Pühapäev, oktoober 5, 2025

EESTI UUDISED

Eestisse saabus visiidile Iiri kaitseväe juhataja

NordenBladet — Täna Eestisse visiidile saabunud Iiri kaitseväe juhataja viitseadmiral Mark Mellett kohtus oma Eesti ametivenna kindral Riho Terrasega, et arutada Euroopa Liidu eesistumise, ÜRO rahuvalvemissiooniga Liibanonis ja küberkaitse koostööga seonduvaid küsimusi. Täna pärastlõunal asetas viitseadmiral Mellet pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Homme kohtub Iiri kaitseväe juhataja kaitseminister Jüri Luige, välisministeeriumi asekantsleri ülesannetes Aino Lepik von Wireniga, külastab Tallinnas asuvat NATO küberkaitse koostöö keskust ning tutvub 1. jalaväebrigaadi ning Tapal teeniva NATO lahingugrupi teenistusega.

Iirimaa on alates eelmisest aastast Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil teeniva mitmerahvuselise pataljoni juhtriik, pataljoni koosseisus teenib ka Eesti jalaväerühm. Samuti juhib kogu rahuvalvemissiooni tegevust hetkel Iiri kindralmajor Michael Beary.

Koos Iiri kaitseväelastega on Eesti kaitseväelased teeninud ka Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis. Iiri kaitseväel on arvestatavad kogemused nii ÜRO kui Euroopa Liidu missioonidelt.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Peaminister Ratas Euroopa Parlamendile: Eurooplased väärivad tugevat ja lahendusi pakkuvat liitu

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas tutvustas täna (5. juuli 2017) Strasbourgis Euroopa Parlamendi liikmetele Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise eesmärke ja fookusteemasid. Peaminister Ratas toonitas, et eurooplased soovivad ja väärivad tugevat, otsustusvõimelist ja lahendusi pakkuvat liitu.

Eesistuja üheks oluliseks ülesandeks on pidada läbirääkimisi ja otsida ühisosa ELi nõukogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi arvamuste vahel. Peaminister Ratas märkis, et ükski eesistujariik ei saa olla edukas üksinda ning lubas teha tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga tagamaks, et kodanikud on kõigi ELi tegevuste keskmes.

Peaminister Ratas tuletas meelde, kuidas ELi liidrid on viimase aasta jooksul tegelenud Bratislavas, Maltal ja Roomas liidu probleemidele lahenduste otsimisega. „Meie ühises tegevuskavas on konkreetsete lahenduste leidmine meie kodanike kõige pakilisematele probleemidele, nagu töötus, julgeolek ja ränne, ning Euroopa kodanikele lähemale toomine.“

Peaminister Ratase sõnul keskendub Eesti eesistumise ajal just valdkondadele, kus peituvad Euroopa kasutamata võimalused või olulisemad lahendust vajavad probleemid, näiteks digi- ja kaitsekoostöö või ränne.

Peaminister Ratas avaldas lootust, et kokkuvõtteks meenutatakse Eesti eesistumist selle järgi, et Euroopa sai kriisid seljataha jätta ja taas optimistlikult tulevikku vaadata.

Enne sõnavõttu ja arutelu Euroopa rahvasaadikutega kohtus peaminister Ratas Euroopa Parlamendi esimese asepresidendi Mairead McGuinnessiga. Kohtumisel tutvustas peaminister Ratas Eesti e-valitsust ning erinevaid digitaalseid lahendusi, mis inimeste igapäevaelu mugavamaks muudavad. Ühiselt arutati, kuidas võiks olulisi e-teenuseid kasutada Euroopa Liidus laiemalt. Samuti vahetasid Ratas ja McGuinness mõtteid julgeoleku teemade, rändesurve leevendamise ning Euroopa tuleviku üle.

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Spiikrite töövisiit Washingtoni tõi Eestile kaks olulist sõnumit +VIDEO!

NordenBladet — Põhjamaade ja Balti riikide spiikrite ühine töövisiit Washingtoni oli Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul edukas, kuna tõi Eestile kaks olulist sõnumit. USA avaldas toetust NATO artikkel viiele ja kinnitas valmisolekut sõlmida vabakaubandusleping Euroopa Liiduga.

