Neljapäev, juuni 19, 2025

EESTI UUDISED

Riik toetab uuest aastast lapsehoiukohtade loomist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva saatis (29.nov.) kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille alusel toetatakse uute lapsehoiukohtade loomist kuni 7-aastastele lastele. 2018. aasta alguses avanevaks teiseks taotlusvooruks on Euroopa Sotsiaalfondist ette nähtud 2,5 miljonit eurot. 

„Uued lapsehoiukohad aitavad vanematel tööle naasta või tööl käimist jätkata. Nii on peredel rohkem võimalusi töö ja pereelu ühitamiseks, hoolduskoormus ning vastutus pere majandusliku toimetuleku eest jaotub vanemate vahel ühtlasemalt,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Järjest olulisem on ka lapsehoiukohtade paindlikkus, et kohalikud omavalitsused suudaksid tagada hoiukohti erivajadustega lastele, aga ka neile peredele, kus vanemad töötavad tavapärasest erinevatel kellaaegadel.“

Ühe uuendusena toetatakse eelnõu kohaselt ka eriilmeliste lapsehoiukohtade loomist, mis vastavad piirkonna perede tööajakorraldusele ja spetsiifilisematele vajadustele, näiteks hoiukohad erivajadustega lastele, ebastandardsetel aegadel töötavad hoiukohad ning tööandja juures asuvad või võõrkeelsed hoiukohad.

Toetust võib taotleda kohalik omavalitsus, eraõiguslik juriidiline isik, valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus.

Ühte lapsehoiukohta toetatakse Eurostati andmete alusel määratud ühikuhinnaga, milleks on 245 eurot ühes kalendrikuus ehk 2941 eurot aastas. Euroopa Sotsiaalfondi toetuse osakaal on 75%. Omafinantseeringumäär on 25%. Ühikuhind katab kõik teenuse osutamisega seotud kulud, mis tähendab, et lapsehoiukoha kuludokumente eraldi ei ole vaja esitada.

2015. aastal toimunud esimese taotlusvooru tulemusel loodi juurde 568 uut lapsehoiukohta. Kokku on kahe taotlusvooru kohta eesmärk luua 1200 uut lapsehoiukohta.

Tegemist on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava meetme 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ tegevusega „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele“. Taotlusvooru kuulutab pärast määruse allkirjastamist välja Sihtasutus Innove.

Kooskõlastamisele saadetud määrusega saab tutvuda siin: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39b1768e-9fde-4cd9-80e9-0c…

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas arupärimisele eriarstiabi kättesaadavuse kohta

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas Riigikogu liikmete Monika Haukanõmme, Andres Herkeli, Külliki Kübarsepa, Artur Talviku, Ain Lutsepa ja Krista Aru 25. oktoobril esitatud arupärimisele eriarstiabi kättesaadavuse ja õnneliku lõpuga ravijuhtude kohta (nr 389).

Arupärijad viitasid asjaolule, et järgnevatel aastatel suunatakse Haigekassa eelarvesse 200 miljonit eurot lisaraha ravijärjekordade lühendamiseks ja kättesaadavuse parandamiseks. Arupärijad soovisid teada, millise eesmärgini on antud lisarahaga kavatsus jõuda ravijärjekordade lühendamiseks ning milliste erialade ravijärjekordi on kavas esmajärjekorras lühendada või kaotada.

Ossinovski märkis, et Riigikogu menetlus tervishoiu rahastamise reformi osas on lõpujärgus. See võimaldab meil lähiaastatel suunata märkimisväärset lisaressurssi Haigekassasse. „Oleme öelnud – ja sellest ka lähtume Haigekassas ja Sotsiaalministeeriumis –, et see lisaraha, mis järgmisel aastal moodustab 34 miljonit eurot, liigub prioriteetselt eriarstiabi kättesaadavuse parandamisse,“ kinnitas Ossinovski.

Minister selgitas, et Haigekassa juhatus on see vastutav organ, kes neid ettepanekuid hetkel ette valmistab. Haigekassa nõukogu on esialgseid mõtteid kuulanud 24. novembri istungil ja täpsem plaan eelarvestamise mõttes järgmiseks aastaks peaks jõudma nõukoguni järgmisel nõukogu istungil, mis toimub detsembri keskel. Siis teeb juhatus vastavad ettepanekud, lähtudes sellest, millistel erialadel on vajadus kõige akuutsem ehk kus on kõige suuremad järjekorramured.

Ossinovski sõnul on ravijärjekordade normid Eestis kehtestatud. „Perearsti tööjuhendis on reguleeritud, et perearstid peavad korraldama ägeda tervisehäirega patsiendile vastuvõtu pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul,“ selgitas minister. Ta lisas, et eriarstiabis on vastav norm Haigekassa nõukogu poolt kehtestatud ja ambulatoorses eriarstiabis on see kuus nädalat. Haigekassa mõõdab regulaarselt ooteaegasid, küsides selle kohta eriarstiabi osutajatelt vastavasisulist aruannet. Praegu on digisaatekirjade kasutamine juba kõigile tervishoiuteenuse osutajatele kohustuslik ja digisaatekirjade andmetel on võimalik jälgida muutust ooteaegades, arvestades siis sellest hetkest, kui perearst on isikule digisaatekirja väljastanud.

„Lisarahaga me tegelikult suudame üle pikkade aastate märkimisväärset hangitavat või ostetud, Haigekassa ostetava eriarstiabiteenuse mahtu suurendada. Aga pikem plaan on loomulikult süsteemsem,“ märkis Ossinovski. Ministri sõnul oleks lahenduseks esmatasandil ja eriarstiabile ühtsete eesmärkide seadmine inimese tervenemisel või kroonilise haiguse kontrolli all hoidmisel, selle asemel, et kinni maksta võimalikult palju üksikteenuseid. Järgnevail aastail on aga tervishoiu rahastamismudeli ümbervaatamine ka kindlasti üks prioriteete, et lühendada ravijärjekordasid ja parandada teenuste kättesaadavust.

Kaitseminister Jüri Luik vastas arupärimisele Eesti reservohvitseride väljaõppe kitsaskohtade kohta (nr 386).

Kultuuriminister Indrek Saar vastas arupärimisele “juhitud demokraatia” kohta ERM-i direktori valimisel  (nr 393).

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Põhiseaduskomisjon arutas valimisringkondade suuruse muutmist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Põhiseaduskomisjon arutas eilsel (05.dets.) komisjoni istungil kell 13:00 valimisringkondade muutmist 2023. aasta valimisteks. Tänapäeval kehtiv jaotus valimisringkondadeks pärineb 1995. aastast, mille järgi jagatakse Eesti 12 ringkonnaks. Mõnede ringkondade valijate arv on aastatega stabiilselt kasvanud samas kui teiste ringkondade valijate arv on vastavalt vähenenud.

Riigikogu esimees Eiki Nestor palus Vabariigi Valimiskomisjonil pakkuda välja alternatiivsed lahendused valimisringkondade proportsionaalsuse paremaks toimimiseks Riigikogu valimistel ja esitada need Riigikogu põhiseaduskomisjonile. Valimiskomisjon toetas valimisringkondade suuruste üle vaatamist ja töötas läbi erinevad lahendusvariandid. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et Eestile sobiks kõige paremini riigi territooriumi jaotamine seitsmeks valimisringkonnaks. Selle lahenduse korral jaotuvad maakonnad viie valimisringkonna vahel ja Tallinnas moodustataks kaks valimisringkonda.

Valimisringkonnad peaksid olema piisavalt suured, et hoida ära rahvastiku muutuste mõju valimiste tulemustele. Mida väiksemad on valimisringkonnad, seda suuremat mõju avaldavad ka valijate arvude muutused maakondades.

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogus on kõne all kollektiivne pöördumine GMO kultuuride kasvatamise kohta

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisistungil oli eile (05.dets) tähelepanu keskmes Eestis GMO-kultuuride kasvatamisega seotud küsimused. Arutelu aluseks on 25. oktoobril Riigikogule saadetud kollektiivne pöördumine, kus nõutakse, et  Eesti keelustaks oma territooriumil GMO-de kasvatamise.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tegemist tõsise probleemiga, mida on vaja põhjalikult analüüsida ja kiirelt tegutseda. “Kuna tänase seisuga ei ole Keskkonnaministeerium andnud ühtegi GMOde keskkonda viimise luba ja ka ainukest ELis lubatud GMO maisi meil ei kasvata, tähendab see, et Eesti on GMOde kasvatamisvaba. Oluline on, et see oleks ka tulevikus samamoodi ja vajadusel tuleb see kirjutada seadusesse,“ ütles Vakra. Ta lisas, et teema põhjalikuks aruteluks on komisjoni istungile kutsutud kõik osapooled – ministeeriumide, taimekasvatajate, keskkonnaorganisatsioonide, tööstuse esindajad ja teadlased.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul on tõstatatud probleemi lahendamisel ja keeldude kehtestamisel vaja lähtuda Euroopa Liidus kehtivatest reeglitest. Ta märkis, et hetkel reguleerib GMO-de kasvatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, mida aastal 2015 täiendati. „Nimetatud täiendus annab liikmesriikidele võimaluse konkreetse GMO kasvatamist piirata või keelata oma territooriumil või selle osal, kui liikmesriik leiab, et see on põhjendatud ja vajalik,“ selgitas Kokk. Ta lisas, et Eestis on pigem suund mahetootmise suunas ja Maaeluministeeriumilt saadud senise teabe kohaselt puudub Eestis huvi GMOde kasvatamise vastu.

Eilsel arutelul osalesid kollektiivse pöördumise algatajad, Baltic Agro AS, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna keemia- ja biotehnoloogia instituudi, Põllumajandus-Kaubanduskoja, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Ajakirja Folklore nr 69 number on pühendatud vandenõuteooriatele ja kuulujuttudele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kirjutatud ja räägitud teksti mõjuvõim inimeste mõtlemise ja arvamuste üle on tänapäeva sotsiaalses ja poliitilises elus määravam kui interneti-eelsel ajastul. Sellepärast tähendab tänapäevane valeuudiste, kuulujuttude, linnamuistendite ja vandenõuteooriate, ja eelpoolnimetatute esitusega seotud huumori käsitlemine üha rohkem meedia uurimist selle originaalses toimimises.

Temaatilise erinumbri kuus eesti, vene, valgevene, prantsuse ja slovaki teadlase uurimust on sellest tulenevalt nii või teisiti seotud ka ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia uurimisega. Väljendades erinevaid poliitilisi ja kultuurilisi väärtusi, illusioone, eelarvamusi, hirme ja lootusi nii personaalsel kui kogukonna tasandil, võib kuulujuttudest, linnalegendidest ja vandenõuteooriatest saada poliitiline relv, mida poliitilised režiimid osavalt ära kasutavad. Amandine Regamey näitab seda analüüsides naissnaiperite legendi kasutamist Venemaaga seotud sõjalistes konfliktides. Anastasiya Astapova analüüsib Valgevene presidendivalimistega seotud kuuldusi ja nalju selles ühiskonnas valitsevate pingete võtmes. Liisi Laineste ja Eda Kalmre vaatlevad president Putini kultust ja tema väidetava kadumisega seotud sotsiaalmeedia kajastusi. Erinevaid konspiratsiooniteooriaid Slovakkias ja tänasel Venemaal käsitlevad Zuzana Panczova ja Alexander Panchenko. Eesti meedias Snowdeni skandaaliga seotud ohu ja hirmu konstrueerimisest kirjutab Mari-Liis Madisson. Erinumbri on külalistoimetajana koostanud Eda Kalmre, kelle sulest pärineb ka sissejuhatav artikkel.

Number on lugejaile avatud Folklore veebilehel SIIN.

Erinumbri ilmumist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145), Eesti Teadusagentuuri uurimisprojekt IUT 22-5.
 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...637638639...734Page 638 of 734