NordenBladet — NATO on leppinud sellega, et Soome ja Rootsi liituvad allinasiga eraldi, edastab Financial Times. Asjast rääkis NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Tema sõnul sõltub see Türgist, kas Soome ja Rootsi liituvad koos või eraldi. NATO jaoks pole see aga peamine probleem praegu, kas Soome ja Rootsi liituvad koos või eraldi.
Praegu pole veel kinnitanud Soome ja Rootsi liitumist Türgi ning Ungari.
Stoltenberg avaldas lootust, et tänavuse, 2023. aasta sügiseks liituvad nii Soome kui Rootsi.
Algselt loodeti Soome ja Rootsi liitumist juba eelmise, 2022. aasta suvel. NATO lubas Soomele ja Rootsile võimalust kiirkorras liituda. Nüüd on aga liitumine jäänud venima Ungari ja Türgi taha. Türgi on nõudnud Rootsilt seadusandluse muutmist ja Rootsis on vastavad protsessid käima lükatud. Seaduste muutmine võtab aga aega.
Nato suggests Finland and Sweden could join alliance separately https://t.co/hVvBO8wj20
— Sam Fleming (FT) (@Sam1Fleming) February 14, 2023
NordenBladet — Eluasemete hinnad jätkavad tänavu langemist, prognoosivad OP finantsgrupi majandusanalüütikud. OP pank prognoosib oma eluasemeturu ülevaates, et tänavu langevad hinnad keskmiselt 4–6 protsenti. Suurimat langust on oodata selle aasta alguses. Suurim surve allapoole on Helsingi piirkonnas. Järgmisel aastal, kui intresside tõus stabiliseerub, on oodata vaid väikest tõusu.
Eluasemelaenude intressimäärad on üldise intressitõusu tõttu olnud tõusuteel, kuid järsk tõus on OP hinnangul juba seljataga. See on kajastunud ka kodulaenu võtmise summas, mis jäi aasta lõpus erakordselt madalaks. 12 kuu euribor on viimasel ajal tõusnud üle 3,5 protsendi. Majapidamiste intressikulud kasvavad selgelt, kuid ei küüni finantskriisi ajal nähtud euroajastu tippnumbriteni.
OP prognoosib, et nõudluse nõrgenedes väheneb tänavu ka uute eluasemete ehitus. Müümata uute eluasemete laoseisud on alates eelmise aasta keskpaigast oluliselt tõusnud. OP hinnangul väheneb ehitus tänavu viis protsenti.
Lisaks kõrgetele intressimääradele surub eluasemeturgu alla erakordselt madal tarbijate kindlustunne. Eluasemete ostukavatsused näivad aga hiljuti oma sügavaimast langusest taastunud.
NordenBladet — Soomes on uusehitistes hakatud saunadest loobuma, sauna jaoks mõeldud ruumidest tehakse kas garderoobid või töökabineid. Kortermajas asuv oma saun on Helsingi piikornna kodudes populaarsust kaotanud, selgub Helsingin Sanomate poolt suurte ehitusfirmade hulgas läbi viidud uuringust.
Kui uue korteri ostja reageerib õigel ajal, saab ta korterisse planeeritud sauna vahetada muu ruumi vastu.
Traditsiooniliselt on saunad ümber ehitatud garderoobideks, kuid viimastel aastatel sagenenud kaugtöö on olukorda muutnud, ütleb SRV elamuehituse müügidirektor Riikka Lohikoski. Paljudel inimestel on kasvav vajadus kabineti järele.
Ehitusfirma uusimas majas ehk Pasila Kokardis on ostjatel võimalus korteris asendada saun või garderoob kabinetiga.
Eraldi sauna vajadust vähendavad Lohikoski sõnul näiteks uuselamuühistute mugavad saunaosad, kus sageli on ka köögi- ja puhkealad. Siis võib kallite eluruumide ümberehitamine muuks otstarbeks olla atraktiivne.
„Uute korterite ehitamisel on selge trend kogukonnatunde kasvu suunas,” ütleb Lohikoski. „Seda võib näha ühiskasutatavate ruumide, näiteks spordisaalide ja ühiskasutatavate saunaruumide populaarsuse kasvus, eriti linnaehituslikes struktuurides.”
Sama trendi on märgatud ehitusfirmas YIT, ütleb ettevõtte kliendisuhete ja eluasemeteenuste üksuse direktor Pekka Helin. YIT säästva linnakeskkonna baromeetri järgi on saunade populaarsus selgelt vähenenud.
Septembris läbi viidud küsitluse järgi soovis oma korterisse oma sauna alla 40 protsendi küsitletutest, mullu soovis oma sauna aga üle poole vastanutest.
Peaaegu pooled vastanutest ütlesid, et eelistavad kasutada elamuühistu ühist sauna ja kasutada oma korteri pinda millekski muuks. Eelmisel aastal arvas niimoodi selge vähemus vastajatest.
Oma saun oli koroonakriisi ajal populaarne. Helini sõnul viitab see asjaolule, et sauna populaarsus muutub tarbijate seas vastavalt ümbritsevatele tingimustele.
„Pikaajaliste uuringute ja andmete valguses ütleksin, et soomlased jagunevad kolme rühma: kolmandik tahab kindlasti oma korterisauna, kolmandik on liikuv mass ja kolmandik ei taha oma sauna.”
Samas pole märgatud, et mõni konkreetne grupp oleks selgelt oma sauna vastu, märgib Helin.
Samal arvamusel on Skanska müügi- ja turundusdirektor Marja Kuosma. „Saunahuvi pole vanusega seotud, vaid pigem seoksin selle kodu suurusega. Suuremates korterites soovitakse oma sauna.”
Pekka Helin YIT-st ütleb, et Helsingi piirkonnas on ilma saunata umbes 20 protsenti kolmetoalisi ja alla 10 protsendi neljatoalisi kortereid.
Kuosma sõnul ei ole energiakriis vähemalt seni korterisaunade kaotamist kiirendanud. „Energiakriisi mõju pole projektide pikkade planeerimis- ja teostusaegade tõttu veel nähtav. Kodu ostmine on pikaajaline ost ja arvan, et saunasid tahetakse ka edaspidi. Hetkel on võimalik küttetariifide osas läbi rääkida.”
Skanska klientide seas muudetakse korterisaunasid vähesel määral näiteks garderoobideks. Selliseid muutusi on Kuosma sõnul ühe protsendi ringis.
NordenBladet — Tavaliselt kaasnevad jõu kasutamisega riskid, kuid eriti kõhuli surumine on problemaatiline tegevus. Isiku rindkere võidakse kokku suruda ja tema kõhuli panemisega kaasneb isegi äkksurma oht.
Iso Omena kaubanduskeskuses naise surma uurimisega seoses on fookusesse tõusnud turvameeste jõu kasutamine. Mitu turvameest oli tõmmanud naise kaubanduskeskuse põrandale kõhuli lamama, vahendab MTV.
Politsei teatas eile kolmapäeval, et 35-aastane Espoo naine lämbumissurma ei surnud. Surma põhjuse kohta rohkem infot ei antud, kuid juhtumi uurimise juht Jyrki Kallio kommenteeris MTV uudistele, et politsei hinnangul on jõu kasutamise ja naise surma vahel põhjuslik seos.
Jah, väga suure tõenäosusega oleks inimene veel elus, kui sündmust poleks olnud, ütles ta.
Soomes üldarstina ja Saksamaal kiirabiarstina töötav Juha Richter kommenteeris MTV uudistele, et jõu kasutamisega seotud olukorrad sisaldavad alati riski.
Richter ütleb, et inimese kõhuli surumine ja sundimine võib põhjustada hingamisprobleeme.
Tihti juhtub, et inimene pressib sellele olukorrale tugevalt vastu, sel juhul juhtub, et inimesele rakendatakse rohkem jõudu.
Eriti problemaatilised on olukorrad, kus rindkere on ühel või teisel viisil kokku surutud. Halvimal juhul võib olukord põhjustada südame seiskumist ja äkksurma.
Inimene, kes ei saa hapnikku, reageerib väga tugevalt. Seetõttu olukord halveneb ja järjest rohkem survet avaldatakse näiteks rindkerele. See võib põhjustada hapnikupuuduse ja lõpuks südameseiskumise.
Olukorda halvendab tugev stressireaktsioon, mis tekib siis, kui inimene on ärritunud või hirmul.
Inimesel, kellel on näiteks südamehaigus, võivad stressireaktsiooniga seoses kergesti tekkida rütmihäired.
Üldises plaanis mainib Richter ka seda, et eriti varem on olukordades, kus on kasutatud jõudu, tahtmatult jäetud kontrollimata, kas inimene suudab piisavalt hingata.
Äkksurma ohu eest hoiatab ka Niuvanniemi haigla pensionile jäänud peaarst Kari Ojala intervjuus väljaandele Lääkärilehti. Ojala sõnul loobuti Niuvanniemi haiglas kõhuli surumisest juba 2012. aastal.
Otsus põhines rahvusvahelistel uuringutel, mis näitasid, et kõnealune piirav meetod võib põhjustada äkksurma.
Kui inimene surutakse maha ja eriti kõhuli ning kui käed on veel selja taga, siis hingamisfunktsioon ja südametegevus nõrgenevad, räägib Ojala.
Hingamisfunktsiooni langus ja südametegevuse nõrgenemine põhjustavad ainevahetuse muutust. Tulemuseks võib olla südame arütmia, asüstool või muu arütmia. See on surma mehhanism.
NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus tulekahju tagajärgede likvideerimisel makstud summade maksusoodustuse kohta.
Küsimus oli järgmine:
Elame tulekahjus kannatada saanud eramajas. Kindlustusfirma hüvitas kahju, kuid mitte täies mahus. Kümme protsenti töötasust ja materjalidest peame ise maksma. Kas me saame majapidamise maksusoodustust töötasu hüvitise eest?
Töid teeb ettemaksu ettemaksuregistris registreeritud ettevõte. Meil on piisavalt maksusoodustust kasutamata. Teame ka seda, et materjalide eest maksusoodustust ei saa.
Vastab maksujurist Harri Rajala:
Ise makstava osa eest saate majapidamise maksusoodustust. Teie puhul annab seega 10 protsenti töötasu hüvitisest õiguse maksusoodustusele.
Majapidamise maksusoodustust pole võimalik saada osalt, mille kindlustusselts on hüvitanud (KHO 2008:55).
