NordenBladet — Teisipäeval, 21. septembril oli erakordne olukord Läänemerel, kui Rootsi, Soome, Taani ja Itaalia sõjalennukid jälitasid Vene ülehelikiirusega superpommitajat Tu-160 ehk „Valge luik”. Asjast teatasid Vene kaitseministeerium ja infoagentuur Interfax. Soome kaitsejõud ei kinnita ega lükka seda infot ümber, vahendab MTV.
Tu-160 on Vene strateegiline ülehelikiirusega raskepommitaja. Venemaal kutsustakse seda lennukit „Valge luik”, NATOs on selle nimetus Blackjack. Lennuk suudab kanda lähimaa tuumarakette.
Lennukisse mahub 4 meeskonnaliiget. Lennukiga Tu-160 lendasid koos veel hävitaja Su-35S ja mereväe hävitaja Su-27.
Vene lennukit jälitasid Itaalia ja Taani hävitajad F-16, Soome hävitajad F-18, Rootsi hävitajad Saab Jas-39 Gripen ja veel mitmete riikide hävitajad, edastas uudisteagentuur Interfax.
Soome kaitsejõud infot ei kommenteerinud. Vene kaitseministeeriumi andmetel lennati rahvusvahelises lennutsoonis kõigi reeglite kohaselt. Itaalia hävitajate puhul oli tegemist osaga NATO Balti riikide kaitseprogramnmist.
NordenBladet —Rootsi parlamendis Riksdagis Rootsi ning Eesti, Läti ja Leedu vaheliste diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva tähistamiseks toimunud ajalooseminaril rõhutasid kõnelejad tihedaid parlamentaarseid sidemeid ja teineteist toetavaid häid suhteid.
Riigikogu esimees Jüri Ratas meenutas oma sõnavõtus, et Eesti taastatud iseseisvust ei tunnustatud kohe ning selle saavutamine nõudis nii püsivat tegutsemist kui ka kõnelusi ja rahvusvahelist üldsust tuli veenda, et Eesti omariiklus on õigustatud. „Õnneks ei jäänud me selles võitluses üksi,“ ütles Ratas ja tänas sõpru ning liitlasi toetuse eest.
Rootsi Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki uuesti 27. augustil 1991 ja oli esimene riik, kes nimetas oma suursaadiku Eestisse. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas oma lähetust Tallinnas juba üheksa päeva pärast iseseisvuse taastamist.
Ratas ütles oma sõnavõtus, et noor põlvkond Eestis on üles kasvanud, omamata isiklikku mälestust Nõukogude režiimist. Ta märkis, et juba 17. oktoobril saavad need Euroopa Liidu liikmesriigis Eestis sündinud noored kasutada oma hääleõigust kohalikel valimistel. „Elu kiireneb ja me mõtleme üha vähem minevikule,“ nentis Ratas. „Sellised sündmused nagu tänane seminar, aitavad meil taasühendada oma ajaloo oluliste väärsustega.“
Ajalooseminari avanud Rootsi parlamendi esimees Andreas Norlén rõhutas Rootsi tihedaid sidemeid Balti riikidega läbi möödunud kolme aastakümne. Ta ütles, et kolm Balti riiki pidid võitlema oma iseseisvuse eest ja siis uuesti selle taastamise eest. Rootsi sai tema sõnul Balti riike toetada olles esimene diplomaatilise esinduse avanud riik. Rootsi parlamendi esimees kinnitas, et parlamentidevaheline suhtlus, mis algas siis, jätkub täna ja ka tulevikus.
Riigikogu esimeest saadavad visiidil riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ja Eesti-Rootsi parlamendirühma esimees Yoko Alender, kes kohtusid Rootsi parlamendi asespiikri Lotta Jonsson Fornarvega. Asespiikri võõrustatud töölõunal meenutati 30 aasta taguseid sündmusi ning kõneldi päevaprobleemidest – COVID pandeemia ohjeldamisest ning vajadusest tulla toime võltsinfo levikuga, mis takistab ühiskondade avanemist.
Pärastlõunal toimunud väliskomisjoni ja kaitsekomisjoni ühisistungi peateemadeks olid piirkonna julgeoleku eri aspektid. Käsitleti nii traditsioonilisi kui küber- ja hübriidohte. Tõdeti vajadust toetada Idapartnerlust ja teha tihedamat koostööd samameelsete riikidega väljaspool Euroopa Liitu. Üksmeelselt leiti, et Põhja- ja Baltimade (NB8) koostööl on suur potentsiaal atlandiülestes suhetes.
Kohtutakse ka Tema Majesteedi Rootsi Kuninga Carl XVI Gustafiga.
NordenBladet — Rootsis hakatakse vaktsineerima 12-15-aastaseid lapsi. Asjast andis teada peaminister Stefan Löfven. Vaktsineerimine algab pärast sügisest koolivaheaega.
Rootsi terviseametnike väitel on laste raskekujuline haigestumine vähene, aga oht on olemas. Ametnikud peavad vaktsiinidega kaasnevaid ohtusid haiguse läbipõdemisest väiksemaks, vahendab SVT.
Rootsi haridusminister Anna Ekström ütles, et laste jaoks on oluline, et koolid oleks lahti. Sellega aitab vaktsiin nii lapsi kui noori. Rootsis on üle 80 protsendi üle 16-aastastes saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja ligi 75 protsenti mõlemad doosid.
NordenBladet — Rootsis keskosas Uppsalas on avastatud koroona Delta tüve alam-mutatsioon, mis nakatab täielikult vaktsineeritud inimesi. Viiruse mutatsioon kannab nimetust E484Q ja see on avastatud kahel täielikult vaktsineeritud inimesel, vahendab Aftonbladet.
Kokku on Uppsala piirkonnas tuvastatud koroona jälituse abil 8 arvatavat nakatumist uue mutatsiooniga. Lundi ülikooli mikrobioloog Farshid Jalalvand ütles, et praeguse info põhjal nakatab uus mutatsioon koroona vastu vaktsineerituid.
Jalalvand lisas, et ka teised mutatsioonid nakatavad vaktsineerud inimesi, aga uus mutatsioon E484Q on vaktsineeritute jaoks eriti nakkav.
Vaktsineeritud põevad praegustel andmetel koroonat kergemini. Praegu on veel liiga vara öelda, kas uus mutatsioon on muutnud vaktsiinid täiesti kasutuks. Koroona suhtes peab olema väga valvas.
Jalalvandi sõnul võiks kaaluda eakatele sügisel veel ühe vaktsiinidoosi andmist, et antikehade taset tõsta.
NordenBladet — Rootsis Göteborgis kolmapäeval politseiniku surnuks tulistamises kahtlustatuna võeti kinni 17-aastane poiss. Surma sai 33-aastane politseinik, kes oli väljakutsel Göteborgi Biskopsgårdeni linnaosas. Teda tulistati ootamatult möödasõitvast autost, vahendab Expressen.
Mootorrattaga ringi liikunud politseinikud küsitlesid samal ajal piirkonnas inimesi. Kahtlusalune on varem süüdi mõistetud pussitamises.
Politseinik polnud ilmselt tegelik sihtmärk, kuna 17-aastane oli sihtinud sama isikut, keda oli varem pussitanud. Nii kahtlusalune kui pussitatud isik on konkureerivate kuritegelike grupeeringute liikmed.
Rootsis on politseinike tapmised väga harvad. Alates 1900. aastast on riigis ametikohustuste täitmisel hukkunud vaid 32 politseinikku, neist kolm 2000ndatel aastatel. Eelmisest sellisest juhtumist on möödas 14 aastat. Kõik politseinike tapmiste juhtumid on lahendatud, välja arvatud üks, mis pandi toime 1992. aastal. Kõige enam oli Rootsis politseike tapmise juhtumeid 1960ndatel aastatel.
