Esmaspäev, jaanuar 19, 2026

HELENA-REET

Helena-Reet: Elutempo on nii kiire, et võtab pea pöörlema. MIDA tähendab haigeks jäämine, näide omast käest

NordenBladet – Kui sul on lapsed, siis võid kindel olla, et varem või hiljem toovad nad (lasteaiast, koolist, huviringist või sünnipäevalt) kaasa viiruse, mis lööb terve pere elutempo sassi. Kuigi ma olen reeglina üsna terve (ptui-ptui-ptui), siis seekord on vimm sees juba pikka aega ning viimase kümne päeva jooksul olen olnud sunnitud ära jätma mitu välisreisi ning mitmed olulised kohtumised.

22-23. jaanuaril oli Stockholmi Grand Hotellis “Fashion Week Stockholm“, mida pikisilmi ootasin ning mille tarbeks mitu kohtumist oli kokku lepitud. 26.jaanuaril pidin andma kaks intervjuud ning mõtlesin külastada Rootsi Tailsweep kontorit ning Morocco ja Israeli turismi esindust Stockholmis  ning  27. jaanuaril plaanisin osa võtta “Luxury Travel Fair Stockholm” üritusest ning  28. veebruaril olid kohtumised kokku lepitud “Wedding Fair Stockholm” (Bröllopsmässan) raames. 31. jaanuaril (täna) planeerisin osalust “PCD Paris 2018” messil ning kuna endiselt viirus sees, siis jääb külastamata ka 02.-04.veebruar Norras Oslos toimuv “Health & Beauty Scandinavia” mess, mille külastus oli mul väga pikalt ette planeeritud ning kuhu tahtsin taas kaasa võtta ka oma tütre Estella Elisheva (11).

Kirjutasin mõni aeg tagasi, et otsin investorit-äripartnerit ning tahaksin E&S (Elisheva & Shoshana) brändi laiendama hakata ja tuua selle all turule kosmeetikabrändi. Siiani on kahjuks kontakteerunud vaid kaks inimest ning mõlemad ameeriklased. Oleks siis veel Los Angelesest, kus tihti oleme aga kahjuks mitte. Pelgalt investorina sobiksid nad hästi, ent aktiivse partnerina mitte, nemad soovivad aga just partnerid olla. Kuna minu tegevus toimub kõige aktiivsemalt trajektooril Eesti-Rootsi-Soome-Los Angeles, siis vajan kedagi tõhusaks koostööks just sellelt liinilt – eelistatult isegi Skandinaaviast, sest OHMYGOSSIP lehtede NordenBladet´i alla viimise tõttu, veedan hetkel Põhjamaades suure osa oma ajast. Ilumesside külastus oli plaanis ka sellepärast, et end vaikselt kogu kosmeetikatööstuse telgitagustega paremini kurssi viia.

Hetkedel, kui olen ise suht rivist väljas, saan kõige paremini aru, kui OLULINE on omada head tiimi. NordenBladet´i ja OHMYGOSSIP lehtede kauaaegne tegevtoimetaja Marju ning tõlk Risto on olnud täiesti asendamatud, läheksin nendega lahingusse iga kell – korrektsed, professionaalsed, kiired, lojaalsed –  hetkel mõlemad minu paremad käed. Samuti loomulikult kõik teised meie töötajad, alles siis, kui ise oled eemal, näed kui head on olnud sinu delegeerimisoskused ning tiimi valik. Mul on nii hea meel, et olen leidnud enda ümber sellised toredad inimesed. Meid on küll vähe aga me oleme väike, armas ja üksteist armastav ja toetav tiim! Love you so much!!! Olete mulle lihtsalt väga väga kallid! Üks põnev uudis on veel – Eestis tuntud blogija ning andekas moedisainer Mariliis Anger liitub meie tiimiga ning tema bränd “Mariliis Anger” tuleb 100% OHMYGOSSIP´i alla, ületulek on plaanis juba paari kuu jooksul! Lahe! I am so excited! Ta on nii võrratu, meeldib teile kindlasti!!

Hahaaa, haige ka ei saa rahulikult olla.. nii palju põnevat toimub kogu aeg 😀

Avafoto: Mariliis Anger mõne aasta eest koostööd tegemas Ohmygossip Couture´iga

Helena-Reet: Minu viimane suurem investeering – #NordicBloggers

NordenBladet – Skandinaavia ja Põhjamaad tõmbavad investeerijaid ligi nagu meepott mesilasi. Pole ka ime, Põhjala oma iidsete müütide, kangelaste, müütiliste olendite, legendide ja edulugudega, Skandinaavia oma tänapäeva jõulisuse ja rikkusega – see on edu allikas, millest ükski ettevõte ei soovi kõrvale jääda, see on sihtkoht, mida ükski rännuhing ei soovi külastamatta jätta, need on maa-alad, kultuur ja võimalused, millest kõik soovivad osa saada.

Täna, ühe Põhjamaade suurima NordenBladet kontserni juhina (loe SIIT), on minu prioriteedid suunatud tugeva Skandinaavia ja Põhjamaade kontseptsioonile. Nagu Ameerika president Hr. Donald Trump ütleb “America First”, ütlen mina “Scandinavia First”. Põhjamaades on midagi erilist ning seda teavad ka maailma võimsamad ja rikkamad. Põhjamaad on täis müstikat, võimalusi, iidseid legende ning maailma mõjutanud sündmusi, just siin peidavad ennast maailma tugevaimad haldjad ning mõjuvõimsamad selgeltnägijad. Skandinaavia on täis müstikat, mida isegi Põhjala tugevaimad targad, targeimad nõiad ning maailma võimsaimad salaorganisatsioonid lõpuni lahti seletada ei oska. Põhjamaad ning Skandinaavia peidavad endas elu võtit, mida lõpuni suudame mõista vaid meie – skandinaavlased, põliselanikud. Põhjamaad on oma salapära, võimekuse, kauni looduse ning võimalustega köitnud kõiki maailma rahvaid, ent see loodus ning võimalused avanevad lõplikult vaid nendele, kes toetavad hinges seda ökosüsteemi. Et saada täielikult osa sellest müstikast, võimust ja võimalustest, pead sa olema kohalik, igipõline (lausa iidne) kohalik – ainult siis avavad loodus, loodusjõud ning maa end sulle oma täies võimsuses.

Kaldun oma jutuga natuke kõrvale. Tahtsin rääkida oma uuest investeeringust –  #NordicBloggers. Eelnev jutt oli sissejuhatus selleks. Hetkel maailma kõige suuremad üksikisikutest mõjutajad elavad just Skandinaavias. Kõikide otsingusüsteemide tulemused räägivad üht keelt – üle maailma tegutsevad ettevõtted otsivad endale mõjuvõimsaid blogijaid, toodete reklaamijaid ning nö influencer´eid ei kusagilt mujalt kui just Põhjamaadest. BlogList24 on maailma üks suurimaid blogijaid koondavaid lehekülgi, mis aasta eest hakkas koguma enda alla ka Põhjamaade/Skandinaavia tugevaimaid ja mõjuvõimsamaid blogijaid. NordenBladet ostis möödunud aastal 100% BlogList24 osaluse ning Skandinaavia nutikaimad PR-inimesed panid oma pead kokku ning lõid brändi Nordic Bloggers. #NordicBloggers on kommuuniti, mis ühendab Skandinaavia kõige paremaid, tuntumaid, enim loetuid ja edukaimaid blogijaid – ühendus, mille liikmeks saab vaid erikutsega, et säilitada kvaliteet ning Põhjamaadele omane kirg. #NordicBloggers liikmeid soovib palgata iga turismiettevõtte oma sihtkoha reklaamimiseks ning iga eraettevõtja või tootja oma brändile tuntuse toomiseks.. Olen väga uhke, õnnelik ja tänulik, et minu võimaluste portfellis on täna ka #NordicBloggers!

Helena-Reet: Need, kes kõrgelt lendavad, peavad arvestama ka kõrge kukkumisega!

NordenBladet – Olen seilanud laineharjal tükk aega ent nüüd pean tunnistama, et igal edul on tagasilöök. Lennuk, mis lendab kõrgelt, peab ühel hetkel maanduma ning tankima, lõputult kõrgel lendamine pole lihtsalt võimalik. Minuga on sama lugu. Teen üksi samas mahus ja tulemuslikkuse skaalal tööd, mida mitmetes teistes meediaväljaannetes teeb pea terve toimetus.

Samad sõnad käivad kõigi meie teiste kaasautorite kohta – me oleme teinud võimatut – oleme erakordselt väikese seltskonnaga viinud OHMYGOSSIPi suure Skandinaavia meediakontserni alla ning teinud OHMYGOSSIP´i maailmas üheks tuntuimaks meelelahutusveebiks. Meid loetakse Eestis, me figureerime Skandinaavia loetumate väljaannete topis, meid tuntakse Brasiilias ja Ameerikas.

Nüüd, olles NordenBladet´i all, oleme sulgenud optimaalse majandamise nimel mitmeid Skandinaavia kontoreid ning püüame sama mustrit jätkata ka NordenBladet+OHMYGOSSIP ühiskoostööna – eduvõtmel, võlusõnal ja passwordil – Helena-Reet. Helena-Reet on võlur, kes sujuvalt lahendab kõik ja kõigi probleemid. Olen punktis, kus tunnen, et olen andnud liiga palju – olen loobunud oma elust ja eraelust. Ärge saage valesti aru, ma armastan oma tööd ning naudin seda täiega, aga inimese ja naisena tunnen, et võiks midagi veel olla. Minu suhe mehega on väga õrnal jääl, minu närvikava ja võimekus on tõenäoliselt viidud ühe eksisteeriva inimvõimekuse maksimaalse piirini – piirini, mil inimene tunneb, et aeg oleks midagi saada ka, mitte ainult anda.

Saamine ja andmine on järgmine teema millest rääkida soovin. Minu eelmist blogi (loe SIIT) mõistis suur hulk inimesi väga valesti. Sain rekordarv tagasisidet ning  püüan siin ühe korraga kõigile teile vastata – ma ei vihka vaeseid inimesi… ma ei ole isegi teab mis rikas… ma vihkan vaest ellusuhtumist ning mõttelaadi. Ma vihkan inimesi, kes kütavad negatiivsust ning lõhuvad teiste unistusi, inimesi, kes tõmbavad teisi auku, selle asemel et viia neid edasi. Inimesi, kes söövad teiste energiat ja aega ning kes soovivad teiste najal liugu lasta. Ma vihkan neid vaeseid inimesi, kes ei anna midagi aga kellel on käsi pikalt ees teistelt võtma ning peale seda neid veel alandama ja mõnitama. Moraalita, südametunnistuse ja muude sääraste (mu ema võiks seda listi mitu tundi jätkata..) omadusteta inimimesi. On palju rahaliselt vaeseid ent vaimselt rikkaid inimesi. Raha ei tähenda rikkust. Raha tähendab jõukust. Rikas võib olla ka inimene, kes elab sendita hinge taga ning vaene inimene, kellel on kullast nupp veetsepotil.

Ent tagasi edu ja tagasilöökide juurde. Tunnen, et olen jõudnud punkti, kus hävitan juba ennast ja teisi enda ümber, minust on õige pea saamas just see ennist siunatud vaene ja kibestunud inimene – see, kes külvab enda ümber sitta ja masendust (Excusez-moi!) kui ta kohe midagi enda elus ei muuda. Ma ei taha olla see väiklane ja väike kärbsesitt, ma ei taha olla see kibestunud vaene ja halb inimene, kelle energia on suunatud nägema halba, mitte head – ning just nii on minuga viimasel ajal juhtunud. Näen vaid halba, jättes märkamata hea ning teen haiget inimestele, kes pole seda sugugi ära teeninud. Maailmas ei tee mitte keegi teistele nii palju haiget nagu me ise endale teeme negatiivsusega. Negatiivsus tapab nii enda kui sõbrad su ümber.  Olen jõudnud punkti, kus pean tunnistama endale, et olen ummikus, vajan restarti, vajan puhkust, vajan tunnustust ning tõenäoliselt ka korralikku … ah, jäägu see minu teada.

Andke mulle andeks, kellele olen haiget teinud. Ma igal juhul kavatsen paraneda, ning mitte jääda selleks kibestunud ja ületöötanud mu**iks (Désolé encore!), kes ma viimasel ajal olen olnud.

Helena-Reet: Vaesed inimesed on kibestunud, kadedad ja õelad

NordenBladet – Olen elu aeg püüdnud endale sisendada, et vaesed inimesed on ausad, tublid ja head aga tõde on see, et nad on kibestunud, kadedad ja õelad. Mu vanemad on mind terve elu selles vaimus kasvatanud, et vaene inimene on hea ja aus. Kas ikka on? Vaeses inimeses pole minu meelest midagi mida imetleda. Ning vaese inimese all ei pea ma silmas mitte sugugi vaid inimest, kellel on vähe raha, vaid neid, kes ei suuda enam unistada ja on kaotanud eneseusu.

Vaene inimene teeb kõik, et ka teised tema ümber hääbuksid, oma unistustest loobuksid ning alla annaksid. Vaene inimene hädaldab ning süüdistab kõiki, vaesele inimesele ei meeldi kunagi midagi. Vaene inimene on alati vingus ja otsib süüdlasi oma persse kukkunud elus (Excusez-moi!). Vaene inimene vihkab tööd ja aus on ta vaid muinasjuttudes. Vaene inimene on luuser, kes tahab oma halba tuju levitada nagu katku. Ta on kibestunud ja ta ei mäeleta mitte midagi head – ainult halba.

Kade vaene inimene ongi vaene, sest ta on loll ja kade. Kadedus teeb lolliks ja lollus kadedaks. Tark inimene näeb kaugemale ja teeb koostööd, ei ahnitse kõike endale vaid jagab. Samuti olen märganud, et rikas inimene on palju töökam ja hoolivam kui vaene inimene. Vaene hädaldab sellel ajal kui rikas asju lahendab. Rikas näeb elu positiivselt, rikas on loov, rikas on lahke. Rikas hoiab kokku, sellel ajal kui vaene praalib. Teistpidi vaadatuna, rikas ongi lahke ja õnnelik, sest tal on kõik hästi. Aga kes selles süüdi on? Kas rikas on süüdi, et tal on elu tore ja enamasti kõik hästi?

Miks ma praegu sellest kirjutan? Sest nii kurb kui see ka pole, olen oma usus toredatesse lihtinimestesse korduvalt pettuma pidanud. Kindlasti ei soovi ma üldistada, ent kurb on see, et Jaan Tätte näidendi “Meeletu” põhjal valminud film on ikka 100% elust enesest. Ma ei mõista ainult, miks seda zanrit komöödia all reklaamitakse?! Minu meelest on see masendav: Vaesed inimesed püüavad liugu lasta rikkamate najal, ning niipea kui nad otsest kasu ei saa keeravad selja. Pole neil eesmärke, prioriteete ega moraali. Veel vähem unistusi.. Vihake mind kui tahate! Mina leian, et maailm on täiesti p****s. Inimeste väärtushinnangud on võltsid ja valed, enam ei tea keda uskuda, keda mitte. Kõik tahavad vaid raha, kellelegi ei ole mitte midagi püha..

Mina tahan vaid rahu ja vaikust…
ja oma kassi silitada…
olen hetkel inimestes nii faking pettunud.

Punkt.

Avafoto: pildike minu unistuste Eestist – lihtne aga mitte vaene (eriti mitte südames) (NordenBladet)

Helena-Reet: Keda toetab EAS, Eesti riik ja maksusüsteem (peale presidendi?) e. mõtisklus artikli “Disaineritest pulbitsevast Eestist on maailma suutnud murda vähesed” üle

NordenBladet – Sattusin lugema ERR-is ilmunud artiklit “Disaineritest pulbitsevast Eestist on maailma suutnud murda vähesed”, milles kirjutati, et Eesti disainerite arv aina kasvab aga maailmas on suutnud neist läbi lüüa ainult väike osa.

Toodi näide (loe artiklit SIIT), et detsembris toimunud disainiturul Kultuurikatlas oli välja tulnud 110 disainerit oma töödega, ent Euroopas või maailmas on läbi suutnud lüüa vaid vähesed Eesti disainerid. “Sellist suurt edulugu ei ole praegu öelda, aga eks see ongi nii, et sa pead esmalt kodus kinnitama kanda ja tugevaks saama ja siis nö välja minema,” põhjendas Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht Maris Orav.

Selleks, et Eestist välja murda, on vaja selle nimel pidevat tööd, kuid võrreldes Euroopaga on meie disaineritel ka vähem tuge riigilt, seisis artiklis ning välja oli toodud vaid üks edulugu. “Moedisainer Marit Ilison on üks viimaste aastate edulugusid, kelle disain on hetkel müügil 16 poes välismaal.” Sellele oli lisatud aga et Ilison otsustas kuulsust koguda kohe välismaal. “Meie otsustasime minna kohe välismaale,” ütles Marit Ilisoni kaubamärgi tegevjuht Peeter Ilison.

Kas Eestis on tõesti üks edulugu? Kas tõesti on nii, et esmalt tuleb kodus kanda kinnitada ja tugevaks saada? Mina nii ei arva. Eriti just seetõttu, et Eestis kanda kinnitada on piiratud turu tõttu suhteliselt kasutu ning Eesti teeb kõik, et tappa oma viimased ettevõtlikud inimesed ja ettevõtjad. Ning mille järgi üldse defineeritakse edu? Kas edukas on see, keda maailm tunneb, kes rohkem teenib, kelle rõivaid on nähtud kuulsuste seljas, kelle modellid kõnnivad fashion week´idel, kelle disaini on enim kajastatud või kellel on rohkem poode avatud? Ilma suurema pingutuseta tuleb mulle pähe mitmeid välismaal väga edukaid disainereid, kes on ühte või teist mainitud edu kriteeriumi edukalt täitnud – nende seas ma ise oma Ohmygossip Couture´i brändiga, mille turundamisega alustasin just välismaal (Brasiilias, Skandinaavias), sest Eestis tehakse reeglina maha kõik. Ma ei ole loomulikult disainer ega pretendeeri sellele tiitlile, see pole siinkohal ehk parim näide ning Ohmygossip Couture on mul nö side project (kõrvalprojekt), ent numbrid räägivad minu meelest vägagi edukat keelt ning ühe eduloona võib seda nimetada küll. Tahan öelda, et Eestis on väga palju edulugusid (nii pisikesi, suuri kui ka väga suuri) ja neid peaks tunnustama. Me peame hoidma oma inimesi!

Nõustuma peab aga sellega, et Eesti riik ei toeta ei ise hakanud ega ülikooli diplomiga disainereid ega ka muude elualade esindajaid. Eesti riik teeb kõik, et väikeettevõtjad välja sureksid – nii maksude kui (olemata) toetuste kui tühja bürokraatia näol. Eesti EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), mis peaks olema ettevõtja suur sõber, on läbi aastate kogunud kuulsust peamiselt sahmerdamisoskuse ja onupojapoliitikaga. Toetust sai president (endise riigipea Toomas Hendrik Ilvese OÜ Eramaa skandaal), toetust sai peaministri proua (endise peaministri Taavi Rõivase naine Luisa Värk sai oma firmadele Rahvusdisain OÜ ja OÜ Noodivõti kopsakad summad), toetust saavad kahtlaselt pastakast imetud ettevõtted, mis peale rahasaamist aasta aega dokumente täidavad ent siis enam ei eksisteeri. Ilma “altkäemaksuta” meepoti juurde ei saa – andekus võit töökus on siin täiesti teisejärguline. Andekus ei loe. Ole sa sportlane, ole disainer, muusik või tee midagi muud. Eesti peaks väga tõsiselt mõtlema sellele, et noored teavad, et maailm on andekatele avatud ja kui sind külas paremini vastu võetakse kui kodus, siis jäädaksegi külla või tehakse ettevõte seal, kus see ellu jääb. Küsimus ei ole selles, et inimestes puuduks patriotism või armastus kodumaa vastu. Küsimus on hoopis selles, et ellujäämise nimel tuleb vastu võtta otsuseid mis tihti pole sellised, nagu paljud võib-olla südames ehk esimese eelistusena sooviksid.

Mina kutsun üles oma riigi andekaid toetama, aitama ja tunnustama! Luban, et kajastan ja tunnustan ka NordenBladet lehtedel andekaid ja tublisid inimesi, sest praegu saavad peavoolumeedias löögile suuremalt jaolt vaid need, kes keskpärase palgaga ajakirjanikud on “ära ostnud”.  Iga riik on nii tugev kui tema inimesed – ning Eesti inimene on hea, hooliv ja sitke! Hoidkem ja armastagem üksteist ning lootkem, et meie poliitikud ning meie riigilt ja Euroopast saadud raha jagajad ka ühel päeval silmad avavad ja näevad kaugemale kui oma pudrukauss.

Avafoto: Ohmygossip Couture

VAATA ka minu varasemaid blogipostitusi