Kolmapäev, juuni 18, 2025

EESTI UUDISED

Naisteühenduse liikmed osalevad Islandil maailma naisjuhtide tippkohtumisel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu naisteühenduse esinaine Liisa Oviir ja aseesinaine Terje Trei osalevad Reykjavikis toimuval naisjuhtide tippkohtumisel, kus kõneldakse muu hulgas naisjuhtide mõjust poliitikale.

„Tšiili esimene naispresident Michelle Bachelet on öelnud: kui naine on liider, muudab see naist. Kui palju naisi on liidrid, muudab see poliitikat,“ lausus Liisa Oviir. Tema sõnul on Eesti ühiskond valmis poliitika muutuseks, mida näitab ka see, et möödunud aastal valiti esimest korda Eesti presidendiks naine.

Valmisolekust olulisem on Oviiri sõnul aga see, et poliitika muutust on vaja. „Eesti on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes suurema soolise ebavõrdsusega riike. See aga takistab nii majanduse arengut kui ka ühiskondliku heaolu ja turvalisuse kasvu. Me oleme väike ühiskond ja meie edu võti on iga inimese tugevuse kasutamine ühiskonna hüvanguks, sõltumata tema soost,“ rõhutas Oviir.

Terje Trei toonitas, et poliitikasse suundunud naised vajavad tuge. „Naised said valimisõiguse alles sada aastat tagasi ja eks seegi näitab, et valdkond on naistele uus,“ lausus ta. Tippkohtumisele viidates lisas Trei, et sellised ülemaailmsed kogunemised peaksid andma naistele igas riigis märku, et tähtis on teha koostööd ja teineteist toetada.

Naispoliitikutest juhtide ülemaailmne tippkohtumine (WPL) toimub korraldajate sõnul Islandil, sest tule ja jää maa on suutnud tõestada, et sooline võrdõiguslikkus ei pea jääma teooriaks, vaid võib olla reaalsus. WPLi iga-aastasel tippkohtumisel on võimalus jagada tulemuslikke juhtimis-, seadusandluse- ja poliitikaalaseid kogemusi. Samuti võtta osa poliitilisest dialoogist, mis peegeldab naissoost otsustajate mõju ja vaatenurki.

Tippkohtumine algas üleeile ja kestab neljapäevani. Eile osales maailma naisjuhtide tippkohtumisel ka president Kersti Kaljulaid, kes kõneleb Eesti digivaldkonna eduloost.

 

Avafoto: Eesti President Kersti Kaljulaid (Twitter/@KerstiKaljulaid)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Nädalavahetus tehnikaülikoolis: TehnoHack´il ehitavad asjatundjad valmis kümneid prototüüpe

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kokku on riist- ja tarkvaraüritusele TehnoHack panustatud üle 40 idee, mille vormivad prototüüpideks ideede autorid, insenerid, tootedisainerid ning äriinimesed.

Koostöös Elektrileviga on ürituse üks fookus targal linnal, näiteks suurandmetel, targal tolmul, liikluse juhtimisel, ohutusel, valgustusel, parkimisel.

„Tööstusrevolutsioon on alanud. Masinnägemine, asjade internet ja virtuaalsed elektrijaamad, tark tolm ja arupuru tungivad sisse igasse eluvaldkonda. Nädalavahetusel saavad hoo sisse mitmed uued lahendused väga keerulistele igapäevaelu ja tööstuse probleemidele,“ lubab tehnikaülikooli energeetikateadlane ja TehnoHacki peakorraldaja Heigo Mõlder.

TehnoHacki eesmärgiks on nädalavahetuse 48 tunni jooksul jõuda ideest reaalselt toimiva seadmeni. Iga idee ümber luuakse nelja- kuni kuueliikmeline meeskond, kes peab idee realiseerima esimeseks prototüübiks.

Võistluse auhinnafondiks on 5500 eurot, peaauhinnaks on 2000 eurot ning eripreemia 800 eurot. Baltimaade suurimat riist- ja tarkvara hackathoni TehnoHack korraldavad Skeemipesa ning TTÜ Mektory.

TehnoHacki parim ideede ja teostuste kombinatsioon võidab otsepääsme Ajujahi TOP30 hulka, osaluse mentorlusprogrammis ning 500 eurot prototüüpimiseks. Prototron valib ühe idee enda järgmise vooru TOP40 sekka. Auhinnad on välja pannud ka YE International, Arrow ja Farnell.

TehnoHack 2017 koduleht: www.tehnohack.ee

Ürituse 2016 aasta koduleht: www.tehnohack.ee/2016

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Keskkonnakomisjon analüüsis metsanduse arengukava täitmist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon analüüsis Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul lähtutakse metsanduse arengukava täitmise viimase viie aasta aruande analüüsimisel senise tegutsemise tasakaalustatud ja läbimõeldud hindamisest.

„Metsanduspoliitika ei tohi lähtuda ainult majanduslikest eesmärkidest ja raiemahtudest vaid ka ökoloogilisest ja sotsiaalsest väärtusest, Eesti mets on osa meie vaimsest olemisest, meie loost ja identiteedist,“ ütles Vakra. Ta märkis, et pea pool Eesti metsast on riigi ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata. „Ja tuleb aru saada, et selle metsa omanikuks on kõik Eestimaa kodanikud ja meil kõigil on mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus selle tuleviku osas kaasa rääkida,“ rõhutas Vakra.

Keskkonnakomisjoni tänasel istungil saadakse ülevaade metsanduse arengukavas 2020 seatud eesmärkide täitmisest, et tagada jätkusuutlik metsamajandus läbi metsade elujõulisuse säilimise, et oleks arvestatud selle tootlikkuse kõrval ka mitmekesisus ja loodushoid.

Eesti metsade pindala ja tagavara on aastakümneid suurenenud. Võttes arvesse ka raiemahte, on aastatel 2008-2016 meie metsa tagavara kaheksa aastaga kasvanud 10 protsendi võrra. Looduskaitse osas on range kaitse alla võetud 12 protsenti. Sellega soovitakse tagada kõikides metsatüüpides, kaasa arvatud laane ja salumetsades eeldused kõigi Eesti metsaliikide säilimiseks ja metsade elurikkuse kasvuks.  Kokku on veerand ehk 24,6 protsenti meie metsamaast hoitud erinevate kaitserežiimidega, millest 12 protsenti range kaitse all ja 12,4 protsenti leebema kaitserežiimiga.

Kokkuvõtted näitavad, et investeeringuid metsa uuendamisse tehakse jätkuvalt peamiselt riigile kuuluvates metsades, erametsaomanike huvi ja teadlikkus metsade uuendamisse investeerida, on madalam. See võib kaasa tuua erametsade loodusliku uuenemise lehtpuuga ning metsaressursi tarbimisväärtuse vähenemise.

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruande analüüsimisele on kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler, asekantsler Marku Lamp ja Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Rahvusparlamentide poliitikud peavad Euroopa Liidu julgeoleku garantiiks koostööd

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poliitikud leidsid täna Tallinnas toimunud arutelul, et julgeoleku tagamisel ja ebaseadusliku rände tõkestamisel tuleb teha koostööd.

Euroopa Komisjoni julgeolekuvolinik Julian King nimetas valdkonna peamiste teemadena ühise julgeoleku liidu loomist, terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamist, küberjulgeolekut ja küberkuritegevuse vastu võitlemist ning võitlust organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga.

King rääkis, et kõik need väljakutsed eeldavad tugevat koostöötahet ja infovahetust liikmesriikide vahel. Näiteks peaks inimeste reisiinfo ja biomeetrilised andmed olema politseinikele ja piirivalvuritele senisest paremini kättesaadavad. Samas rõhutas ta, et see ei tähenda privaatsuse kadumist ja julgeolekumeetmed peavad austama põhivabadusi.

Kingi hinnangul on liikmesriigid teinud edusamme terrorismi tõkestamisel, kuid kahtlemata on veel palju teha. „Selge see, et me ei suuda viia terroriohtu kunagi nullini, ent me saame koos seda riski tunduvalt vähendada,“ ütles ta.

King tõi esile ka virtuaalmaailmas toimuva radikaliseerumise. „Kui me koos pöörame tähelepanu radikaliseerumist propageerivale sisule, saab teenusepakkuja selle kiiresti maha võtta. Siiski peame pingutama, et selline sisu veebi ei jõuakski,“ ütles King.

Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme Marianne Mikko sõnul andis julgeolekupaneeli arutelu tunnistust sellest, et Euroopa Liit on jõudnud ühise arusaamani küberjulgeoleku tähtsusest. „Loodetavasti võtavad rahvusparlamentide delegaadid endaga Tallinnast kaasa sõnumi, et ühise rindena küberohu vastu võideldes oleme murdumatud,“ lausus Mikko.

Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi peadirektori asetäitja rände alal Simon Mordue toonitas, et tänu ühistele jõupingutustele on Euroopa Liitu saabuvate migrantide arv vähenenud ja välispiir paremini kaitstud, kuid koostööd tuleb jätkata veelgi intensiivsemalt. Tema sõnul vajab Euroopa ühtset ja tõhusat varjupaigasüsteemi. Samuti on vaja suurendada Euroopa piiriagentuuri Frontex rolli ja sellele antavat rahalist toetust.

Rände paneelis kõnelenud Malta Esindajatekoja välis- ja Euroopa asjade komisjoni liige Edward Zammit Lewis tõi välja, et rändekriisi leevendamiseks tuleb teha koostööd kolmandate riikidega ja sõlmida tagasivõtulepingud.

Soome parlamendi Euroopa asjadega tegeleva komisjoni esimees Anne-Mari Virolainen võrdles rändekriisi üleujutusega, kus tammid on ainult ajutised. Tema sõnul vajab Euroopa kaugeleulatuvaid lahendusi. Selleks tuleb tegeleda rändekriisi algpõhjustega. „Euroopa Liit asub Aafrika rannikust kõigest 14 kilomeetri kaugusel, seega on meie ühine huvi, et Aafrika riigid oleks stabiilsed ja seal valitseks heaolu,“ ütles Virolainen.

Arutelu modereerinud Jaak Madison märkis, et tõhus rändepoliitika hõlmab endast nii Euroopa Liidu siseseid tegevusi kui ka panustamist kolmandatesse riikidesse. Samas on tema sõnul jätkuvalt probleem kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmise väike arv.

COSACi täiskogu istungi Eesti delegatsiooni kuulusid Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut ning liikmed Monika Haukanõmm, Marianne Mikko, Kalle Palling, Jaak Madison, Tiina Kangro ja Oudekki Loone.

Istungi järeldused ja kokkuvõtte leiab parleu2017.ee veebilehelt.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti sõlmis Aafrika Liidu ja Mauritiusega koostöölepped e-valitsemise arendamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Elevandiluurannik, Abidjan, 30. november 2017 – Peaminister Jüri Ratas allkirjastas Abidjanis Aafrika Liidu ja Mauritiusega hea tahte lepped e-valitsemise arendamiseks. Aafrika Liidu lepe puudutab laiemalt e-valitsemise koostööd, Mauritiusega konkreetsemalt piirkondliku e-valitsemisalase koolitusmooduli loomist. Mõlemad allkirjastamised toimusid Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumise ajal.

„Mitmetel Aafrika riikidel on sarnaselt Eestile eeldused edukaks e-riigiks areneda,“ ütles Ratas. Peaminister selgitas, et Aafrika riigid on alustanud sarnaselt Eestile e-riigi ehitamist suuresti nullist omamata aastakümneid sisse töötatud keerulisi jäiku süsteeme, mis vajavad põhjalikku muutmist.

„Mul on väga hea meel, et Aafrika riikidel on konkreetsed huvid näiteks e-kabineti, e-tervise ja laiemalt x-tee vastu. Eesti pakub eelkõige oma kogemust e-riigi ehitamisel, mis on olnud meile oluliseks arengutõukeks. Nii Aafrika Liit kui ka Mauritius soovivad asutada Eesti e-riigi akadeemiale sarnaseid nõustamis- ja mõttekeskusi. Eesti ettevõtjatel ja e-riigi arendajatel on siin väga palju koostöövõimalusi,“ märkis peaminister.

Peaminister selgitas, et naabrite omavahel haakuvad e-valitsemise süsteemid toetavad kaubavahetuse suurenemist ja parandavad ligipääsu riiklikele teenustele, samuti aitavad luua uusi töökohti eelkõige noortele ning saada paremat ülevaadet rändest.

Euroopa Liit ja Aafrika Liit ehk 83 riiki jõudsid kahepäevasel noortele paremate võimaluste loomisele keskendunud tippkohtumisel ühisavalduseni viiel teemal: majanduskasv, investeerinud ja oskused; rahu ja turvalisus; ränne ja liikuvus; valitsemine; kliimamuutused ja loodusvarad.

„Mul on hea meel, et Euroopa Liidul, Aafrika Liidul ja ÜRO-l on nüüd plaan, kuidas võidelda koos inimkaubitsejatega ja aidata põgenikel Liibüast tagasi koju pöörduda. Lisaks jõudsime kokkuleppele ühisavalduses ehk põhimõtetes, millest lähtume järgmise tippkohtumiseni, kus loodetavasti saame läbi rääkida juba konkreetsetest projektidest. Aafrika vajab Euroopat, kuid me ei tohiks unustada, et ka Euroopa vajab Aafrikat,“ selgitas peaminister.

Täna õhtul sõidab peaminister Ratas Elevandiluurannikult edasi Ghanasse, kus ta kohtub Ghana presidendi Nana Addo Dankwa Akufo-Addoga, Euroopa Liidu arenguvolinik Neven Mimica ja Euroopa Liidu saadikutega ning MTÜ Mondo esindajatega. Lisaks tutvub peaminister Eesti arengukoostöö tulemustega ning toetab visiiti saatvaid ettevõtjaid ärikontaktide loomisel. Äridelegatsiooni reisi korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...643644645...734Page 644 of 734