NordenBladet — Majanduskasvu kõrval üks olulisemaid majandusnäitajaid, tööpuudus on Euroopa Liidus langenud masu-eelsele tasemele, 7,4 protsendi tasemele. See näitab, et ligi 10 aastat kestnud kriis on läbi saanud.
Tööpuudus püsib Euroopa Komisjoni andmetel endiselt kõrge mõnedes Lõuna-Euroopa riikides nagu Kreeka ja Hispaania, ent on erakordselt madal Kesk- ja Ida-Euroopas nagu Tšehhis ja Ungaris. Soomes on tööpuudus ELi keskmisest kõrgem – 8,7 protsenti, ent Eestis madalam – 5,8 protsenti.
Lätis ja Leedus on tööpuudus samuti suhteliselt kõrge, vastavalt 8,2 ja 7,1 protsenti.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kõrgem sõjakool korraldas täna varahommikul Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees rivistuse 1924. aasta detsembrimässus langenud kadettide mälestuseks. „Kaitseväelastena peame mõistma, et riigi ja rahva huvide enda omadest kõrgemale seadmine on üks alustaladest, mis aitab meil vabadust hoida,“ ütles kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm.
Kõrgema sõjakooli kooli veebli asetäitja viis mälestustseremoonial läbi kadettide hommikuse loenduse, mille käigus nimetas ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti kõrgema sõjakooli nimekirjas. Pärast hommikust loendust võttis sõna kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm ja vanemkaplan major Aivar Sarapik.
Rivistuse järel külastasid sõjakooli kadetid Tondi sõjakooli muuseumi, Eesti sõjamuuseumi ning Miinisadamat. Seejärel asetasid sõjakooli pärjatoimkonnad langenud kadettide haudadele mälestuspärjad Tallinna Rahumäe kalmistule, Jõgeva Laiusevälja kalmistule, Vastseliina kalmistule ja Tartu Garnisoni kalmistule Raadil.
Samaaegselt Tallinnas peetava mälestusrivistusega süüdati kaitseväe ühendatud õppeasutuste peamaja fuajees asuva langenud kadettide mälestustahvli juures küünlad ning seal oli väljas auvahtkond.
Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse nõukogude väed. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, kuid sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras.
Langenud sõjakooli kadettide mälestustseremoonia on kõrgema sõjakooli traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu maha surumist. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.
Avafoto: Eesti Kaitsevägi
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitab täna, üleilmsel AIDSi vastu võitlemise päeval, valitsusele kinnitamiseks sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostöös valminud riikliku HIV tegevuskava aastani 2025, millega riik plaanib astuda jõulisi samme HIV epideemia peatamiseks.
„AIDSi ohvrite mälestuspäev annab võimaluse teadvustada HIV epideemiat kui probleemi, mis vajab ühiskonnas laiemat kaasamõtlemist ja tähelepanu – Eesti on Euroopas kõige kõrgema HIV levimusega riik,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Ühtlasi esitan just täna valitsusele uue HIV tegevuskava aastateks 2017-2025, milles seame ambitsioonika eesmärgi vähendada 2025. aastaks uute HIV juhtude võrreldes praegusega enam kui kaks korda,“ lisas minister.
Eestis on uusi HIV juhtusid 100 000 elaniku kohta 17, millega oleme Euroopa Liidus esikohal. 2016. aastal oli uusi juhtusid kokku 230. HIV tegevuskava eesmärk on viia uute juhtude arv Euroopa Liidu keskmisele tasemele ehk alla 100 juhu aastas. Tegevustes on kavas lähtuda ÜRO ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) seatud nn 90-90-90 eesmärkidest: 90% HIVi nakatunutest on teadlikud oma nakkusest, 90% HIVi diagnoosiga inimestest saab ravi ja 90% ravi saajatest on viiruskoormus alla määratava taseme. Valitsus hakkab uut tegevuskava arutama detsembris.
Sotsiaalministeerium on viimasel paaril aastal astunud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski eestvedamisel HIVi leviku peatamiseks otsustavaid samme ning HIV tegevuskava on järgmine oluline samm selles reas. 2016. aastal eraldati HIVi ja narkomaania leviku ohjamisele suunatud teenustele täiendavalt 600 000 eurot ning 2017. aasta aprillis suurendati HIVi ennetuse rahastamist veel 500 000 euro võrra.
Selle rahaga on laiendatud HIV-positiivsetele ja narkosõltlastele suunatud ravi ja kahjude vähendamise teenuste kättesaadavust: alustatud on integreeritud ARV ja opioidsõltuvuse asendusravi pakkumist Ida-Virumaal, laiendatud statsionaarse sõltuvusravi võimalusi, samuti on parandatud HIV-positiivsetele suunatud juhtumikorraldusteenuse kättesaadavust. Lisaks on Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi toel väljatöötamisel HIV ravijuhend. Aprillis valitsuse heakskiidu saanud riigieelarvestrateegia aastateks 2018-2021 näeb ette 5 miljonit eurot lisaks ka HIV/AIDS ravimitele.
