Pühapäev, oktoober 5, 2025

EESTI UUDISED

Siret Kotka-Repinski: Valitsuse otsus peegeldab rahva tahet

NordenBladet — 6.juulil peetud valitsuse istungil otsustati, et ühinemisettepanekutest nelja Lääne-Virumaa valla vahel loobutakse ning omavahel liituvad Haljala ja Vihula vald ning Rakvere ja Sõmeru vald, kes juba eelmise aasta lõpuks samasugused omapoolsed ettepanekud esitasid. Riigikogu liikme Siret Kotka-Repinski sõnul peegeldab valitsuse otsus rahva tahet.

Lääne-Virumaa piirkonna juhatuse liikmena on Kotka-Repinski rõõmus, et valitsus ei otsustanud silmaklappidega 5000 elaniku piiri püüdma minna, vaid lähtus reaalsest piirkondlikkust olukorrast. „Ka Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juhatus oli pigem seisukohal, et tekiksid kaks eraldi omavalitsust,“ sõnas riigikogulane. „Omavalitsused korraldasid pärast rahandusministeeriumist tulnud ühinemisettepanekut oma elanike hulgas küsitluse, mille tulemusena oldi kategooriliselt hiigelvalla loomise vastu,“ lisas Kotka-Repinski, kelle sõnul polnud kellegi huvides see, et tekiks suur Harjumaalt Ida-Virumaani ulatuv omavalitsus.

„Sellisel kujul oleks neljal omavalitsusel puudunud ühised huvid ja koostööpunktid, mistõttu oleks ühiste vallana töö alustamine olnud väga keeruline,“ märkis Kotka-Repinski, kes leidis, et selliste erandite abil antaksegi haldusreformile sisu. Tema sõnul on Keskerakond olnud kogu haldusreformi vältel selle vastu, et sundliitmistel lähtutaks ainult inimeste arvust. Valitsuse otsus näitab, et valitsus arvestab kohaliku kogukonna seisukohtadega.

Istungil otsustati, et lõpetatakse viimase nelja lahtiseks jäänud ühinemisettepaneku menetlemine ning sellisel kujul neid lõpuni ei viida. Erandi said seega Haljala ja Vihula vald, kes koonduvad Haljala valla nime alla ning elanike arvuks on 4389. Rakvere ja Sõmeru vald koonduvad Rakvere valla nime alla ning seal on elanikke 5583.

Omavalitsuste piiride ja nimede muudatused jõustuvad pärast kohalike valimiste tulemuste väljakuulutamist oktoobris 2017.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Järgmisel nädalal algavad sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli

NordenBladet — Esmaspäeval, 17. juulil kell 9 algavad sisseastumiskatsed maa-, mere- ja õhuväe õppesuundade kandidaatidele kaitseväe ühendatud õppeasutuste peahoones (Tartu, Riia 12).

„Kui kandidaadid on kõrgemasse sõjakooli kandideerinud ja langetanud otsuse saada ohvitseriks, siis on nad juba väga hästi ette valmistunud. Mina soovin kõigile jaksu ja edu ning kohtume katsed edukalt läbinutega juba algaval õppeaastal,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppeosakonna juhataja Nele Rand.

Katsetele tulijad peavad sooritama akadeemilise testi, läbima kutsesobivusvestluse ning sooritama tegevteenistusse astumise nõudena üldfüüsilise testi. Need, kes on testi viimase 180 päeva jooksul läbinud, saavad lasta arvestada saavutatud tulemust. Kell 9.00 algab registreerimine ja kandidaatide majutamine eelregistreerimise alusel kõrgema sõjakooli ühiselamusse, seejärel antakse täpsem ülevaade eesootavatest sisseastumiskatsetest.

Sisseastumiskatsete tulemused ja pingereas vastuvõetavad õppurid avaldatakse sisseastujate infosüsteemis (SAIS) 24. juulil kell 17. Neile, kes ei jõudnud õigel ajal kandideerida, kuid soovivad samuti kõrgema sõjakooli sisseastumiskatsed läbida, kestab 24. juulini täiendav vastuvõtt läbi SAISi. Täiendava vastuvõtu sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad 31. juulil.

Katsetele tulles on kandidaatidel vajalik kaasa võtta isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass). Sisseastumiskatsete nõuete kohta leiab täpsemat teavet kõrgema sõjakooli kodulehelt  http://www.sojakool.ee/sisseastujale/. Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil sojakool@mil.ee või telefonil 717 6304.

