NordenBladet — Soomel on võimalik liituda NATO-ga juba märtsikuus, aga ilma Rootsita. Vastav kokkulepe on saavutatud Soome ja Rootsi ametkondade vahel.
Riikide vahel on arutatud, et NATO-ga liitutakse „vastastikuse mõistmisega”. Väljend tähendab, et riigid hoiavad üksteist kursis mõlema riigi ratifitseerimisprotsessides toimuvaga, vahendab Iltalehti.
Väljend „vastastikuse mõistmisega” ei tähenda aga seda, et riigid liituvad NATO-ga tingimata samal ajal, näiteks samal nädalal.
Soomlased on Rootsi valitsusele öelnud, et selline olukord võib tekkida. Rootsi valitsus on vastavalt öelnud, et ei hakka Soome liikmestaatust poliitiliselt pidurdama, vaid toetab seda.
Juriidiliselt on riikide liikmelisuse protsessid eraldiseisvad, kuid pikka aega oli avalikkuses seisukoht, et riigid ühinevad NATO-ga samal ajal.
Rootsi ja Soome suhtlus on tihe. Riikide eesmärk on, et Vilniuse tippkohtumise ajaks oleksid mõlemad riigid NATO täisliikmed. NATO riikide riigipead kohtuvad Leedu pealinnas 11. ja 12. juulil.
Rootsi liikmestaatus realiseerub hinnanguliselt hiljemalt siis, kui juuni alguses jõustub riigi parlamendis menetluses olev uus terrorismivastane seadus.
Soome saab NATO täisliikmeks märtsis, isegi enne Rootsit, kui Türgi ja Ungari ratifitseerivad Soome liikmelisuse, kuid üks riikidest jätab Rootsi liikmelisuse kaitseliidus ratifitseerimata.
Kui see juhtub, siis allikate hinnangul liitub Soome NATO-ga enne Rootsit.
Seda peetakse võimatuks, et Soome juhtkond ei teeks ühinemisotsust. Riiklik julgeolek ja soomlaste tugev toetus soosivad kiiret otsust.
Eelmisel nädalal selgus, et Soome läbirääkijad jõudsid türklastega kokkuleppele juba enne jõule. Türklased ütlesid, et neil pole probleemi Soome NATO-liikmesusega nõustuda.
Kuigi Türgi ja Soome vahel on kokkuleppele jõutud, teeb ratifitseerimiskuupäeva prognoosimise keeruliseks asjaolu, et selle otsustab praktiliselt üksi Türgi president Recep Tayyip Erdoğan.
Soome peab sobival ajal küsima Erdoğanilt, kas Türgi ratifitseerib Soome NATO liikmelisuse.
Kahepoolsed läbirääkimised Rootsi ja Türgi vahel esialgu seisavad, sest türklased olid nördinud Koraani avaliku põletamise pärast Rootsis toimunud meeleavaldusel.
Vaatamata läbirääkimiste ametlikule pausile püüavad rootslased säilitada pidevat kontakti Türgi ametkondadega.
Soomes teatasid parlamendierakonnad läinud reedel, et valitsuse esitatud NATO seaduseelnõu läheb menetlusse käimasoleval valimisperioodil.
Parlamendi istungjärk lõppeb reedel, 3. märtsil. Selleks ajaks on Soome kohe valmis liituma Põhja-Atlandi alliansi ehk NATO-ga.
Parlament kiidab peagi hääletusel NATO liikmelisuse heaks. Valitsus esitab seaduse Vabariigi Presidendile, kes kinnitab selle oma allkirjaga. Samal ajal teeb Sauli Niinistö ametliku ettekande NATO-ga liitumisest. Valitsus kirjutab sellele alla.
Välisministeeriumi õigusosakond hindas varem, et president teeb NATO-ga liitumise ettepaneku alles siis, kui Türgi ja Ungari on Soome liikmelisuse ratifitseerinud.
Iltalehti andmetel on asja muudetud nii, et Niinistö teeb ettekande samal ajal, kui allkirjastab NATO seaduse. Seegi korraldus näitab, et riigi juhtkond valmistub kiireteks sündmusteks.
Välisminister Pekka Haavisto on öelnud, et Ungari kavatseb praeguse seisuga alustada ratifitseerimist 28. veebruaril.
Kui kõik liikmesriigid on Soome liikmelisuse ratifitseerinud, kutsub NATO peasekretär Jens Stoltenberg oma kirjas Soomet NATO-ga liituma. Niinistö allkirjaga ühinemisotsus viiakse pidulikult Washingtoni.
NordenBladet — Täna, 15. veebruaril algaval transporditöötajate streigil võivad pikemas perspektiivis olla murettekitavad tagajärjed. Soome Ettevõtluse Keskliidu direktor Ilkka Oksala hindab, et mõju on näha väga kiiresti.
Kaubaveod on streigi tagajärjel täielikult halvatud, vahendab Iltalehti.
Streik mõjutab esmalt tooteid, mille pikaajaline ladustamine ei ole võimalik. Kauplustes on seda näha näiteks juur- ja puuviljade puudusena.
Probleemide ilmnemiseks piisab vaid mõnest päevast.
Paar päeva on veel jõukohane. Sealtpeale hakkavad ilmnema probleemid ja tagajärjed on ulatuslikud, võtab Oksala kokku. Ta loodab, et osapooled jõuavad kiiresti kokkuleppele.
Mõjud sõltuvad täielikult sellest, kui kaua streik kestab. Mida lühem on streik, seda väiksemad on mõjud.
„Ma ei taha spekuleerida mõjude üle erinevatele sektoritele, kuid mida kauem see jätkub, seda tõsisemad on mõjud,” nendib Oksala.
Lisaks lühikese säilivusajaga toodetele peaks streik puudutama ka teisi valdkondi. Soome on sõltuv mereimpordist ning halvimal juhul tekivad häired ravimite ning toiduainete ja tarbekaupade tarnimisel.
Suur osa tellitavatest postipakkidest saabub meritsi, seega kajastuvad mõjud ka näiteks veebi kaudu kaupade tellimustes. Posti- ja logistikatööstuse ametiühing PAU toetab streigis AKT-d, mistõttu võivad pakid ka postiprobleemide tõttu viibida.
Postifirma Posti hindab oma pressiteates, et streigi ja toetusmeetmete tõttu viibib välismaale saadetavate ja sealt saabuvate pakkide, kirjade, ajakirjade ja saadetiste kohaletoimetamine mitmest päevast enam kui nädalani. Lennujaamade haldusfirma Finavia teavitas ka võimalikest mõjudest lennuliiklusele, kuna streigi tõttu on kütusetarned häiritud.
Selle streigi võimalus on olnud teada juba mõnda aega. Ettevõtted ja sektorid on olukorraks igaüks omamoodi valmistunud, märgib Oksala.
Oksalale valmistab muret Soome positsioon kaubanduspartnerina streigi tulemusena rahvusvahelisel turul.
Läbirääkimiste osapool Satamaoperaattorit ry peab streiki vastutustundetuks. Sadamate liit nõustub oma pressiteates Oksala hinnanguga võimaliku kahju kohta väliskaubandusele.
Streigikahjud on märkimisväärsed, kuna sadamategevuse seiskumine mõjutab kogu riigi majandust, ütleb Sadamate Assotsiatsiooni tegevjuht Juha Mutru pressiteate vahendusel.
1800 stividori streik lõpetab tegevuse kõigis Soome sadamates, mida läbib 90 protsenti Soome väliskaubandusest ehk 280 miljonit eurot päevas.
Kui meie kaubavedu seiskub, annab see kuvandi, et Soome pole usaldusväärne partner, märgib Oksala.
Oksala lisab, et tänapäeva tootmisahelad on tõesti ulatuslikud ning Soomes pole nii laiahaardelisi komponentide ladusid ning komponendid saabuvad sageli kohale vahetult enne koosteprotsessi.
Sadamastreik mõjutab väliskaubandust palju enam kui näiteks 10–20 aastat tagasi. Sadamat opereerivad ettevõtted on alates finantskriisi aastatest maadelnud tasuvusprobleemide ja rahvusvaheliste logistikahäiretega.
Sadamaid opereerivate ettevõtete käibest moodustavad palgad umbes poole. Streik vähendab veelgi palgatõusu reservi, sest katkestab ettevõtete tegevuse ja häirib logistikaahelat, mille taastamine läheb väga kulukaks, ütleb Mutru pressiteates.
Nüüd peaksime saama asja võimalikult kiiresti lahendada, märgib Oksala.
AKT streik algab 15. veebruaril kell 6.00. Streik veoautonduses, tankerite ja naftatoodete tööstuses ning terminalioperatsioonide tööstuses kestab umbes nädala. Stividoride streik on edaspidi ainus, mis on tähtajatu.
NordenBladet — Soome transporditöötajate ametiühing AKT on tagasi lükanud kokkuleppe ettepanekud nii stividori- ja autoveosektoris, terminalitegevuses kui ka tankerite ja naftatoodete sektoris. Streigid algavad homme. Läbirääkimiste jätkumise kohta veel infot pole.
Lisaks teatas AKT, et annab välja uued streigihoiatused.
Vahendaja Leo Suomaa esitas teisipäeva õhtul kaks kokkuleppeavaldust. Esimene puudutas sadamaid ehk stividorisektorit.
Teine kokkuleppe ettepanek hõlmas veoautondust, terminalitegevust ning tankerite ja naftatoodete tööstust.
Stividoride streik algab sadamates homse kolmapäeva, 15. veebruari hommikul kell 6.00 ja jätkub sellest ajast kuni edasise teatamiseni. Stividore puudutab juba praegu AKT poolt välja antud ületundide tegemise keeld.
Sadamastreik kehtib kõikides Soome sadamates ehk tegemist on riikliku sadamastreigiga.
Tööandjaid esindava ühenduse Satamaoperaattorit info kohaselt käib sadamate kaudu 90 protsenti Soome väliskaubandusest ehk 280 miljonit eurot päevas.
Streigid algavad ka veoauto-, tankeri- ja naftasaaduste tööstuses kolmapäeval, kuid kohe pärast keskööd ja lõpevad hiljemalt 21. veebruari keskööl.
Streik terminalioperatsioonide sektoris peaks algama kolmapäeva hommikul kell 6.00 ja kestma 22. veebruari hommikuni kell 6.00.
Streigid kestavad kuni nende tähtaegadeni, kui enne seda kokkulepet ei saavutata.
Sovun rakentaminen viime metreillä ei onnistunut, @AKT_liittory on hylännyt sovintoehdotukset sekä ahtausalalla että kuorma-autoalalla, terminaalitoiminnassa ja säiliöauto- ja öljytuotealalla. Lakot alkavat huomenna, sovittelun jatkamisen ajankohdasta ei vielä ole tietoa.
— Valtakunnansovittelijan toimisto (@VStoimisto) February 14, 2023
Viimeiseen saakka yritettiin vääntää, mutta sovintoesityksiin ei tullut riittäviä elementtejä, joilla sopimuksia olisi voinut tehdä. Olemme valmiita jatkamaan neuvotteluja tai sovittelua pikaisellakin aikataululla. @AKT_liittory https://t.co/5K5Ds3AYVz
— Ismo Kokko (@kokkoismo) February 14, 2023
NordenBladet — Põhja-Soome piirkondliku valitsusasutuse aruanne paljastab, et Validia hooldekodus on palju probleeme klienditeenindusega. Personalipuudus on põhjustanud viivitusi ravimite andmisel, toitmisel ja abistamisel. Validia pakub eluasemeteenuseid puuete ja arengupuudega inimestele kokku 26 kohas Soomes. Hooldatud eluaseme pakkumine on oluline osa ettevõtte tegevusest, vahendab MTV.
Validial on Oulus kaks eluaseme teeninduse üksust. Kaislatiel asuv Validia maja, mis mahutab 42 klienti, ja Toppilansalmi eluaseme teeninduse üksus, kus on 17 klienti. MTV uudised sai Validia üksuste olukorrast teada, kui Validia eluasemeteenuse klient tõi välja märgatud probleemid.
Põhja-Soome piirkondlik valitsusasutus (AVI) viis oktoobris läbi järelevalvekontrolli Kaislatiel asuva Validia maja olukorra kohta. AVI-le laekunud teate kohaselt on pideva personalipuuduse tõttu kannatanud hoolduse kvaliteet ja klientide turvalisus. Üksusest oli laekunud mitmeid kaebusi. Kontrollide põhjal koostatud aktist selgub, et üksuses on esinenud arvukalt rikkumisi.
Aruandes öeldakse, et üksus kannatab suure personalipuuduse käes. Kahe kuu jooksul lahkus üksusest 8-9 alalist töötajat või pikaajalist asendajat. Puudumisi oli palju ja sageli kasutati asendajaid. Sellest hoolimata oli vahetustes töötajate puudus.
Kontrollkäigu ajal oli hommikuses vahetuses puudu töötajatest. Üks töötaja oli lubanud töötada pika päeva, teine lubas jätkata öövahetusest hommikuni ja kolmas oli laenatud teisest üksusest. Õhtusest vahetusest oli kontrollimise hetkel puudu kolm töötajat.
Aruandes oli palju sissekandeid viivitustest hommikuste ja õhtuste tegevuste, söömise ja ravimite manustamise puhul. Enam kui kahetunniseid hilinemisi oli 17. Vaadeldava perioodi pikim hilinemine oli üle nelja tunni. Hilinemisi kontrolliti iga kahe nädala tagant. Kokku oli neid 90.
Üksuse enesekontrolli tahvel oli pärast augustit üldse täitmata. Enesekontrollitahvlil fikseeritakse muu hulgas klientide hooldajatega koos veedetud aeg ja vaba aeg.
Klientide duššitamine jäi personalipuuduse tõttu ära. Tavaliselt on eesmärk, et klient saaks kaks korda nädalas duši all käia. Ajavahemikul 12.9.—30.10. jäi nädala teine dušš ära 25 elaniku jaoks. Mõnel juhul oli duši all käimisest loobumise põhjusena kirjas ka kliendi enda soov. Mõne tühistamise puhul ei registreeritud süsteemis tühistamise põhjust. Aruandes on eraldi välja toodud, et üks majaelanik ei pääsenud 23 päeva duši alla.
Üksuse juht oli töölt ära kuni oktoobrini. Töötajad olid küll juhtkonnaga suhelnud, kuid ei saanud vajalikku tuge.
Validia teine eluaseme teeninduse üksus Oulus on väike 17 voodikohaga teeninduskodu Toppilansalmis.
Soomlane Jani on Toppilansalmi ühisealmus elanud neli aastat. Tema jutud Toppilansalmi olukorrast on väga sarnased AVI registreeritud probleemidega Kaislatie üksuse kohta.
Jani vajab igapäevast tuge sellistes asjades nagu riietumine, pesemine ja toidu valmistamine. Esimesed paar aastat oli kõik tema arvates hästi. Viimase kahe aasta jooksul on olukord majas muutunud nii, et personali on raske kohale saada.
Jani jutu järgi oli esimestel aastatel vahetustes alati neli õde, nii hommikul kui õhtul. Ühel hetkel oli alles kolm õde. Viimasel ajal räägib ta, et vahel on valves vaid üks õde.
Ka praegu peaks olema kohal kolm õde. Manööverdamisruumi aga pole. Kui keegi haigestub, ei saa keegi teda asendada. Ühel korral oli üks ja sama õde hommikuses ja õhtuses vahetuses. Tööle tuleb kogu aeg uusi õdesid, sest nad ei pea vastu. Selle aja jooksul, mis Jani on üksuses elanud, on kogu personal, sealhulgas üksuse juhtkond vahetunud vähemalt viis korda.
Mitmed õed on Janile öelnud, et neil pole aega söögipausi teha, stress on suur ja tööst taastuda ei jõua.
Õdede nappus on põhjustanud viivitusi abi saamisel. Jani räägib, et näiteks on ta mõnikord pidanud tualetis olles üle tunni ootama, et teda ratastooli tagasi aidataks.
Jani rõhutab, et õed on kindlasti olnud kvalifitseeritud ning temal pole nendega kunagi probleeme olnud. Lihtsalt koormus on tohutu ja töötajaid vähe.
Kui töötajad vahetuvad väga tihti, tuleb uute töötajate sisse elamist ette palju ja sageli. Janile see nii palju probleeme ei tekita kui ehk teistele, sest ta ise oskab uutele õdedele öelda, mida teha tuleb. Tema teada ei oska kõik majas elavad inimesed kuigi hästi rääkida ega oska seega ka ise hooldajaid juhendada.
Jani räägib, et hooldus on kehv töötajate vähesuse tõttu. Tema sõnul on selle räigeim näide olnud see, et klientide dušiajad on töötajate vähesuse tõttu ära jäetud.
On kokku lepitud, et saan kolm korda nädalas duši all käia. Siis andsid õed mulle teada, et edaspidi on dušš vaid kord nädalas. Seda rääkisid mitmed õed. Üks õde ütles, et kõrgemalt poolt tuli käsk kirjutada aruannetesse, et klient ise keeldus pesemisest, kirjeldas Jani.
Jani kirjutas maja probleemidest sotsiaalmeedias. Ta räägib, et pärast postitust tuli osakonnajuhataja järgmisel nädalal tema juurde ja eitas, et õdedele oleks kunagi selliseid juhiseid antud.
MTV uudised pole üksuses töötavate õdedega saanud rääkida. Toppilansalmi üksuse juht keeldus asja kommenteerimast.
Jaanuaris saatis Jani Validiale kirjaliku teate probleemide kohta. MTV uudised on näinud Validia koostatud vastust. Validia kvaliteedi- ja ärijuht eitasid vastuses kõiki Jani poolt tehtud märkusi kui valesid.
Toppilansalmi elamuüksuse kohta piirkondlikule valitsusasutusele kaebusi esitatud ei ole.
Validia ärijuht Mari Sundberg kommenteeris asja telefonitsi. Ta kinnitas, et ühel puhul lahkus Kaislatie majast palju töötajaid, mis tekitas probleeme hoolduses. Kaislatiel oli sügisel juhtimisprobleeme. Nendega tegeletakse. Meil olid pidevad kohtumised Valvira, AVI ja Oulu linnaga, rääkis Sundberg.
Sundbergi sõnul oli Kaislatie üksuse töötajate lahkumiste põhjuseks halb tööõhkkond.
Oleme saanud praegu piisavalt töötajaid, neid on isegi üle. Valdkonnas üldiselt on olukord keeruline. Inimesed ei taha hooldussektoris püsivaid töökohti, sest lühiajaliste tööotste eest makstakse paremini ja sa ei ole seotud.
Sundbergi sõnul ei kestnud probleemid kaua. Töötajad ise teatasid probleemidest. Eelmisel sügisel loodi ka uued tagasiside kanalid, mille kaudu saab probleemidest ka anonüümselt teada anda.
Sundberg tunnistab, et nagu AVI aruandes öeldud, pole elanikud alati nii tihti duši all käia saanud, kui oleks pidanud. Ta eitab peaaegu kolmenädalast ootamist.
Duši alla pole saanud nii tihti, kui oleks pidanud, kuid asjad on registreeritud ebatäpselt. Näiteks registreerisid õed „hommikused tegevused”, aga mitte kõike, mis seal oli. Märtsis võetakse kasutusele uus meetod, kus duši all käimised pannakse kirja kui dušid ja toidukorrad toidukordadena. Mõnikord ei taha klient duši all käia ja töötajad peavad jälgima, et pesu oleks tehtud. Kaks korda nädalas on meie jaoks miinimum, ütles Sundberg.
AVI aruande kohaselt oli dušš ära jäänud 25 elaniku jaoks. Sundberg ütles, et sellist asja pole pärast olukorra ilmsikstulekut enam olnud.
Tööjõu puudus pole probleem ainult Oulus ja see tekitab probleeme ka tulevikus. Eriti raske on olukord Lapimaal, Helsingi piirkonnas ja Soome idaosas.
Tööjõu puudus tekitab pidevalt probleeme. Eriti Helsingi piirkonnas tahavad inimesed rohkem teha üksikuid tööotsi. Mul on selle pärast süda rahul, et kõik saavad oma teenused, kinnitas Sundberg.
Jani poolt kirjeldatud probleeme Sundberg kommenteerida ei oska, sest tegemist on üksikjuhtumiga. Sundberg räägib olukorrast Toppilansalmis üldiselt. Ta tunnistab, et ka tema aja jooksul on üksuse juhtkond mitu korda vahetunud.
Toppilansalmis pole töötajate puudust olnud ka siis, kui Oulus oli teises üksuses. Toppilansalmi üksus on üsna väike. Juhataja on seal vahetunud, kuid praegune on seal olnud mõistlikult kaua. Töötajate arv ei ole vähenenud ega ka erandlikku kaadri voolavust ei ole, ütles Sundberg. Tema sõnul pole ooteajad vähemalt Toppilansalmis pikad olnud. Ta lisab, et õed pole viimastel kuudel hilinemise kohta ühtegi sissekannet teinud.
Viimastel kuudel pole registreeritud ühtegi ootamist. Õed panevad need kirja. Elanikud ei peaks ootama tualetti minekut, see on täiesti ebainimlik. Mõnes üksuses on olnud ootamist, kuid asjad on paranenud, rääkis Sundberg.
Väited, nagu oleksid õed omal käel või juhtkonna korraldusel märkinud duši kohta teadlikult ebaõiged andmed, lükkab Sundberg täielikult ümber. Õed on tema sõnul tasemel. Keegi ei teeks midagi sellist. Keegi ei julgeks isegi paluda midagi sellist, sest selle eest jääb ilma oma kutsetunnistusest.
Jani ütles Toppilansalmi üksuse kohta, et on praeguse olukorraga üsna rahul. Pärast seda, kui ta asjast lärmi tegi, on teenused jälle hästi töötanud. Samas ei taha ta asja ajamist lõpetada, sest ta ei tea teiste elanike olukorda. Ta tunneb mitmeid intellektipuudega inimesi ja teab, et paljudes Validia üksustes on asjad hullemad.
Validia on erinevate kaebuste tõttu varemgi nii AVI kui Valvira hambus olnud. Validia hooldekodu sattus 2019. aastal arvukate kaebuste tõttu järelvalveasutuse Valvira ja piirkondlike valitsusasutuste intensiivse järelevalve alla. Kaebustes olevad probleemid on väga sarnased Kaislatie üksuse kohta koostatud olukorra raportiga.
Tol korral kerkis esile samuti duššide aru vähendamine, hoolduse viibimine ja ebapiisav enesekontroll. 2019. aasta sündmuste põhjuseks peeti ka töötajate puudust.
Validia kuulub ühendusele Invalidiliitto. Invalidiliitto on füüsilise puudega inimeste teenindamiseks loodud riiklik organisatsioon.
NordenBladet — Kaubandussektori töötüli osapooled, teeninduse ametiühing PAM ja Kaubanduse liit jõudsid pühapäeval, 12. veebruaril läbirääkimistes kokkuleppele, teatas sotsiaalmeedias riikliku lepitaja büroo.
Riikliku lepitaja büroo teatel arutatakse lahendust veel pühapäeva õhtu jooksul mõlema osapoole juures. Kokkuleppe kohta püütakse vastused saada pühapäeva jooksul. Kui mõlemad pooled tulemusega nõustuvad, jääb homme esmaspäeval algama pidanud streik ära.
Kollektiivlepingu läbirääkimised PAM-i ja Kaubanduse liidu vahel olid pikka aega ummikus. Selle nädala alguses korraldati Soomes mitmes hüpermarketis streigid.
Streik algas 9. veebruaril, kui PAM-i nõutud 200-euroses palgatõusus kokkuleppele ei jõutud.
Kaubanduse liit ja PAM on riikliku lepitaja Anu Sajavaara juhtimisel püüdnud nädalaid läbirääkimistel kokkuleppele jõuda.
Iltalehti võttis ühendust teeninduse ametiühingu presidendi Annika Rönni-Sällieniga. Läbirääkimiste tulemusi ta täpsemalt kommenteerida ei soovinud. Asja arutatakse juhtkonnaga. Vaatame lahenduse läbi ja vaatame, milline see lõpuks on.
Kaupan alan työriidan osapuolet Palvelualojen ammattiliitto PAM ja Kaupan liitto ovat päässeet hetki sitten neuvottelutulokseen. Ratkaisua käsitellään vielä tämän illan aikana kummankin liiton hallinnossa. Vastaukset hallinnoista pyritään saamaan vielä tämän vuorokauden aikana.
— Valtakunnansovittelijan toimisto (@VStoimisto) February 12, 2023
