NordenBladet – Euroopa Liidu eesistujariik on liikmesriik, kes vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras kuueks kuuks. Eesti on esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017. aasta juulist kuni detsembri lõpuni.

Euroopa Liidu Nõukogus otsivad 28 liikmesriiki oma rahvuslikest huvidest lähtuvalt kokkuleppeid poliitikates, mis mõjutavad enam kui 500 miljoni inimese heaolu ja turvalisust. Eesistuja ülesanne on otsida liikmesriikide eriarvamustes üksmeelt ja suunata neid kokkulepete poole, olles ühistes huvides tegutsev aus vahendaja.

Eesistuja avab toimuvat ka meediale ja rahvusvahelisele avalikkusele, vahendades liikmesriikide ühistele seisukohtadele jõudmise protsessi ning arutluse all olevaid sisulisi teemasid ja küsimusi. Sealjuures tuleb eesistujal korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd – kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi.

Liikmesriikide vahel saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal seejärel esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Kõige viimases läbirääkimiste faasis võtab Euroopa Liidu Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga vastu kõigile liikmesriikidele siduvaid otsuseid, mis kujundavad liikmesriikide 500 miljoni elaniku igapäevaelu. Eesistujana tuleb Eestil tegeleda kokku umbes 500 erineva teemaga.

Eesti korraldab eesistujana Brüsselis üle 2000 kohtumise ning Eestis umbes 230 sündmust. Eestis toimuvad mitteametlikud kohtumised annavad võimaluse esile tõsta olulisi teemasid ning aidata kaasa ühiste seisukohtade kujunemisele. Eesti eesistumise poliitilised eesmärgid ehk eesistumise programmi kinnitab valitsus vahetult enne eesistumise algust. Nii Brüsselis kui koduriigis aset leidvad sündmused annavad ka unikaalse võimaluse tutvustada Eestit kui eesistujariiki. Eestis toimuvatele sündmustele oodatakse kuue kuu jooksul üle 20 000 väliskülalise.

Milline on eesistuja roll?
Eesistujariigi ülesanne on korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd – kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi ning selgitada aruteludes välja ühised seisukohad.

Saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Parlamendiga.

Eesistumise ajal tuleb valmis olla ka ootamatute laiaulatuslike kriiside lahendamiseks, mis puudutavad suurt osa või kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Läti pidi näiteks oma eesistumise ajal 2015. aasta esimesel poolel tegelema nii ulatusliku migratsioonikriisiga kui ka Pariisis aset leidnud terrorirünnakuga ajakirjatoimetuse vastu.

Eesti eesmärk on olla asjatundlik, tõhus, avatud ja läbipaistva tööstiiliga eesistuja.

Mida nõukogu teeb?
Kui seadusi algatab Euroopa Liidus Euroopa Komisjon, siis vastu võtavad neid võrdsete partneritena liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa kodanikke esindav Euroopa Parlament.

Euroopa Liidu Nõukogu istungitel kohtuvad liikmesriikide ministrid oma ametikaaslastega, et teha ühiseid ja oma riigile siduvaid otsuseid. Istungeid juhatab eesistujariigi vastava valdkonna minister.

Nõukogu istungitele jõudvad teemad valmistatakse ette valdkondlikes töörühmades, kuhu iga liikmesriik saadab oma esindaja. Ka töörühmasid juhivad eesistujariigi ametnikud, kelle ülesanne on selgitada liikmesriikide seisukohad ja juhtida arutelu ühiste otsusteni.

Eesistumise ajal tuleb Eesti ametnikel juhtida ligi 200 töörühma tööd nii Brüsselis kui ka Tallinnas.

Euroopa Liidu Nõukogu otsustusprotsess.

Euroopa Liidu Nõukogu ülesanded

Eesti jaoks olulised teemad
Valdav osa eesistujale lahendamiseks tulevatest teemadest pärineb eelmiselt eesistujalt. Siiski annab iga eesistujariik oma sisuprogrammis teada teemad, millele soovib rohkem tähelepanu suunata.

Eesti peamine ülesanne eesistujana on hoida EL ühtse ja otsustusvõimelisena. 12. jaanuaril kinnitas valitsus eesistumise prioriteedid:

– avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa
– turvaline ja kaitstud Euroopa
– digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine
– kaasav ja kestlik Euroopa.

Sisuprogramm valmib vahetult enne eesistumist. Eesti eesistumise sisuprogrammi põhjalikumad arutelud algasid 2016. aasta suvel ning jätkuvad Riigikogus ja laiema avalikkusega. Eesistumise sisuprogramm valmib vahetult enne eesistumist, 2017. aasta varasuvel.

Tähelepanu Eestil
Eesistumisega seotud kohustused panevad meid pooleks aastaks Euroopa Liidu eestkõneleja rolli, mis juhib meie riigile senisest oluliselt rohkem tähelepanu.

Eesistumise ajal toimub Eestis üle 30 kõrgetasemelise kohtumise, visiidi ja konverentsi ning ligi 200 muud eesistumisega seotud üritust. See annab meile võimaluse tõstatada Eesti jaoks olulisi küsimusi ja algatada laiema mõjuga arutelusid, kutsudes siia mõjukaid arvamusliidreid kogu Euroopast.

Ühtlasi saame eesistumise ajal suurendada Eesti rahvusvahelist nähtavust näiteks kultuuris, ettevõtluses, infotehnoloogias, turismis, elamusmajanduses ning hariduses ja teaduses.

Kuna vahetult pärast Eesti eesistumist algab Eesti juubeliaasta, saame Eestit tutvustavad üritused osaliselt siduda ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise rahvusvahelise programmiga.

Välisprogrammist lähemalt

Ürituste kalender

Eesti eesistumisürituste kalendris on lisaks poliitilise kalendri kõrgetasemelistele sündmustele ka üle 200 Eestis toimuva eksperttaseme kohtumise ja konverentsi. Need on n-ö ametlikud eesistumise üritused, mis on rahastatud eesistumise eelarvest.

ÜLDKONTAKT
+372 693 5216
eesistumine2017@riigikantselei.ee
Riigikantselei
Rahukohtu 2, Tallinn, 10130