NordenBladet – Sattusin lugema ERR-is ilmunud artiklit “Disaineritest pulbitsevast Eestist on maailma suutnud murda vĂ€hesed”, milles kirjutati, et Eesti disainerite arv aina kasvab aga maailmas on suutnud neist lĂ€bi lĂŒĂŒa ainult vĂ€ike osa.
Toodi nĂ€ide (loe artiklit SIIT), et detsembris toimunud disainiturul Kultuurikatlas oli vĂ€lja tulnud 110 disainerit oma töödega, ent Euroopas vĂ”i maailmas on lĂ€bi suutnud lĂŒĂŒa vaid vĂ€hesed Eesti disainerid. “Sellist suurt edulugu ei ole praegu öelda, aga eks see ongi nii, et sa pead esmalt kodus kinnitama kanda ja tugevaks saama ja siis nö vĂ€lja minema,” pĂ”hjendas Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht Maris Orav.
Selleks, et Eestist vĂ€lja murda, on vaja selle nimel pidevat tööd, kuid vĂ”rreldes Euroopaga on meie disaineritel ka vĂ€hem tuge riigilt, seisis artiklis ning vĂ€lja oli toodud vaid ĂŒks edulugu. “Moedisainer Marit Ilison on ĂŒks viimaste aastate edulugusid, kelle disain on hetkel mĂŒĂŒgil 16 poes vĂ€lismaal.” Sellele oli lisatud aga et Ilison otsustas kuulsust koguda kohe vĂ€lismaal. “Meie otsustasime minna kohe vĂ€lismaale,” ĂŒtles Marit Ilisoni kaubamĂ€rgi tegevjuht Peeter Ilison.
Kas Eestis on tĂ”esti ĂŒks edulugu? Kas tĂ”esti on nii, et esmalt tuleb kodus kanda kinnitada ja tugevaks saada? Mina nii ei arva. Eriti just seetĂ”ttu, et Eestis kanda kinnitada on piiratud turu tĂ”ttu suhteliselt kasutu ning Eesti teeb kĂ”ik, et tappa oma viimased ettevĂ”tlikud inimesed ja ettevĂ”tjad. Ning mille jĂ€rgi ĂŒldse defineeritakse edu? Kas edukas on see, keda maailm tunneb, kes rohkem teenib, kelle rĂ”ivaid on nĂ€htud kuulsuste seljas, kelle modellid kĂ”nnivad fashion weekÂŽidel, kelle disaini on enim kajastatud vĂ”i kellel on rohkem poode avatud? Ilma suurema pingutuseta tuleb mulle pĂ€he mitmeid vĂ€lismaal vĂ€ga edukaid disainereid, kes on ĂŒhte vĂ”i teist mainitud edu kriteeriumi edukalt tĂ€itnud – nende seas ma ise oma Ohmygossip CoutureÂŽi brĂ€ndiga, mille turundamisega alustasin just vĂ€lismaal (Brasiilias, Skandinaavias), sest Eestis tehakse reeglina maha kĂ”ik. Ma ei ole loomulikult disainer ega pretendeeri sellele tiitlile, see pole siinkohal ehk parim nĂ€ide ning Ohmygossip Couture on mul nö side project (kĂ”rvalprojekt), ent numbrid rÀÀgivad minu meelest vĂ€gagi edukat keelt ning ĂŒhe eduloona vĂ”ib seda nimetada kĂŒll. Tahan öelda, et Eestis on vĂ€ga palju edulugusid (nii pisikesi, suuri kui ka vĂ€ga suuri) ja neid peaks tunnustama. Me peame hoidma oma inimesi!
NĂ”ustuma peab aga sellega, et Eesti riik ei toeta ei ise hakanud ega ĂŒlikooli diplomiga disainereid ega ka muude elualade esindajaid. Eesti riik teeb kĂ”ik, et vĂ€ikeettevĂ”tjad vĂ€lja sureksid – nii maksude kui (olemata) toetuste kui tĂŒhja bĂŒrokraatia nĂ€ol. Eesti EAS (EttevĂ”tluse Arendamise Sihtasutus), mis peaks olema ettevĂ”tja suur sĂ”ber, on lĂ€bi aastate kogunud kuulsust peamiselt sahmerdamisoskuse ja onupojapoliitikaga. Toetust sai president (endise riigipea Toomas Hendrik Ilvese OĂ Eramaa skandaal), toetust sai peaministri proua (endise peaministri Taavi RĂ”ivase naine Luisa VĂ€rk sai oma firmadele Rahvusdisain OĂ ja OĂ NoodivĂ”ti kopsakad summad), toetust saavad kahtlaselt pastakast imetud ettevĂ”tted, mis peale rahasaamist aasta aega dokumente tĂ€idavad ent siis enam ei eksisteeri. Ilma “altkĂ€emaksuta” meepoti juurde ei saa – andekus vĂ”it töökus on siin tĂ€iesti teisejĂ€rguline. Andekus ei loe. Ole sa sportlane, ole disainer, muusik vĂ”i tee midagi muud. Eesti peaks vĂ€ga tĂ”siselt mĂ”tlema sellele, et noored teavad, et maailm on andekatele avatud ja kui sind kĂŒlas paremini vastu vĂ”etakse kui kodus, siis jÀÀdaksegi kĂŒlla vĂ”i tehakse ettevĂ”te seal, kus see ellu jÀÀb. KĂŒsimus ei ole selles, et inimestes puuduks patriotism vĂ”i armastus kodumaa vastu. KĂŒsimus on hoopis selles, et ellujÀÀmise nimel tuleb vastu vĂ”tta otsuseid mis tihti pole sellised, nagu paljud vĂ”ib-olla sĂŒdames ehk esimese eelistusena sooviksid.
Mina kutsun ĂŒles oma riigi andekaid toetama, aitama ja tunnustama! Luban, et kajastan ja tunnustan ka NordenBladet lehtedel andekaid ja tublisid inimesi, sest praegu saavad peavoolumeedias löögile suuremalt jaolt vaid need, kes keskpĂ€rase palgaga ajakirjanikud on “Ă€ra ostnud”. Iga riik on nii tugev kui tema inimesed – ning Eesti inimene on hea, hooliv ja sitke! Hoidkem ja armastagem ĂŒksteist ning lootkem, et meie poliitikud ning meie riigilt ja Euroopast saadud raha jagajad ka ĂŒhel pĂ€eval silmad avavad ja nĂ€evad kaugemale kui oma pudrukauss.
Avafoto: Ohmygossip Couture