„HIV levik sai alguse süstivate narkomaanide ringis, kuid aasta-aastalt on kasvanud HIVi nakatumine sugulisel teel ja vanemate inimeste seas ning kujutab seetõttu üha suuremat ohtu rahvatervisele laiemalt,“ ütles Ossinovski. „Samas teame, et meditsiiniliselt on võimalik HIVi levik peatada, kuna uued ravimid võimaldavad raviskeemi korrektsel järgimisel suruda viiruse alla niivõrd, et HIV enam ei levi. Seepärast peame pingutama, et üha rohkem inimesi jõuaksid testima, saaksid oma haigusest teadlikuks ning jõuaksid ravile.“
Kokku on epideemia algusest saadik Eestis HIV diagnoosi saanud 9492 inimest, kellest AIDS on diagnoositud 2017. aasta novembri seisuga 512 inimesel. 2017. aastal on oktoobri seisuga HIV diagnoosi saanud 193 inimest. Arstide hinnangul ei ole kuni 25% HIV nakkuse kandjatest oma diagnoosist teadlikud.
1. detsembril on iga-aastane üleilmne AIDS-i vastu võitlemise päev. Võitlust HIV ja AIDSiga sümboliseerib rahvusvaheliselt punane lint. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kuvatakse tänasel AIDSi ohvrite mälestuspäeval punane lint ministeeriumide ühishoone fassaadile.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kevadel šokeeris avalikkust info selle kohta, kuidas eestlannast ema jättis Helsingi ujulas oma 5-aastase poja järelvalveta, laps uppus ning tema keha jäi basseini elutuna hulpima. Nüüd kahekordistas Soome teise astme kohus karistust 44-aastasel eestlannast emal, kes sõbrannaga sauna läks ja lapse järelvalveta jättis.
Poiss jäi õnneks ellu täna ühele tähelepanelikule naisterahvale, kes lapse elutu keha veest välja tõstis ja abi kutsus. Asi juhtus möödunud aasta jaanuaris ühes Helsingis ujulas.
Helsingi esimese astme kohus mõistis tänavu kevadel naisele 4 kuu pikkuse vanglakaristuse tingimisi ühes 1500-eurose hüvitisega poja kasuks. Prokuröri arvates oli see karistus liiga leebe ja ta kaebas edasi ning kohus mõistiski emale uue ja karmima karistuse – 10-kuulise vanglakaristuse tingimisi. Ema püüdis küll väita, et asi on tulnud avalikuks, aga kohus juhtis tähelepanu, et ema nime pole uudistes välja toodud ja pole teada, et avalikustamine oleks ema olukorda kuidagi halvendanud.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Aastatel 2012-2016 analüüsis rahvusvaheline teadlaste rühm Euroopa Liidu Horisont 2020 projekti „Crossing Boundaries: Knowledge and Technology Transfer and Innovation“ raames ülikoolides loodud teadmiste ettevõtluses kasutusele võtmise mõjutegureid.
Uurimisrühma kuulus lisaks Inglise, India, Portugali, Venemaa ja Eesti teadlastele ka Merle Küttim TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudist. Hiljuti ilmus teadusajakirjas Technological Forecasting and Social Change projekti tulemusi kajastav artikkel „How to commercialise university-generated knowledge internationally? A comparative analysis of contingent institutional conditions“ (Kuidas kommertsialiseerida ülikoolis loodud teadmisi rahvusvaheliselt? Institutsionaalsete mõjutegurite võrdlev analüüs).
Ülikoolide oluline panus ühiskonda on nende teadus- ja arendusalane koostöö ettevõtetega. Koostöövorme on erinevaid, aga kõige üldisemalt võib vahet teha ühelt poolt ühisprojektidel, tellimustöödel, konsultatsioonidel ning teisalt kommertsialiseerimisel. Just viimast analüüsiti antud uurimisprojektis.
TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi teadur Merle Küttim: „Kommertsialiseerimine hõlmab leiutiste patenteerimist ja litsentseerimist ning spin-off ettevõtete loomist, mille puhul teadlased kasutavad ülikoolis loodud tehnoloogilisi lahendusi äritegevuses.“
Uurimisprojektis vaadeldi kaheksat ülikoolide ja ettevõtete rahvusvahelise koostöö juhtumit neljas riigis (Inglismaal, Indias, Portugalis ja Eestis). Ülikoolidest analüüsiti lisaks TTÜle veel Manchesteri ülikooli, Delhi tehnoloogiainstituudi ja Lissaboni ülikooli patentide litsentseerimist ja spin-off ettevõttete loomist. Analüüsiti ka erinevaid ülikooli ja ettevõtte koostöö katkemise tegureid.
Eduka teadmussiirde näitena saab tuua Manchesteri ülikooli, mille juurde loodud University of Manchester Intellectual Property (UMIP) haldab ülikooli intellektuaalomandit. Tähelepanu väärib, et patentide aktiivsed kasutajad on eelkõige nende riikide ettevõtted, kus intellektuaalomandi kuuluvus on väga täpselt reglementeeritud. Ülikoolide puhul, kus piisavalt aktiivset rahvusvahelise kommertsialiseerimise toetamist ei toimu, võivad selle tühimiku täita nn vahendajad, kes patente kokku ostavad.
Mõistagi on koostöö mõjutegurite osas ülikooli intellektuaalomandi edukakas rahvusvaheliseks kommertsialiseerimiseks vajalikud ühtne keeleruum ning seadusandlik raamistik (regulatsioon, mis välistab pettuse ning sätestab osapoolte õigused ja kohustused).
„Meie uurimusest järeldub, et kuigi ülikoolid ja ettevõtted on organisatsioonidena väga erinevad, aitavad rahvusvahelise koostöö õnnestumisele kaasa lisaks veel kolm tegurit: sarnane tegutsemisvaldkond, sarnased normid (mida toetab nt inimeste tööalane liikumine erinevate sektorite vahel) ning sarnane erialane taust“, sõnab Merle Küttim.
