NordenBladet — Täna reedel, 17. veebruaril on Saksamaa lennujaamade streigi tõttu ära jäetud osa lende Soomest Saksamaale. Samuti on tühistatud lennud streikivatest lennujaamadest Soome. Ametiühingu Verdi streik hõlmab seitset Saksamaa lennujaama, sealhulgas Müncheni, Frankfurti ja Hamburgi, vahendab Iltalehti.
Soome lennujaamade haldusfirma Finavia andmetel on alates reedest ära jäänud kokku 12 lendu Soome ja Saksamaa vahel. Finnair ja Lufthansa lendavad Helsingi-Vantaalt Saksamaale. Düsseldorfi ja Berliini lennud toimuvad tavapäraselt ka reedel, kuna need lennujaamad streigis ei osale.
Lennujaama töötajate streik kestab vaid ühe päeva, seega peaks liiklus normaliseeruma laupäeval.
Lennujaama töötajate streik langeb kokku Saksa lennufirma Lufthansa lennukite lennukeeluga. Vigastatud fiiberoptiliste kaablite põhjustatud rike parandati kolmapäeval, kuid see tekitas Saksamaa lennujaamades kaose, sest tuhanded reisijad ootasid infot oma lendude kohta.
NordenBladet — Värske uuringu kohaselt on vaid 8,5 protsenti Lääne ettevõtetest müünud oma Venemaa tütarettevõtted. Vene turul jätkavad näiteks moefirmad Benetton ja Lacoste, kosmeetikabränd Clarins, masinatootja Liebherr ja energiafirma Fortum, vahendab Yle.
Kuigi pärast sõja algust teatasid paljud Lääne ettevõtted Venemaalt lahkumisest, siis tegelikult lahkusid väga vähesed.
See selgub professor Simon Evenetti ja professor Niccolò Pisani hiljutisest uuringust.
Uuringu järgi oli vaid 8,5 protsenti ettevõtetest 2022. aasta novembri lõpuks müünud vähemalt ühe oma Venemaa tütarettevõtte.
Uuringus vaadeldi ligikaudu 1400 ettevõtet, mille peakorter asub G7 ja EL-i riikides ja mis on varem jõudnud Venemaal enam kui miljoni dollari suuruse käibeni.
Šveitsi St. Galleni ülikoolis majandusprofessorina töötav Evenett ütles Yle-le antud intervjuus, et oli ka ise uuringu tulemuse üle üllatunud.
Ta eeldas, et suurem osa ettevõtetest on oma tütarettevõtted maha müünud, kuna ettevõtetele on avaldatud palju survet ründesõda pidavast riigist lahkumiseks.
Meie uurimistulemused kordavad ajaloost tuttavat mustrit, ütleb Evenett videokõnes.
Kui ettevõtteid survestatakse vabatahtlikult geopoliitilises konfliktis riigist lahkuma, näeme tavaliselt vähe väljumisi. Sama juhtus apartheidi-aegses Lõuna-Aafrikas.
Vabatahtlikkusest seega ei piisa. Kui Lääne ettevõtteid Venemaalt välja tahetakse, peavad riigid Evenetti sõnul kasutusele võtma agressiivsemad meetmed.
Turu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Kari Liuhto peab Evenetti ja Pisani uuringut usaldusväärseks. Uuringu tulemus annab Liuhto sõnul palju mõtlemisainet.
Kui Lääs on kehtestanud Venemaa kaubavoogudele sanktsioonid, siis Venemaal tegutsevad Lääne ettevõtted on unustatud, ütles Liuhto. Selle kaudu toetatakse tegelikkuses Venemaad ja Vene riigi terroristlikku tegevust. Jah, selle olukorraga tuleks tõesti tegeleda, ütles Liuhto.
Evenetti sõnul oli Venemaa tütarettevõtete müük kõige väiksem teenindus- ja põllumajandussektoris ning loodusvaradega seotud tööstusharudes. Seevastu tööstuses oli neid rohkem.
Selgeid erinevusi oli kohale jäänud ja lahkunud ettevõtete päritolus.
Uuringus paistsid silma soomlased. Soomlased olid oma suuruse koha pealt tütarfirmade müüjate hulgas üleesindatud. Liuhto sõnul näitavad ka teised uuringud, et soomlased on Venemaalt keskmisest usinamalt lahkunud.
Näiteks toidutootja Atria, ehitusfirma YIT ja metsamasinate tootja Ponsse on oma Venemaa tegevuse maha müünud. Soomlased on aru saanud, et Venemaa võib ootamatult Putini pantvangiks muutuda, ütles Liuhto.
Teisest küljest ei saa seda öelda Saksa ja Itaalia ettevõtete kohta. Nad on müünud palju vähem oma Venemaa tütarettevõtteid.
Siin on ülevaade Venemaalt lahkunud ja sinna jäänud ettevõtete arvu kohta:
Venemaalt lahkunud:
USA 30Soome 15Saksamaa 14Suurbritannia 13Prantsusmaa 9Jaapan 7Taani 5Holland 5Iirimaa 4Ülejäänud riigid 18
Kokku: 120
Venemaale jäänud:
Saksamaa 250Küpros 211USA 159Jaapan 90Itaalia 81Suurbritannia 74Prantsusmaa 72Austia 48Holland 37Muud riigid: 264
Kokku: 1284
NordenBladet — NATO on leppinud sellega, et Soome ja Rootsi liituvad allinasiga eraldi, edastab Financial Times. Asjast rääkis NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Tema sõnul sõltub see Türgist, kas Soome ja Rootsi liituvad koos või eraldi. NATO jaoks pole see aga peamine probleem praegu, kas Soome ja Rootsi liituvad koos või eraldi.
Praegu pole veel kinnitanud Soome ja Rootsi liitumist Türgi ning Ungari.
Stoltenberg avaldas lootust, et tänavuse, 2023. aasta sügiseks liituvad nii Soome kui Rootsi.
Algselt loodeti Soome ja Rootsi liitumist juba eelmise, 2022. aasta suvel. NATO lubas Soomele ja Rootsile võimalust kiirkorras liituda. Nüüd on aga liitumine jäänud venima Ungari ja Türgi taha. Türgi on nõudnud Rootsilt seadusandluse muutmist ja Rootsis on vastavad protsessid käima lükatud. Seaduste muutmine võtab aga aega.
Nato suggests Finland and Sweden could join alliance separately https://t.co/hVvBO8wj20
— Sam Fleming (FT) (@Sam1Fleming) February 14, 2023
NordenBladet — Eluasemete hinnad jätkavad tänavu langemist, prognoosivad OP finantsgrupi majandusanalüütikud. OP pank prognoosib oma eluasemeturu ülevaates, et tänavu langevad hinnad keskmiselt 4–6 protsenti. Suurimat langust on oodata selle aasta alguses. Suurim surve allapoole on Helsingi piirkonnas. Järgmisel aastal, kui intresside tõus stabiliseerub, on oodata vaid väikest tõusu.
Eluasemelaenude intressimäärad on üldise intressitõusu tõttu olnud tõusuteel, kuid järsk tõus on OP hinnangul juba seljataga. See on kajastunud ka kodulaenu võtmise summas, mis jäi aasta lõpus erakordselt madalaks. 12 kuu euribor on viimasel ajal tõusnud üle 3,5 protsendi. Majapidamiste intressikulud kasvavad selgelt, kuid ei küüni finantskriisi ajal nähtud euroajastu tippnumbriteni.
OP prognoosib, et nõudluse nõrgenedes väheneb tänavu ka uute eluasemete ehitus. Müümata uute eluasemete laoseisud on alates eelmise aasta keskpaigast oluliselt tõusnud. OP hinnangul väheneb ehitus tänavu viis protsenti.
Lisaks kõrgetele intressimääradele surub eluasemeturgu alla erakordselt madal tarbijate kindlustunne. Eluasemete ostukavatsused näivad aga hiljuti oma sügavaimast langusest taastunud.
NordenBladet — Soomes on uusehitistes hakatud saunadest loobuma, sauna jaoks mõeldud ruumidest tehakse kas garderoobid või töökabineid. Kortermajas asuv oma saun on Helsingi piikornna kodudes populaarsust kaotanud, selgub Helsingin Sanomate poolt suurte ehitusfirmade hulgas läbi viidud uuringust.
Kui uue korteri ostja reageerib õigel ajal, saab ta korterisse planeeritud sauna vahetada muu ruumi vastu.
Traditsiooniliselt on saunad ümber ehitatud garderoobideks, kuid viimastel aastatel sagenenud kaugtöö on olukorda muutnud, ütleb SRV elamuehituse müügidirektor Riikka Lohikoski. Paljudel inimestel on kasvav vajadus kabineti järele.
Ehitusfirma uusimas majas ehk Pasila Kokardis on ostjatel võimalus korteris asendada saun või garderoob kabinetiga.
Eraldi sauna vajadust vähendavad Lohikoski sõnul näiteks uuselamuühistute mugavad saunaosad, kus sageli on ka köögi- ja puhkealad. Siis võib kallite eluruumide ümberehitamine muuks otstarbeks olla atraktiivne.
„Uute korterite ehitamisel on selge trend kogukonnatunde kasvu suunas,” ütleb Lohikoski. „Seda võib näha ühiskasutatavate ruumide, näiteks spordisaalide ja ühiskasutatavate saunaruumide populaarsuse kasvus, eriti linnaehituslikes struktuurides.”
Sama trendi on märgatud ehitusfirmas YIT, ütleb ettevõtte kliendisuhete ja eluasemeteenuste üksuse direktor Pekka Helin. YIT säästva linnakeskkonna baromeetri järgi on saunade populaarsus selgelt vähenenud.
Septembris läbi viidud küsitluse järgi soovis oma korterisse oma sauna alla 40 protsendi küsitletutest, mullu soovis oma sauna aga üle poole vastanutest.
Peaaegu pooled vastanutest ütlesid, et eelistavad kasutada elamuühistu ühist sauna ja kasutada oma korteri pinda millekski muuks. Eelmisel aastal arvas niimoodi selge vähemus vastajatest.
Oma saun oli koroonakriisi ajal populaarne. Helini sõnul viitab see asjaolule, et sauna populaarsus muutub tarbijate seas vastavalt ümbritsevatele tingimustele.
„Pikaajaliste uuringute ja andmete valguses ütleksin, et soomlased jagunevad kolme rühma: kolmandik tahab kindlasti oma korterisauna, kolmandik on liikuv mass ja kolmandik ei taha oma sauna.”
Samas pole märgatud, et mõni konkreetne grupp oleks selgelt oma sauna vastu, märgib Helin.
Samal arvamusel on Skanska müügi- ja turundusdirektor Marja Kuosma. „Saunahuvi pole vanusega seotud, vaid pigem seoksin selle kodu suurusega. Suuremates korterites soovitakse oma sauna.”
Pekka Helin YIT-st ütleb, et Helsingi piirkonnas on ilma saunata umbes 20 protsenti kolmetoalisi ja alla 10 protsendi neljatoalisi kortereid.
Kuosma sõnul ei ole energiakriis vähemalt seni korterisaunade kaotamist kiirendanud. „Energiakriisi mõju pole projektide pikkade planeerimis- ja teostusaegade tõttu veel nähtav. Kodu ostmine on pikaajaline ost ja arvan, et saunasid tahetakse ka edaspidi. Hetkel on võimalik küttetariifide osas läbi rääkida.”
Skanska klientide seas muudetakse korterisaunasid vähesel määral näiteks garderoobideks. Selliseid muutusi on Kuosma sõnul ühe protsendi ringis.
