Kolmapäev, detsember 31, 2025

SOOME UUDISED

Põhjamaad avaldavad solidaarsust Ukrainale

NordenBladet — Põhjamaad Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island edastasid solidaarsusavalduse Ukrainale.

Järgneb avalduse tekst:

Täna möödub aasta sellest, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda. Juba 365 päeva on see ebaõiglane, meelevaldne ja ebaseaduslik agressioonisõda põhjustanud kujuteldamatuid kannatusi, surma ja hävingut sellises mahus, mida meie kontinendil pole nähtud pärast Teist maailmasõda. Miljonid inimesed on oma kodudest põgenenud, perekonnad on eraldatud ning kohutav rünnak tsiviilelanike ja elutähtsa infrastruktuuri vastu kahjustab jätkuvalt süütuid ja haavatavaid.

Meie, kõik Põhjamaad, tahame näidata üles oma vankumatut solidaarsust Ukrainaga. Toetame selle sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Seisame kindlalt Ukraina rahva toetusel ja austame nende tugevat kaitsetahet, visadust ja ohvreid. Jätkame vankumatult oma toetust, pakkudes poliitilist, sõjalist, humanitaar- ja majandusabi nii kaua kui vaja, ning toetame tugevalt Ukrainat tema Euro-Atlandi püüdlustes.

Mõistame Venemaa jõhkra rünnaku hukka kõige karmimal viisil. Venemaa sõda on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja räige rikkumine ning kujutab endast viimast aastakümnete suurimat ohtu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule. Ukraina peaks saavutama kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Ainult Venemaa saab sõja lõpetada, lõpetades vaenutegevuse ja viies oma väed Ukraina territooriumilt välja. Kordame oma nõuet, et Vene Föderatsioon teeks seda viivitamatult.
Rahu peab põhinema õiglusel ja vastutusel. Teave, mida saame seksuaalvägivalla, näiteks vägistamise kohta, on vaid üks näide rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kohutavatest ja süstemaatilistest rikkumistest Venemaa vägede poolt. Ukrainast sunniviisiliselt välja viidud inimestel, sealhulgas lastel, tuleb lubada oma kodudesse naasta. Kõiki meie tähelepanu alla sattunud julmusi ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi tuleb põhjalikult uurida ning sõjakuriteod toime pannud isikud oma tegude eest vastutusele võtta. Kuriteod ei tohi jääda karistamata.

Venemaa sõjal Ukrainas on kaugeleulatuvad tagajärjed. Majanduslik stabiilsus ning energia- ja toiduga kindlustatus on tõsiselt ohus, millel on tõsised tagajärjed vähem arenenud riikidele. Veelgi olulisem on see, et tegemist on rünnakuga Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku aluspõhimõtete vastu. Rahvusvaheline õigus on meie kaitse esiliin. Kui seda rindejoont saab ühes kohas ületada, on julgeolek kõikjal ohus. Venemaa jätkuv rünnak ohustab demokraatiat, rikub inimõigusi ja seab väljakutse õigusriigi põhimõtetele. Neid põhiväärtusi tuleb kaitsta. Ukraina võitlus on meie võitlus. Ukraina peab võitma.

Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi peaministrid
24/02/2023

 

Soome toetab Ukraina viljasaadetisi 5 miljoni euroga

NordenBladet — Soome toetab Maailma Toiduprogrammi WFP Musta mere teraviljalepingu elluviimisel 5 miljoni euroga. WFP ostab Soome toel Ukrainast teravilja ja viib seda toidukriisi käes kannatavatesse Aafrika riikidesse.

Tänu Musta mere teraviljaleppele saab ajavahemikus juunist 2022 kuni jaanuarini 2023 Ukrainast maailma vedada üle 18 miljoni tonni teravilja ja toiduaineid. Suurem osa (65%) Ukraina nisust ja umbes pool maisist eksporditi arengumaadesse.

Teravilja transport võimaldab ka Maailma Toiduprogrammil WFP toimetada humanitaarabi toidukriisist kõige enam mõjutatud riikidesse. WFP ostab Soome toel Ukrainast teravilja, mida jahvatab, impordib ja transpordib näiteks Aafrika idaossa ehk nn Sarve.

„Soome toetab WFP kaudu nii Ukrainat kui ka riisipuuduse käes vaevlevaid riike. Ukraina saab vajaliku tulu teraviljast ning teraviljapuuduse ja kõrgete hindade käes vaevlevad riigid teravilja, mida nad hädasti vajavad,“ ütles arengukoostöö- ja väliskaubandusminister Ville Skinnari.

Musta mere teraviljalepingu elluviimine avaldab stabiliseerivat mõju ka ülemaailmsetele toiduainete hindadele.

Soome toetas ka eelmisel aastal Musta mere teraviljalepingu täitmist, rahastades Ukrainast Somaaliasse suunduvat viljavedu.

 

 

Soomes paisub valitsuse liikme meemi-skandaal – kas Whatsappi konto oli häkitud või mitte?

NordenBladet — Soomes on paisumas keskerakonna majandusministri Mika Lintiläga seotud meemiskandaal, seda enne parlamendivalimisi, mis toimuvad 2. aprillil.

Lintilä oli saatnud nädal aega tagasi 9, veebruaril telefoniga keskerakonna-sisesesse Whatsappi gruppi pilapildi ehk meemi, millel oli kujutatud sotsiaaldemokraatide juhti, peaminister Sanna Marinit ja sotside erakonna juhatuse aseesimeest Matias Mäkyneni.

Iseenesest polnud selles meemis midagi imelikku, sellised liiguvad pidevalt ringi. Imelik oli see, et Lintilä pärast seda meemi saatmist eitas.

Lintilä  ütles asja kommenteerides, et tema seda ei saatnud ja et keegi oli tema Whatsappi kontot häkkinud. Samal õhtul, kui meem oli saadetud, kustutati nimetatud Whatsappi grupp, vahendab Ilta-Sanomat.

Pärast seda hakati Lintilät süüdistama valetamises ja selles, et ta ei julge tegu omaks võtta olukorras, kus selles polnud midagi imelikku. Lintilä oli saanud selle meemi oma telefonile ja tema telefonilt oli see edasi saadetud. Lintilä ütles, et oli saanud selle meemi oma telefoni umbes nädal varem, kui see edasi saadeti.

Lintilä jäi aga enda juurde, et ta pole valetanud ja et tema seda meemi ei saatnud. Täna, nädal hiljem tuli minister Lintilä välja uue versiooniga, et tema Whatsappi kontot ei häkitud, aga see oli olnud paraleelkasutuses ja keegi teine võis saata selle tema kontolt. Põhjenduseks toodi see, et Lintilä kasutab oma Whatsappi kontot harva, seda teevad põhiliselt tema nõunikud.

Keskerakonna juht ja rahandusminister Annika Saarikko ütles, et vaatamata sellele vahejuhtumile võib Lintilä jääda oma ametisse majandusministrina. Saarikko ütles, et ta ei kahtlusta Lintilät valetamises, küll on aga tema sõnul imelik see, et isegi parlamendi IT-osakond ei suutnud välja selgitada, mis Lintilä ametitelefoniga oli juhtunud.

Kommentaarides soovitati Lintiläl lausa ära hävitada see telefon, mis käitub „imelikult”.

Lintilän meemi on ihan tavallinen hupikuva, joka olisi voinut olla muutama vuosi sitten vaikka lehdessä pilakuvana
Lintilä teki virhearvion vain siinä, ettei osannut huomioida miten hyperherkistyneeksi pöyristyneistö on muuttunut viime vuosina
🤷🏻‍♂️ pic.twitter.com/p20hPnOB9W
— Heikki Ketola (@HeikkiUutiset) February 11, 2023

 

 

Suurem osa Soome ja Saksamaa vahelistest lendudest on ära jäetud

NordenBladet — Täna reedel, 17. veebruaril on Saksamaa lennujaamade streigi tõttu ära jäetud osa lende Soomest Saksamaale. Samuti on tühistatud lennud streikivatest lennujaamadest Soome. Ametiühingu Verdi streik hõlmab seitset Saksamaa lennujaama, sealhulgas Müncheni, Frankfurti ja Hamburgi, vahendab Iltalehti.

Soome lennujaamade haldusfirma Finavia andmetel on alates reedest ära jäänud kokku 12 lendu Soome ja Saksamaa vahel. Finnair ja Lufthansa lendavad Helsingi-Vantaalt Saksamaale. Düsseldorfi ja Berliini lennud toimuvad tavapäraselt ka reedel, kuna need lennujaamad streigis ei osale.

Lennujaama töötajate streik kestab vaid ühe päeva, seega peaks liiklus normaliseeruma laupäeval.

Lennujaama töötajate streik langeb kokku Saksa lennufirma Lufthansa lennukite lennukeeluga. Vigastatud fiiberoptiliste kaablite põhjustatud rike parandati kolmapäeval, kuid see tekitas Saksamaa lennujaamades kaose, sest tuhanded reisijad ootasid infot oma lendude kohta.

 

 

Üllatav avastus: VAID 8,5 protsenti Lääne firmadest on Venemaalt lahkunud

NordenBladet — Värske uuringu kohaselt on vaid 8,5 protsenti Lääne ettevõtetest müünud ​​oma Venemaa tütarettevõtted. Vene turul jätkavad näiteks moefirmad Benetton ja Lacoste, kosmeetikabränd Clarins, masinatootja Liebherr ja energiafirma Fortum, vahendab Yle.

Kuigi pärast sõja algust teatasid paljud Lääne ettevõtted Venemaalt lahkumisest, siis tegelikult lahkusid väga vähesed.

See selgub professor Simon Evenetti ja professor Niccolò Pisani hiljutisest uuringust.

Uuringu järgi oli vaid 8,5 protsenti ettevõtetest 2022. aasta novembri lõpuks müünud ​​vähemalt ühe oma Venemaa tütarettevõtte.

Uuringus vaadeldi ligikaudu 1400 ettevõtet, mille peakorter asub G7 ja EL-i riikides ja mis on varem jõudnud Venemaal enam kui miljoni dollari suuruse käibeni.

Šveitsi St. Galleni ülikoolis majandusprofessorina töötav Evenett ütles Yle-le antud intervjuus, et oli ka ise uuringu tulemuse üle üllatunud.

Ta eeldas, et suurem osa ettevõtetest on oma tütarettevõtted maha müünud, kuna ettevõtetele on avaldatud palju survet ründesõda pidavast riigist lahkumiseks.

Meie uurimistulemused kordavad ajaloost tuttavat mustrit, ütleb Evenett videokõnes.
Kui ettevõtteid survestatakse vabatahtlikult geopoliitilises konfliktis riigist lahkuma, näeme tavaliselt vähe väljumisi. Sama juhtus apartheidi-aegses Lõuna-Aafrikas.

Vabatahtlikkusest seega ei piisa. Kui Lääne ettevõtteid Venemaalt välja tahetakse, peavad riigid Evenetti sõnul kasutusele võtma agressiivsemad meetmed.

Turu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Kari Liuhto peab Evenetti ja Pisani uuringut usaldusväärseks. Uuringu tulemus annab Liuhto sõnul palju mõtlemisainet.

Kui Lääs on kehtestanud Venemaa kaubavoogudele sanktsioonid, siis Venemaal tegutsevad Lääne ettevõtted on unustatud, ütles Liuhto. Selle kaudu toetatakse tegelikkuses Venemaad ja Vene riigi terroristlikku tegevust. Jah, selle olukorraga tuleks tõesti tegeleda, ütles Liuhto.

Evenetti sõnul oli Venemaa tütarettevõtete müük kõige väiksem teenindus- ja põllumajandussektoris ning loodusvaradega seotud tööstusharudes. Seevastu tööstuses oli neid rohkem.

Selgeid erinevusi oli kohale jäänud ja lahkunud ettevõtete päritolus.
Uuringus paistsid silma soomlased. Soomlased olid oma suuruse koha pealt tütarfirmade müüjate hulgas üleesindatud. Liuhto sõnul näitavad ka teised uuringud, et soomlased on Venemaalt keskmisest usinamalt lahkunud.

Näiteks toidutootja Atria, ehitusfirma YIT ja metsamasinate tootja Ponsse on oma Venemaa tegevuse maha müünud. Soomlased on aru saanud, et Venemaa võib ootamatult Putini pantvangiks muutuda, ütles Liuhto.

Teisest küljest ei saa seda öelda Saksa ja Itaalia ettevõtete kohta. Nad on müünud ​​palju vähem oma Venemaa tütarettevõtteid.

Siin on ülevaade Venemaalt lahkunud ja sinna jäänud ettevõtete arvu kohta:

Venemaalt lahkunud:
USA 30Soome 15Saksamaa 14Suurbritannia 13Prantsusmaa 9Jaapan 7Taani 5Holland 5Iirimaa 4Ülejäänud riigid 18
Kokku: 120

Venemaale jäänud:
Saksamaa 250Küpros 211USA 159Jaapan 90Itaalia 81Suurbritannia 74Prantsusmaa 72Austia 48Holland 37Muud riigid: 264
Kokku: 1284

Avapilt: Moskva (Unsplash)