Kõrgem sõjakool tagab parima juhtimisalase kõrghariduse Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Hispaania kaitseväe juhataja Fernando Alejandre Martínez tegi kiirvisiidi Ämarisse

NordenBladet — Hispaania kaitseväe juhataja kindral Fernando Alejandre Martínez tegi eile (12.juulil) kiirvisiidi Ämari lennubaasi, et kohtuda Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase ja hetkel Eestis teenivate Hispaania õhuväelastega.

Samuti tutvus kindral Martínez ühepäevase visiidi raames Hispaania kaitseväelaste teenistustingimustega ja külastas õhuoperatsioonide juhtimiskeskust.

Hispaania õhuväelased osalevad NATO õhuturbemissioonil Ämari lennubaasis alates mai kuust. Ämaris baseeruv lennusalk kuulub Zaragoza lennubaasis paiknevasse Hispaania õhuväe 15. üksuse koosseisu. Hävitajad F-18 Hornet on Ämari lennubaasis valves ööpäevaringselt ning sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende.

Samuti teenib Hispaania kaitseväelasest koosnev kompanii suurune maaväeüksus Lätisse paigutatud NATO lahingugruppi koosseisus.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Mihkelson tutvustab Washingtonis Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteete

NordenBladet — Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib sel nädalal töövisiidil Washingtonis, et tutvustada Ameerika Ühendriikide Kongressile Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteete. Ühtlasi osaleb ta konverentsil, mis on suunatud NATO ja USA kaitsepoliitikale.

Mihkelson peab teisipäeval Venemaa sõjalise õppuse Zapad 17  ja regiooni sõjaliste ohtude teemal ettekande Eesti saatkonna ja Atlantic Councili koostöös korraldataval konverentsil.

Oma ettekandes keskendub ta Venemaa sõjalise doktriini ning geopoliitiliste huvide analüüsile, samuti sellele, kas ja millist rolli üldse mängivad sõjalised suurõppused Vene ühiskonda mobiliseeriva tegurina.

Mihkesloni sõnul ei ole lääneriikide vastu suunatud suurõppused Venemaal kaugeltki viimase aja trend. “Ei maksa unustada, et suurõppused Zapad ulatuvad oma ajas tagasi Külma sõja perioodi. Ainus vahe toonaste õppustega on sellles, et siis olid läbimängitavate stsenaariumite peamiseks rünnakuobjektiks Taani väinad, nüüd aga Balti riigid ja Poola. Seega näeme siin pikaajalist tegevust, millele peab ka NATO liitlaste vastus olema adekvaatne,” ütles Mihkelson.

Kolmapäeval toimuval Eesti Euroopa Liidu eesistumise avaüritusel räägib Mihkelson Eesti eesistumise prioriteetidest ja Euroopa Liidu ning USA suhetest.

Neljapäeval Kongressis toimuval kohtumisel käsitletakse laiemalt Euroopa Liidu ja USA koostöö ning Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise põhiteemasid. Üritusest võtavad osa välisasjade Euroopa alakomitee aseesimees kongresmen Gregory Meeks ja välisasjade komitee liige kongresmen Joe Wilson ning Euroopa Liidu suursaadik USAs David O’Sullivan.

Visiidi jooksul on Mihkelsonil plaanis ka kahepoolsed kohtumised Kongressi liikmetega. Samuti kohtub ta USA ajakirjanduse esindajatega.

 

Avafoto: Marko Mihkelson (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijatel algas baasväljaõpe

NordenBladet — Juuli alguses Kuperjanovi jalaväepataljonis teenistust alustanud ajateenijatel on praegu käimas sõduri baasväljaõpe.

„Esimene nädal on olnud nagu alati uutele sõduritele kohanemiseks. Palju on harjumatut, aga ei midagi ülemäära keerulist,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni staabiülem major Tõnis Vau, kes praegu täidab ka pataljoni ülema kohuseid.

Sellel nädalal keskendutakse relvaõppele ja topograafiale, samuti on sõdurid õppinud tundma oma varustust ja saanud esimesed riviõppe tunnid.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kuperjanovi jalaväepataljoni üks rahuaja ülesandeid on õpetada välja ja komplekteerida sõjaaja üksuseid.

Ühe õppeaasta jooksul komplekteeritakse ajateenijatest kolm jalaväekompaniid, miinipildujapatarei, tagalakompanii ja staabikompanii.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT