NordenBladet – Soomel on Venemaaga umbes 1300 kilomeetri pikkune maismaapiir. Plaanitava piiritara kogupikkus saab olema umbes 200 kilomeetrit. Tööd algasid puude mahavõtmisega mõlemal pool Imatra piiripunkti. Kõigepealt kerkib kolmekilomeetrine proovitara lõik. Valitsus katsetab, kas tara peab vastu lumekoormusele ja talvekülmadele, vahendab Yle.
Märtsis algab tee ehitus ja piirdeaia ehitamine, seejärel paigaldatakse tehniline seiresüsteem. Imatra tara peaks valmis saama juuni lõpuks, kolmekilomeetrine lõik läheb maksma umbes kuus miljonit eurot.
Rajatava tara äärde ehitatakse tee, mida mööda saavad liikuda piirivalvurid. Samuti hakatakse teed kasutama hooldustöödeks. Lisaks ehitavad võimud veel spetsiaalsed väravad, et metsloomad saaksid jätkata piiri ületamist.
NordenBladet — Helsingi politsei viib läbi eeluurimist juhtumi osas, kus ettevõtte tegevjuhilt peteti välja umbes 100 000 eurot. Politsei teatas sellest pressiteate vahendusel. Politsei teatel oli tegevdirektor saanud „firma peadirektorilt” võltsitud Whatsappi sõnumi, mille alusel ta tegi isikliku garantiimakse enda pangakontolt, vahendab Iltalehti.
Tegemist oli umbes 100 000 euro suuruse garantiiga ettevõtte nimel tehtud ostule.
Kui tegevjuht sai aru, et tegemist on pettusega, püüdis ta rahavoogu peatada.
See on tüüpiline nn tegevjuhi pettus, selline, millega politsei tihti tegeleb. Ohver saab usaldusväärse üksuse nimel sõnumi, milles palutakse arve tasuda või raha üle kanda.
Sõnumid võivad näida ehtsad ja tunduda usaldusväärsed, ütleb uurimise juht, kriminaalinspektor Jukkapekka Risu.
Politsei teatel tegutsevad petturid enamasti välismaalt ning raha suunatakse samuti välismaistele pangakontodele.
Kahtlustatavad võivad pettuses abistamiseks kasutada näiteks e-posti või kiirsõnumit või helistada telefoninumbritelt, mis näivad usaldusväärsed.
Petturil võib olla ettevõtte personali kohta teavet, mis võib olla saadud avatud allikatest, näiteks veebilehtedelt.
Tegemist on rahvusvahelise, professionaalse ja organiseeritud kuritegevusega. Viimase kolme kuu jooksul on Helsingis uurimise all olnud kolm sarnast juhtumit, kus koondkahju on 750 000 euro ringis, ütleb kriminaalinspektor Risu.
Aasta alguses asus politsei uurima kahtlustatavat jämedat kelmust, milles pettur esines ettevõtte tegevjuhina. Ettevõtte finantsdirektor tegi väidetava tegevjuhi tungival nõudmisel väljamakse umbes 40 000 eurot.
Suhtlemine toimus meili teel ning kahtlused tekkisid siis, kui nn tegevjuht enam sõnumitele ei vastanud.
Politsei hinnangul saab tegevjuhi pettust lisaks kelmusele uurida identiteedivargusena ja andmekuriteona.
Eelmise, 2022. aasta lõpus teatati politseile juhtumist, kus ettevõtte Soome juhilt peteti välja 600 000 eurot.
Pettur esines meilides ja telefonis ettevõtte tegevjuhina, samuti sai kannatanu kinnituskõne väidetavalt teiselt firma töötajalt. Juhtumit uuritakse kui jämedat kelmust ja identiteedivargust.
Politsei soovitab alati telefoni teel või silmast silma kontrollida, kas maksetaotlus on ehtne.
Telefoni teel kinnitamine eeldab, et telefoninumber on juba teada. Petturid võivad luua ka võltsitud veebisaite, ütleb uurimisdirektor Risu.
NordenBladet — Sise-Soome politsei avaldas šokeerivad arvud: nelja aastaga on alla 18-aastaste kuritegude arv kasvanud 80 protsenti. Aastal 2018 oli noorte kuritegusid 421, eelmisel, 2022. aastal 759. Alla 15-aastaste laste puhul on kasv veelgi drastilisem: 213-lt kuriteolt 425-le. Praeguse aja märk on tänavatele kogunemine kümnete, isegi sadade noorukite jõukudena mopeedide, jalgrataste ja autodega, vahendab Iltalehti.
Inimesed on langenud suurtel massiüritustel röövide sihtmärgiks, eriti pimedal ajal. Tegemist on alaealiste kuritegudega täiskasvanute ja samaealiste inimeste vastu. Tänavaröövid muutusid trendiks eelmisel suvel ja sügisel. Populaarne saak on kaubamärgitooted ja isegi tänavakingad.
Kuritegude eripäraks on olnud alandamine, mida on sooritatud näiteks telefoniga video tegemisega ja seejärel on seda levitatud, ütles Sise-Soome politseijaoskonna politseijuht Mikko Masalin pressikonverentsil.
Jaoskonna politsei juhtkond teatas, et kõigele vaatamata on hädaabikõnede arv püsinud stabiilsena ning piirkonnas on olnud suhteliselt rahulik.
Politsei tegevuses on tunda ka koroona-aega, massiüritusi ja Ukraina sõja mõjusid. Kiireloomuliste ülesannete puhul on reageerimisaeg on umbes 10 minutit. Uurimisperioodi on lühendatud 147 päevale, kuid juhtkond peab seda siiski liiga pikaks. Avastamise määr on varasemalt 53 protsendilt langenud 48 protsendile.
Paljude kuritegude uurimisega seotud erinevad tehnilised vahendid on mitmekesised ja aeglased. Ülekuulamise roll väheneb, ütles politsei juhtkond ja lisas, et selle tõttu on politsei töökoormus suurenenud.
Suurenenud on politseijõudude läbipõlemine.
Lastevastased vägivalla- ja seksuaalkuriteod toimuvad sageli ridamisi, kurjategijad on kolinud internetti ja kannatanuid on palju. Pirkanmaa kohus menetleb praegu juhtumit, kus kannatanuid on üle saja.
Interneti kaudu tehtud kuritegude puhul võib ühe kurjategija kohta olla märkimisväärsel hulgal kannatanuid, kuriteo toimepanemine aga ei eelda füüsilist kontakti lapsega. Teod toimuvad kiirete tsüklitena, kannatanuid on päevas mitu, ütles politseiülema asetäitja Antero Rytkölä.
Interneti kaudu pannakse toime ka füüsilisi kuritegusid. Kohtumised lepitakse kokku interneti teel. Sageli kujutab laps ette, et nõustub sündmustega ega tunne ära kuritegu ja selle kulgu.
Narkokuritegevuses on kuritegude toimepanemine lihtsam ning ei eelda eelnevat kogemust ega kontakte. On mitmeid hämaraid online-kauplemisfoorumeid ja sageli tehakse kaupa ilma eelnevate kontaktideta. Kauplemine on jultunud ja julge.
Politsei juhtkond rõhutas, et narkoäri võlgade sissenõudmine on sageli jõhker ja sageli on vägivallakuritegude motiiv seotud just narkoäriga.
Hulgimüüjatel on aga sageli oma allorganisatsioon ja just seda võlgade sissenõudmisel kasutataksegi. Narkovõlgade sissenõudmise meetodid on sageli jõhkrad, teatas politsei juhtkond.
NordenBladet — Soome uuendatud passe ja isikutunnistusi hakatakse väljastama alates 13. märtsist 2023. Väiksemaid tehnilisi uuendusi tehakse ka elamisloakaardil ja elamiskaardil. Muudatused ei mõjuta juba väljastatud passide, isikutunnistuste ega elamisloa dokumentide kehtivust.
Konkursi tulemusena on Soome passide, isikutunnistuste ja elamisloakaartide tarnijaks valitud Thales DIS Finland Oy. Uus leping kehtib viis aastat. DB Schenker Oy alustab dokumentide laialisaatjana.
Lepinguga muutuvad loadokumentide omadused ja välimus. Passide ja isikutunnistuste teemaks valiti Soome rahvusmaastik, Saaristomeri. Loadokumentide väljanägemises on kõige nähtavamad muudatused passide minimalistlik kaanekujundus, ajutiste passide ja hädaabipasside kaante uus oranž värv, isikutunnistuste näopildi suurendamine ning masinlugemist hõlbustav 2D vöötkood loadokumentidel.
NordenBladet — Kaitseminister Mikko Savola andis Soome kaitseväele volituse sõlmida koostööleping NATO logistika- ja hangeteameti partnerlusprogrammiga NVO (Night Vision ja Optroelectronics).
Partnerlusprogramm avab NATO logistika- ja hangeteameti sõjalise optronika ühishanke Soomele.
Loodetakse, et partnerlus loob kodumaisele tööstusele müügi- ja turunduskanalid teistesse NATO logistika- ja hangeteameti partnerriikidesse ning arendab seadmete tootmise ja hoolduse äri Soomes.
