NordenBladet – Kõik Norra lennufirmad otsustasid kaotada lendudel maskikandmise kohustuse.
Alates 13.veebruarist kaotatud nõue puudutab riigisiseseid või Skandinaavia lendusid, mujale lennates jääb maskikohustus kehtima, vahendas tv2.no.
Norra odavlennufirma Norwegiani kommunikatsioonijuht Esben Tuman ütles, et lennufirmad on kogu aeg olnud seisukohal, et maskinõue peaks kehtima nii vähe aega kui võimalik ja nii kaua kui see on vajalik.
NordenBladet — Norra võttis 2022. aastal Soomelt üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise. Norra peaminister Jonas Gahr Støre sõnul panustan Norra sellesse, et kindlustada, et Põhjamaad saavutavad oma eesmärgi saada 2030. aastaks kõige kestlikumaks ja integreeritumaks piirkonnaks maailmas.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumine on roteeruv ning eesistujarolli täidavad vaheldumisi viis riiki – Norra, Soome, Taani, Island ja Rootsi. Eelmisel, 2021. aastal oli eesistujamaa Soome.2022. aastal võttis eesistumise üle Norra, kelle eeistumisprogramm põhineb visioonidokumendis „Vision 2030“ seatud kolmel strateegilisel fookusteemal.
„Põhjamaade kogukond on ainulaadne. Me jagame samu põhiväärtuseid ning usaldame üksteist. Norra soovib Põhjamaade koostööd veelgi tugevdada. Seda on selgelt näha ka meie valitsuse hiljuti esitletud platvormist. Maailmas, kus õigusriik ja demokraatia on üha suurema surve all, on Põhjamaade kogukonna kaitsmine varasemast veelgi olulisem,” ütles Norra peaminister Jonas Gahr Støre.
Norra eesistumise põhifookus on kolmel prioriteetsel valdkonnal: roheline, konkurentsivõimeline ja sotsiaalselt kestlik Põhjamaade regioon.
Roheline Põhjamaade piirkond – kestliku arengu jaoks peame nägema suurt pilti ning leidma ühiseid lahendusi. Norra eesistumine rõhutab kliima ja looduse vahelist seost, püüab vähendada bioloogilise mitmekesisuse kadu ning valgustada, kuidas loodusel põhinevad lahendused panustavad rohepöördesse.
Konkurentsivõimeline Põhjamaade piirkond – majanduse pikaajaline kasvupotentsiaal sõltub ka sellest, kui palju õnnestub meilt tootmist ja tarbimist kestlikumale rajale suunata. Norra eesistumise jaoks on koostöö üks peamiseid vahendeid, mille abil taastada tugev Põhjamaade ärikogukond ja tööjõuturg, mis peab vastu ka uutele kriisidele.
Sotsiaalselt kestlik Põhjamaade piirkond – Maailmas, kus õigusriik ja demokraatia on üha suurema surve all ning usaldus kodanike ja otsustajate vahel väheneb, on varasemast veelgi olulisem kaitsta Põhjamaade väärtuseid, mis põhinevad kestlikkusel, kaasamisel, demokraatial, avatusel, väljendusvabadusel ja võrdsusel. See on pandeemia ajal veelgi selgemaks saanud.
Loe Norra eesistumise programmi “Põhjamaad – koos oleme tugevamad ja rohelisemad” (inglise keeles).
Millised aspektid Norra eesistumise programmis on olulised just Eesti jaoks?
Norra suursaadik Eestis, Else Berit Eikeland, usub, et kogu programm on eestlaste jaoks oluline: „Eriti oluline on keskendumine ookeanitele ja merendussektorile, sest eestlased on rannarahvas ning Eestil on Baltimaadest kõige pikem rannajoon. Lisaks usun, et tähtis on ka kestlikkuse teema – ja ma ei pea silmas üksnes kliimat ja loodust, vaid ka sotsiaalset kestlikkust. Oma programmis räägime, kuidas kaasata puudega inimesi, ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi, maal elavaid inimesi ja eakaid, et saaksime luua tugevama ühiskonna, kuhu on kaasatud kõik riigis elavad inimesed.”
Else Berit Eikelandi eesmärk on, et Norra eesistumise järel teaksid inimesed veidi rohkem Põhjamaade koostööst. Lisas tahaks kaasata Põhja- ja Baltimaade koostöösse Eestist rohkem ühiskonnagruppe.„Kõige olulisem on jätkata koostööd Eesti ja Põhjamaade vahel ning tekitada Eesti inimestes perekonda kuulumise tunne – see tunne, et oled osake millestki suuremast, oled osake Põhjamaadest,“ lisas saadik.
Visioon 2030. aastaks ehk „Vision 2030“ on Põhjamaade regiooni panus, mille abil saavutada Pariisi kokkuleppes seatud kliimaeesmärgid. „Vision 2030″ ja EL-i kliimamuutust ja -arengut käsitlev tegevusplaan seavad Põhjamaade jaoks selge ja konkreetse kursi. 2022. aastal juhib Põhjamaade koostööd Norra Põhjamaade koostöö minister Anne Beathe Tvinnereim.
Norra peaministri pöördumine (norra keeles):
NordenBladet — Norra firma Oda avas Soomes toidukaupade veebipoe. Ettevõte on testinud teenust paari kuu jooksul väiksema kasutajate hulgaga, aga nüüd on see Helsingi piirkonnas kõigile avatud. Ettevõtte jaoks on see suur samm, kuna tegemist on esimese laienemisega väljapoole Norrat. Ettevõte on noor, alla kümne aasta vana. Investeeritud on kümneid miljoneid eurosid, ütles ettevõtte Soome piirkonna juht Tobias Niemi väljaandele Taloussanomat.
Niemi ütles, et firmat toetavad tugevad investorid, kes on andnud vajaliku majandusliku puhvri. Ta lisas, et toidukaupade müük on volüümiäri. See eeldab suure kliendibaasi kasvatamist ning nende teenindamist. Siis tasub asi end ära. See kõik võtab aega, aga ettevõte on selleks valmistunud. Turule tuleku künnis on kõrge, mistõttu on vaja palju raha.
Niemi ei öelnud, kui suurt turuosa Oda taotleb. Ta arvas, et eelolevatel aastatel turg tervikuna kasvab. Oda saabumine kiirendab Soomes toidukaupade veebikaubanduse arengut.
Soomes on toidukaubanduse turg 20 miljardit eurot. See on suur turg. Sellest saab võtta lõigu, mis end ära tasub.
Oda meelitab kliente kolme kuu jooksul tasuta kojukandega, kui ostu suurus on vähemalt 40 eurot. Väiksemate ostude pealt võetakse 2,9 eurot kojutoomise eest. Toodete hinnad on pigem madalad.
Oda sihtgrupp on pered ja „teedrajavad majapidamised”. Madalad hinnad on saavutatud ettevõtte tegevusmudeli abil, kus kaubad pakendatakse jaotuskeskuses, mitte poes. Sellega hoitakse kulusid kokku. Üks jaotuskeskus suudab teenindada tervet Soome lõunaosa. Kaubad tuuakse kõik ühte kohta kokku, kust need kodudesse laiali veetakse. Ühte autosse pannakse 25-35 kliendi kaubad ja autode marsruudid on täpselt välja arvestatud.
Oda tegutseb esialgu vaid Helsingi piirkonnas, aga hiljem laienetakse igale poole Uusimaale. Töötajaid on ettevõttel sadakond, kellest enamus on ettevõtte palgal. Algul kasutatakse ka renditööjõu ja partnerite abi. Tulevikus on kavas töötajaid juurde värvata.
Oda kasutamiseks tuleb veebist alla laadida vastav rakendus.
NordenBladet – Umbes 5,4 miljoni elanikuga Norras on koronaviiruse pandeemia ajal registreeritud kokku üle poole miljoni nakatumise. Norra rahvatervise instituut annab teada, et 500 000 nakatumise piir on ületatud, vahendab STT.
Viimase seitsme päeva jooksul on Norras diagnoositud iga päev keskmiselt üle 9200 uue koroonanakatumise. Möödunud kolmapäeval registreeriti Norras üle 10 000 nakatumise.
Rootsis on pandeemia ajal teatatud enam kui 1,5 miljonist koroonajuhtumist. Soomes on kokku registreeritud üle 371 000 koroonajuhtumi. Lätis registreeriti laupäeval üle 3000 nakatumise ja Leedus ligi 4000 uut koroonajuhtumit.
NordenBladet — Tai avas novembris piiri välisturistidele ja pärast seda on sinna reisinud paljud inimesed. Unelmate reis aga võib muutuda õudusunenäoks haiglas, kui koroonatest on positiivne.
Tai piiril testitakse kõiki tulijaid koroona suhtes. Nakatunud paigutatakse haiglasse. Norra 4-liikmelise pere reisi muutus õudusunenäoks pärast seda, kui 9-aastane perepoeg sai piiril positiivse koroonatesti, vahendab Østlandets Blad.
Pereema Silje rääkis, et positiivne testitulemus oli šokk. Kogu pere oli saanud negatiivsed PCR testi tulemused enne lendu.
Tai võimud määrasid poja 10 päevaks isolatsiooni haiglasse. Ema sai loa olla koos pojaga tema noore ea tõttu.
Abikaasa ja 11-aastane poeg ei saanud samuti rannamõnusid nautida, kuna nemad paigutati koroonaga kokkupuute tõttu hotelli karantiini.
Mõned päevad pärast Taisse saabumist tuvastati ka vanemal pojal koroona. Isa ja vanem poeg määrati isolatsiooni samasse haiglasse, aga emast ja nooremast pojast eraldi tubadesse.
Soome Yle andmetel on ka soomlasi sattunud Taimaal sundkarantiini. Soome Bangkoki saatkonna andmetel on kokku 39 soomlasel tuvastatud Tais koroona novembri ja jaanuari alguse vahelisel perioodil. Pole teada, paljud neist on paigutatud haiglasse.
Avafoto: Pexels