Spiikrite kohtumisel esindajatekoja spiikri Paul Ryaniga oli läbivaks teemaks julgeolek. Ryan kinnitas, et USA seisab kindlalt NATO artikli 5 taga. Tõdeti ka, et Euroopa Liidu ja USA majandus- ja kaubandussuhted on vastastikku olulised ning aeg on taas hakata rääkima vabakaubanduslepingust.

Kohtumisel USA asepresidendi Mike Pence’i rahvusliku julgeolekunõuniku Andrea Thompsoniga olid kõne all küberjulgeolek, koostöö digivaldkonnas ja olukord Ukrainas. Tauniti Venemaa tegevusi Ukrainas ja kinnitati Ukrainale toetust oma reformide elluviimisel.

Põhjamaade ja Balti riikide spiikrite visiidil Washingtoni osalesid Soome, Rootsi, Norra, Islandi, Eesti, Läti ja Leedu parlamentide esimehed.

Avafoto: Eiki Nestor (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogus tähistati põhiseaduse referendumi 25. aastapäeva + VIDEO!

NordenBladet — Riigikogu istungisaalis tähistati täna (28.juuni) põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeva piduliku koosolekuga, kus võtsid sõna president Kersti Kaljulaid, Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa ja Põhiseaduse Assamblee juhataja Tõnu Anton.

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa ütles, et Euroopas on ka selliseid riike, millel ei ole põhiseadust. „Need riigid, millel puudub põhiseadus ehk vundament kipuvad tavaliselt kreeni autoritaarse riigi või anarhia poole. Põhiseadus on see, mis annab riigile õige suuna. Mul on hea meel, et Eestil on põhiseadus, mida rahvas austab,“ ütles Eesmaa.

Põhiseaduse Assamblee juhataja Tõnu Anton ütles, et tema kergekäeliselt põhiseadust ei muudaks. „25 aastat on inimpõlv ja need asjad, mis on end õigustanud inimpõlve jooksul, on omandanud erilise väärtuse,“ selgitas Anton.

President Kersti Kaljulaid tegi Riigikogu ees sõnavõtu ja andis üle meened Põhiseaduse Assamblee liikmetele.

Pidulikul koosolekul etendati lühilavastust „Põhiseaduse ansambel.“

Rahvusooper Estonia noorte- ja Tallinna Ülikooli ühendatud meeskoor laulis Eesti hümni ning Karl August Hermanni ja Carl Eduard Malmi laulu ,,Isamaa“ dirigent Indrek Vijardi juhatusel.

Valges saalis esitleti põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäevale pühendatud postmarki, mille kujundas Lembit Lõhmus.


Avafoto: Põhiseaduse referendumi 25. aastapäeva tähistamine Eesti Riigikogus (NordenBladet)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö uuris põlenud inimsäilmeid

NordenBladet — 19. juunil kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Raili Allmäe, kes uuris rauaaegseid põletusmatuseid ja matusekombestikku. Eestis esmakordselt on doktoritöö uurimisallikaks põlenud inimsäilmed.

„Rauaajal oli Eestis valdav matmisviis põletusmatus, kuid põlenud inimsäilmeid on senini uuritud vähe. Seetõttu teame me suhteliselt vähe inimestest, kelle jaoks need matused korraldati: kui palju inimesi maeti ühte kalmesse, kas nad olid mehed, naised või lapsed, milline oli nende vanus surma hetkel jne,“ selgitas Allmäe uurimistöö unikaalsust. „Lisaks demograafilistele näitajatele annavad inimsäilmete uurimistulemused olulist teavet ka valitseva matusekombestiku kohta,“ lisas ta.

Autor sõnas, et doktoritöö tulemusena on saadud keskmise ja noorema rauaaja kogukondi iseloomustavaid demograafilisi näitajaid. „Need on oluline allikas rauaaegse majanduse ja asustuse uurimisel ja modelleerimisel tulevikus. Samuti teame põlenud luumaterjali uurimistulemuste põhjal rohkem piirkondlikest, kultuurilistest ja ajalistest erinevustest rauaaegsetes matusekommetes,“ selgitas Allmäe.

Doktoritöö pealkiri on „Iron Age Cremation Burials in South-Eastern and West Estonia. An Osteological Approach” (“Rauaaegsed põletusmatused Kagu- ja Lääne-Eestis. Osteoloogiline vaatenurk”). Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli vanemteadur Marika Mägi ning Leiu Heapost. Oponendid Leedu Ajaloo Instituudi teadur Laurynas Kurila ning Läti Ülikooli vanemteadur Gunita Zari?a.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT