles kahtlustatakse, et Soomes töötavad Tai marjakorjajad on sattunud inimkaubanduse ohvriks.

Politsei teatas, et pidas kinni kaks inimest ning lisaks neile ühe isiku, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ja ametiseisundi kuritarvitamises.

Eeluurimisel kahtlustatakse, et altkäemaksu abil on saadud marjakorjamisega seotud ametlikes protsessides olulist kasu ja hõlbustust, ütles keskkriminaalpolitsei esindaja.

 

 

1...116117118...597Page 117 of 597