NordenBladet — Taani ja Rootsi on otsustanud peatada Moderna koroonavaktsiini andmise noortele inimestele. Soome teeb vastava otsuse homme neljapäeval. Rootsi peatab Moderna koroonavaktsiini andmise 1991. aastal ja hiljem sündinutele (alla 30-aastastele), Taani alla 18-aastastele. Põhjuseks on vaktsiiniga kaasnenud südamelihase ja südamevatsakese põletikuga, vahendab MTV.
Soome teeb asja kohta otsuse homme neljapäeval, 7. oktoobril. Soomes antakse praegu Moderna koroonavaktsiini alates 12. eluaastast.
Rootsi terviseameti info kohaselt on seos südamehäirete ja vaktsiini vahel selge, seda eriti pärast teist vaktsiinidoosi. Oht on nelja nädala jooksul pärast vaktsineerimist ja kõige suurem kahe nädala jooksul.
Rootsi riigi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles, et muretsemiseks pole põhjust, sest oht on väike. Samas on hea teada, et peab olema väga tähelepanelik.
Südamelihase ja südamevatsa põletik kaovad iseenesest, aga arst peaks patsiendi üle vaatama. Põletikud on tavalisemad noortel meestel ja seda eriti viiruste nagu koroonaviirusega seoses.
Rootsis soovitatakse noortele Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini. Otsus on jõus kuni detsembri lõpuni.
Taani tegi vastava otsuse alla 18-aastaste kohta. Moderna asemel pakutakse Taanis noortele Pfizeri vaktsiini.
NordenBladet — Rootsi loobub täna kolmapäeval kõikidest alles jäänud koroonapiirangutest. Seda võimaldab vaktsineerituse hea seis, mis on koroonasurmad praktiliselt nulli viinud. Söögikohtade puhul kaovad lahtioleku aja ja laudkondade suuruse piirangud. Avalike ja erakogunemiste puhul ei piirata enam osalejate arvu, vahendab Helsingin Sanomat.
Seni kehtis kogunemiste puhul piir olenevalt sellest, kas üritus toimus sees või väljas ja kas seal olid olemas istekohad.
Kaugtöö soovitus kaob Rootsis samuti ära. Jäävad vaid inimeste isiklikud soovitused nagu käte pesemine ja haigena kodus püsimine.
Rootsi valitsus ja terviseametivõimud põhjendavad piirangute kaotamist hea vaktsineerituse tasemega. Rootsis on üle 16-aastastest saanud 83 protsenti vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja 76 protsenti kaks doosi.
Rootsis on pandeemia aja jooksul tuvastatud üle 1,1 miljoni koroonaga nakatumise ja üle 14 700 viirusega seotud surma. Rootsis on koroonasurmade arv üle kolme korra suurem kui kõigis teistes Põhjamaades kokku. Seda on põhjendatud Rootsi leebemate piirangutega pandeemia alguses.
Rootsis kasvas nakatumine augustis ja septembri algul oli Delta variandi leviku tõttu üle tuhande uue nakatumise päevas, aga seda on palju vähem kui talvisel tippajal. Paari viimase nädala jooksul on nakatumiste arv langenud.
Tänu kõrgele vaktsineeritusele on 10 miljoni elanikuga Rootsis olnud viimastel päevadel vaid mõned üksikud koroonasurmad, möödunud talvel registreeriti iga päev mitusada surma.
NordenBladet — Teisipäeval, 21. septembril oli erakordne olukord Läänemerel, kui Rootsi, Soome, Taani ja Itaalia sõjalennukid jälitasid Vene ülehelikiirusega superpommitajat Tu-160 ehk „Valge luik”. Asjast teatasid Vene kaitseministeerium ja infoagentuur Interfax. Soome kaitsejõud ei kinnita ega lükka seda infot ümber, vahendab MTV.
Tu-160 on Vene strateegiline ülehelikiirusega raskepommitaja. Venemaal kutsustakse seda lennukit „Valge luik”, NATOs on selle nimetus Blackjack. Lennuk suudab kanda lähimaa tuumarakette.
Lennukisse mahub 4 meeskonnaliiget. Lennukiga Tu-160 lendasid koos veel hävitaja Su-35S ja mereväe hävitaja Su-27.
Vene lennukit jälitasid Itaalia ja Taani hävitajad F-16, Soome hävitajad F-18, Rootsi hävitajad Saab Jas-39 Gripen ja veel mitmete riikide hävitajad, edastas uudisteagentuur Interfax.
Soome kaitsejõud infot ei kommenteerinud. Vene kaitseministeeriumi andmetel lennati rahvusvahelises lennutsoonis kõigi reeglite kohaselt. Itaalia hävitajate puhul oli tegemist osaga NATO Balti riikide kaitseprogramnmist.
NordenBladet —Rootsi parlamendis Riksdagis Rootsi ning Eesti, Läti ja Leedu vaheliste diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva tähistamiseks toimunud ajalooseminaril rõhutasid kõnelejad tihedaid parlamentaarseid sidemeid ja teineteist toetavaid häid suhteid.
Riigikogu esimees Jüri Ratas meenutas oma sõnavõtus, et Eesti taastatud iseseisvust ei tunnustatud kohe ning selle saavutamine nõudis nii püsivat tegutsemist kui ka kõnelusi ja rahvusvahelist üldsust tuli veenda, et Eesti omariiklus on õigustatud. „Õnneks ei jäänud me selles võitluses üksi,“ ütles Ratas ja tänas sõpru ning liitlasi toetuse eest.
Rootsi Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki uuesti 27. augustil 1991 ja oli esimene riik, kes nimetas oma suursaadiku Eestisse. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas oma lähetust Tallinnas juba üheksa päeva pärast iseseisvuse taastamist.
Ratas ütles oma sõnavõtus, et noor põlvkond Eestis on üles kasvanud, omamata isiklikku mälestust Nõukogude režiimist. Ta märkis, et juba 17. oktoobril saavad need Euroopa Liidu liikmesriigis Eestis sündinud noored kasutada oma hääleõigust kohalikel valimistel. „Elu kiireneb ja me mõtleme üha vähem minevikule,“ nentis Ratas. „Sellised sündmused nagu tänane seminar, aitavad meil taasühendada oma ajaloo oluliste väärsustega.“
Ajalooseminari avanud Rootsi parlamendi esimees Andreas Norlén rõhutas Rootsi tihedaid sidemeid Balti riikidega läbi möödunud kolme aastakümne. Ta ütles, et kolm Balti riiki pidid võitlema oma iseseisvuse eest ja siis uuesti selle taastamise eest. Rootsi sai tema sõnul Balti riike toetada olles esimene diplomaatilise esinduse avanud riik. Rootsi parlamendi esimees kinnitas, et parlamentidevaheline suhtlus, mis algas siis, jätkub täna ja ka tulevikus.
Riigikogu esimeest saadavad visiidil riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ja Eesti-Rootsi parlamendirühma esimees Yoko Alender, kes kohtusid Rootsi parlamendi asespiikri Lotta Jonsson Fornarvega. Asespiikri võõrustatud töölõunal meenutati 30 aasta taguseid sündmusi ning kõneldi päevaprobleemidest – COVID pandeemia ohjeldamisest ning vajadusest tulla toime võltsinfo levikuga, mis takistab ühiskondade avanemist.
Pärastlõunal toimunud väliskomisjoni ja kaitsekomisjoni ühisistungi peateemadeks olid piirkonna julgeoleku eri aspektid. Käsitleti nii traditsioonilisi kui küber- ja hübriidohte. Tõdeti vajadust toetada Idapartnerlust ja teha tihedamat koostööd samameelsete riikidega väljaspool Euroopa Liitu. Üksmeelselt leiti, et Põhja- ja Baltimade (NB8) koostööl on suur potentsiaal atlandiülestes suhetes.
Kohtutakse ka Tema Majesteedi Rootsi Kuninga Carl XVI Gustafiga.
NordenBladet — Rootsis hakatakse vaktsineerima 12-15-aastaseid lapsi. Asjast andis teada peaminister Stefan Löfven. Vaktsineerimine algab pärast sügisest koolivaheaega.
Rootsi terviseametnike väitel on laste raskekujuline haigestumine vähene, aga oht on olemas. Ametnikud peavad vaktsiinidega kaasnevaid ohtusid haiguse läbipõdemisest väiksemaks, vahendab SVT.
Rootsi haridusminister Anna Ekström ütles, et laste jaoks on oluline, et koolid oleks lahti. Sellega aitab vaktsiin nii lapsi kui noori. Rootsis on üle 80 protsendi üle 16-aastastes saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja ligi 75 protsenti mõlemad doosid.
