Reklaam:

Peaminister vastas arupärimisele kaitseinvesteeringute kohta

NordenBladet Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Ants Laaneotsa, Jüri Jaansoni, Valdo Randpere, Aivar Sõerdi, Deniss Boroditši, Urmas Kruuse, Jürgen Ligi, Lauri Luige, Madis Millingu, Urve Tiiduse, Uno Kaskpeiti, Henn Põlluaasa, Raivo Põldaru, Arno Silla, Jaak Madisoni, Kalle Pallingu, Kristen Michali, Remo Holsmeri, Meelis Mälbergi, Arto Aasa, Johannes Kerdi, Igor Gräzini ja Kalle Laaneti 14. novembril esitatud arupärimisele kaitseinvesteeringute kohta (nr 396).

Arupärijad soovisid saada vastused mitmele küsimusele, mis on seotud kaitsekulutustega halvenenud julgeolekuolukorras ning paranenud majanduskeskkonna oludes.

Ratase meelest on see suur väärtus, et Eesti riigis on olnud taasiseseisvunud Eesti algusest peale kaitsepoliitikas üleüldine konsensuslik lähenemine, üle erakonnapiiride. „See on, ma arvan, väga suur väärtus omaette,“ ütles peaminister.

Ratase sõnul valitsus ei kärbi ega ei ole kärpinud Eesti kaitsevõimet. „Vastupidi, me võime öelda, et Eesti on käesoleva aasta kaitse-eelarve osas teinud kõigi aegade suurima kaitse-eelarve – loomulikult tänu Riigikogule ja teie vastu võetud eelarvele –, kus esimest korda on kaitse-eelarve 524 miljonit ja ta ületab ka esmakordselt poole miljardi euro piiri,“ ütles peaminister.

Ratas märkis, et valitsuse eesmärk on igakülgselt aidata kaasa Eesti kaitsevõime tugevdamisele, selle jätkusuutlikkusele. Kaitse-eelarve koosneb kolmest komponendist. Nendest esimene on iseseisva kaitsevõime arendamine ehk riigikaitse arengukava elluviimine, selleks kasutame 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis tänavu tähendab 490 miljonit eurot. Teiseks, investeeringud liitlaste tarbeks rajatavasse taristusse on tänavu 18 miljonit eurot ja liitlaste vastuvõtmisega seotud jooksvad kulud on tänavu 6 miljonit eurot.

Ratas selgitas ka 10 miljoni euroga seotud probleemi tagamaid. Ametis olev valitsus on loonud eraldi kaitseinvesteeringute programmi, mille suurus aastatel 2018–2020 on kokku 60 miljonit eurot. Selle aasta eelarves tähendab see 10 miljonit eurot. „ Seoses üleminekuga tekkepõhisele riigi eelarvele tekkis 2017. aasta lõpus laiem küsimus, kui suured on kaitseinvesteeringute programmi väljamaksed aastatel 2018 ja 2019,“ ütles Ratas. „Kuna püstitatud küsimused takistasid lõpuks tervet riigieelarve menetlust, siis tegi valitsus eelmise aasta lõpus, 7. detsembril kaitseinvesteeringute programmiga seoses põhimõttelise otsuse. Me otsustasime, et vajadusel eraldame 2018. aastal Kaitseministeeriumile laskemoona soetamiseks Rahandusministeeriumi sihtotstarbeliste vahendite reservist 10 miljonit lisaeurot,“ märkis peaminister. Ta kinnitas, et sellisel juhul, kui vastavad hanked ja nende protsessid toimuvad oodatust kiiremini ja nende edenemisel on võimalik meie kaitsetegevusse panustada, juba sellel aastal, lisataks sellele 10 miljonile veel kümmekond miljonit. „Niisiis, me ei saa rääkida valitsuse otsusest kaitse-eelarvet kärpida, sest kaitse-eelarve osakaal sisemajanduse kogutoodangust on jätkuvalt üle 2 protsendi,“ ütles peaminister.

Ratas vastas veel arupärimisele Eesti osalemise kohta uues migrantide ümberjagamise kavas (nr 408).

Kultuuriminister Indrek Saar vastas arupärimisele kultuuriministri seisukohtade kohta riigi osalusega sihtasutuse Narva Muuseum arengutes 2017. aastal (nr 401).

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee