Fääri saared: Parasport Føroyar käivitas kaasava spordiprojekti “Øll við”

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Täna korraldas Parasport Føroyar projekti “Øll við” (tõlkes “Kõik kaasatud”) piduliku avamis- ja teavitusürituse. Algatuse eesmärk on tagada, et kõik alla 18-aastased lapsed ja noored – sealhulgas puudega ja erivajadustega noored – saaksid reaalse võimaluse osaleda sporditegevuses ja tunda end osana kogukonnast.

Ürituse avas laste- ja haridusminister Djóni Nolsøe Joensen, kes rõhutas oma kõnes paraspordiga tegelejate vaimujõudu.

“Minu jaoks iseloomustab parasportlasi ja nende toetajaid üks kindel omadus: terastugev tahe, mis on korduvalt tõestanud oma murdmatust,” sõnas minister. “Need inimesed näitavad erilisel moel, mida tähendavad tõeline tahe ja julgus. Nad räägivad oma lugu sellest, kuidas lootus ja sihikindlus aitavad saavutada eesmärke hoolimata puudest või väljakutsetest.”

Projekti taust ja vajadus

Uuringud ja kogemused näitavad, et puudega või erivajadustega lapsed teevad sporti oluliselt vähem kui nende eakaaslased. Sageli ei ole põhjuseks huvi puudus, vaid keskkondlikud takistused ja ligipääsetavate treeningvõimaluste nappus.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) statistikale tuginedes võib eeldada, et Fääri saarte ligikaudu 14 000 lapsest on vähemalt 15%-l mõni puue. Projekti “Øll við” eesmärk on seda ebavõrdsust vähendada ning luua Fääri spordiklubides püsivad ja kaasavad lahendused.

Kaasamine ja sotsiaalne tervis

Projekt on ellu kutsutud koostöös Fääri saarte Spordiliidu (Ítróttasamband Føroya) ja teiste partneritega. Algatuse keskmes on arusaam, et sport on enamat kui vaid treening ja võistlus – see on sotsiaalne kuuluvus, heaolu ja elurõõm.

Tänasel üritusel keskenduti sotsiaalse tervise tähtsusele spordis, valdkondadeülese koostöö vajadusele ning poliitilisele ja ühiskondlikule vastutusele puuetega inimeste õiguste tagamisel.

Avamisüritus tähistab pikaajalise arenguprotsessi algust, mille käigus töötatakse välja teadmised ja tööriistad, et Fääri spordiklubid suudaksid tulevikus kaasata kõiki lapsi ja noori.

Fääri saared: Minister tunnustas nelja staažikat tuletõrjujat hõbedase teenetemärgiga

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Reedel toimus Skúlanum við Streyminis pidulik tseremoonia, kus Fääri saarte ressursi- ja kaubandusminister Eirikur í Jákupsstovu andis neljale Sunda tuletõrjebrigaadi (Sunda Sløkkilið) liikmele üle hõbedased teenetemärgid pikaaegse ja ustava teenistuse eest.

Sunda valla poolt korraldatud ürituse avas vallavanem Eyðstein Zachariasen, kes tervitas kohalviibijaid. Seejärel pidas minister kõne ning andis meestele üle aumärgid.

Tunnustuse pälvisid järgmised päästjad:

  • Jón Láadal – 33 aastat teenistust Sunda tuletõrjes.

  • Símun Niclasen – 32 aastat teenistust Sunda tuletõrjes.

  • Helgi Elttør – 31 aastat teenistust Sunda tuletõrjes.

  • Magnus Madsen – kokku 27 aastat tööd päästeteenistuses, Sunda tuletõrjebrigaadi operatiivjuht alates eelmise aasta oktoobrist.

“Tänan teid teie ustava teenistuse, teie tugevuse ja teie vastupidavuse eest,” sõnas minister oma kõnes laureaatidele.

Pidulikust sündmusest said osa ka tunnustuse saajate pereliikmed, sõbrad ja kolleegid päästeteenistusest, kes olid tulnud veteranpäästjaid austama.

Fääri saared taotlevad eraldiseisvat liikmesust Maailma Kaubandusorganisatsioonis

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saared esitasid ametliku taotluse ühineda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) eraldi tolliterritooriumina kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga. Taotlus tähistab olulist teetähist teel iseseisva ja eraldiseisva WTO liikmesuse poole.

„See on Fääri saarte jaoks oluline samm, mis tugineb paljude aastate ettevalmistustele. Eraldi WTO liikmesuse saavutamine on otsustava tähtsusega, et tagada Fääri saarte täielik ja tõhus osalemine mitmepoolses kaubandussüsteemis,“ ütles Sirið Stenberg, Fääri saarte välisasjade, tööstuse ja kaubanduse minister, vahendab government.fo.

WTO-l on praegu 166 liiget, kellest neli on eraldi tolliterritooriumid. „Fääri saared on avatud, turupõhine majandus, millel on WTO jaoks asjakohastes valdkondades kõrgelt arenenud õigusraamistik. Olen kindel, et need tugevused toetavad tõhusat ja konstruktiivset ühinemisprotsessi,“ lisas Sirið Stenberg.

 

Põhjamaade sügis Tartus: Fääri saared ja fääri keele olukorrast

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — 17. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Maailmakeelte ja Kultuuride Instituudis avalik loeng Fääri saarte keeleajaloost, võitlusest keelt elus hoida Taani valitsuse all ja fääri keele uutest väljakutsetest internetiajastul. Juba 21. novembril on toimumas järgmine üritus sarjast “Põhjamaade sügis Tartus” , kui  kell16.00-18.00 leiab aset loeng grööni keelest ruumis Lossi 3-328.

Ürituse eesmärk oli tutvustada Tartu Ülikooli tudengitele, õppejõududele ja külalistele vähemtuntud Põhjamaid. Fääri saarte teemalisel konverentsil osalesid eelkõige Skandinavistika osakonna õpilased ja õppejõud ning külalised väljaspool instituuti. Osalejad olid väga aktiivsed küsimuste esitamisel, mis näitas suurt huvi Fääri saarte vastu. Osalejad said uusi teadmisi ning loeng lõppes aruteluga ekspertide vahel. Selle üritusega ning islandi, grööni ja fääri keele loengutega Tartu Ülikoolis, mida toetavad Islandi SNU ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, astuti samm lähemale paremale skandinaavia keelte õpetamisele Eestis.

Loengus käsitleti järgmiseid teemasid:

  • kuidas on fääri õigekiri ja sõnade järjekord lausetes muutunud ja milliseid uusi laenväljendeid on kasutusele võetud;
  • miks on oluline, et kodus on võimalik suhelda ja vaba aega veeta fääri keelekeskkonnas;
  • miks on fääri dialektid grammatikas ühtlustunud;
  • miks on inglise keel Fääri saartel asendanud taani keele ja võtnud üle teise keele rolli, seda eriti tehnoloogia/ meedia/ mängude/ õppematerialide valdkondades, ja mida saame teha, et populariseerida fäärikeelset meediat ja tõlkevõimalusi suurtes IT-firmades (loe lisa “Ignored by Google, Faroese islanders set up their own online ‘translate’ service“);
  • kas Fääri saarte lugemus on vähenenud ja miks need, kes palju loevad, kasutavad inglise keelt vähem?

Koos külalislektori Zakaris Svabo Hanseniga said külalised kaasa mõelda mitmetel Fääri saari puudutavatel teemadel ja tutvuda lähemalt Fääri saarte keeleolukorraga.

Loengut korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, SNU, Fróðskaparsetur Føroya ja Tartu Ülikooli Skandinavistika osakond.

 

Norra: Lõhekasvatajate kõrgem maksustamine pani suurte kalafirmade Mowi, SalMar ja Bakkafrost aktsiahinnad kukkuma

NordenBladet – Norra Tööpartei juhitud valitsus teatas eile (29.sept), et kavatseb oluliselt karmistada lõhekasvatusettevõtete maksustamist, mis tõi kaasa lõhekasvatusettevõtete aktsiahindade ulatusliku languse. Kõrge maksustamine võib tootmismahtusid kärpida ja lõhe ning vikerforelli hulgihinda üle Euroopa püsivalt tõsta.

Reformiga tõuseks sektori ettevõtete maksumäär praeguselt 22%-lt 62%-ni. Maks lähtub ideest, et riik soovib maa-alade, näiteks fjordide, kasutamisest lähtuvat väärtusloomet jaotada kodanike vahel ühtlasemalt. Skandinaavia lõhekasvatajate nagu Mowi (varem tuntud kui Marine Harvest ASA), SalMar ja Bakkafrost aktsiahinnad langesid uudise peale lausa 20-30%.

Hiina on suurim vesiviljelussaaduste kasvataja, tootes 60 protsenti maailma vesiviljelussaadustest. Järgnevad India, Vietnam, Indoneesia, Bangladesh, Tai, Birma jt – 90 protsenti maailma vesiviljelussaadustest pärinevad just nimelt Aasiast. Euroopa suurim kalakasvataja on aga Norra, tootes umbes poole maailma tehistingimustes kasvatatavast lõhest, kuna riigi fjordid pakuvad kalakasvatuseks häid tingimusi nii veekvaliteedi, temperatuuri kui ka kaitse osas.

Oslo börsil kauplev Mowi ASA (MOWI.OL) sulgus eile 133.55 Norra krooni juures, olles veel 27.septembril üle 170 NOK-i ning esimesel septembril 207 NOK-i juures. Ligi 12000 töötajaga ettevõte, mille peakontor asub Norras Bergenis, kaupleb hetkel 136.40 NOK-i juures olles võrreldes eilsega teinud pisikese 2.02%-se tõusu.


Graafik: MOWI.OL viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 13:50)

Salmar sulgus eile 375.80 Norra krooni juures ning jätkab langust ka täna, kaubeldes hetkel 371.40 NOK-iga (langus eilsest 1.17%). 27.septembril oli aktsia hind veel 550 Norra krooni.

Graafik: (SALM.OL) viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 14:10)

Järsu kukkumise tegi ka ligi 1600 töötajaga Fääri saarte ettevõte P/F Bakkafrost (BAKKA.OL), mis asub Glyvraris Eysturoy saarel Fääri saartel. Bakkafrost on Fääri saarte suurim kalakasvatusettevõte ja saarte suurim eratööandja. Bakkafrost on suuruselt kolmas kalakasvatusettevõte maailmas. Bakkafrosti aktsia sulgus eile 414.60 Norra krooni juures. Veel 28. septembril kauples aktsia 495 Norra krooni ümber ning 1.septembril oli päeva tipphinnaks 585 Norra krooni.


Graafik: BAKKA.OL viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 14:00)

Avafoto: Kala on kõrgelt hinnatud ja armastatud toiduaine skandinaavlaste toidulaual, sisaldades valku, vajalikke mineraalaineid (nt Fe, Ca, I, Zn, Se). Kalarasv sisaldab oomega-3 rasvhappeid, D-vitamiini. (Pexels)