Pühapäev, november 16, 2025

BÖRS & INVESTEERIMINE.

Forbesi analüüs: ENAM kui pooled kõigist Bitcoini tehingutest on võltsitud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Forbes analüüsis 157 krüptobörsi ning uuringust selgus, et 51% igapäevastest bitcoinidega kauplemise mahtudest on tõenäoliselt võltsid. Tormilisel ja kiiresti kasvaval krüptovaluutade turul, kus on liikvel enam kui 10 000 krüptovaluutat, on bitcoin tuntuim tegija, mis moodustab 40% 1 triljoni dollari suurusest maailma krüptovarast. New York Digital Investment Groupi andmetel omab seda hinnanguliselt juba 46 miljonit täiskasvanud ameeriklast, vahendab Forbes.

Jäetakse mulje kasvavast populaarsusest
Üks levinumaid bitcoini kritiseeringuid on laialt levinud wash trading e. pesukauplemine / pesukaubandus ja börside halb järelevalve. Pesukaubandus on turuga manipuleerimise viis, kus investor üritab väärtpaberite ostmise ja müügiga luua turul fiktiivseid tehinguid, kus nad sisestavad müügikorralduse ja ostavad lõpuks neid väärtpabereid kavatsusega mitte kunagi tegelikku positsiooni võtta. Selle asemel püüab ta lihtsalt eksitada teisi investoreid volitamata tehingutega.

USA kaubafutuuride kauplemiskomisjon määratleb pesukauplemise kui “tehingute sõlmimise või väidetava sõlmimise, et jätta mulje, et ostud ja müümised on tehtud, ilma tururiski kandmata või kaupleja turupositsiooni muutmata”. Põhjus, miks mõned kauplejad pesukauplemisega tegelevad, on vara kauplemismahu suurendamine, et jätta mulje kasvavast populaarsusest. Mõnel juhul sooritavad kauplemisbotid neid pesutehinguid žetoonidega, suurendades mahtu, samal ajal tugevdavad siseringid seda tegevust bullish märkustega, tõstes hindu tegelikult pump and dump skeemis. Pesukauplemine toob kasu ka börsidele, kuna see võimaldab neil näida suuremana kui nad tegelikult on, mis omakorda võib soodustada legitiimsemat kauplemist.

Täna pole isegi mainekamate uurimisfirmade seas üheselt aktsepteeritud meetodit bitcoinide igapäevase mahu arvutamiseks. Näiteks selle artikli avaldamise seisuga hindas CoinMarketCap 24-tunnise bitcoinidega kauplemise väärtuseks 32 miljardit dollarit, CoinGecko väärtuseks 27 miljardit dollarit, Nomicsil 57 miljardile dollarile ja Messari 5 miljardile dollarile.

Väljakutseid lisavad püsivad hirmud krüptobörside maksevõime pärast, mida kinnitasid Voyageri ja Celsiuse avalikud kokkuvarisemised. Juuni lõpus Forbesile antud eksklusiivses intervjuus ütles FTX tegevjuht Sam Bankman-Fried, et palju börsi pankrotte on veel ees.

Kokkuvõte:

Mida Forbes uuris?
Kus kaubeldakse bitcoinidega?
Kui palju bitcoine iga päev kaubeldakse?
Kuidas bitcoinidega kaubeldakse?

Mis Forbesi uuringust selgus?
Uuringus hinnati 157 krüptovahetust pakkuvat ettevõtet kogu maailmas ning avastati, et rohkem kui pool kogu kauplemismahust on tõenäoliselt võltsitud.

Avafoto: Pexels

Eesti: Valitsus emiteerib eelarvepuudujäägi katmiseks ja likviidsusreservi täiendamiseks pikaajalisi võlakirju

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti valitsus kuulutas teisipäeval välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat, raha kasutab riik eelarvepuudujäägi katmiseks ja likviidsusreservi täiendamiseks.

Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.

Riigieelarve järgi kasvab riigi võlakoormus tuleval aastal 19,8 protsendini SKP-st. Valitsussektori võlg suureneb 2023. aastal 780 miljoni euro võrra 7,65 miljardi euroni.

Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi võlakirju tunamullu koroonakriisiga toimetulekuks peale 18-aastast vaheaega 1,5 miljardit eurot.

Varem on investorite huvi Eesti võlakirjade vastu olnud suur, kuid turg on ebakindel.

Võlakirjaemissiooni korraldavad Citibank, Goldman Sachs ja Societe Generale. Võlakirjad on plaanis noteerida Dublini börsil.

Avafoto: Pexels

Soome: KUI KAUA aktsiaturgude langus kestab? Karm hinnang asjatundjatelt

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Viimases Kauppalehti Markkinaraadi saates vestlevad saatejuht Jussi Rosendahliga hetke aktsiaturust Danske Bank´i vanemstrateeg Kaisa Kivipelto, Nordea vanemstrateeg Hertta Alava ja Camilla Karlberg Aktia pangast. Sel nädalal arutavad saatekülalised, millal oleks õige aeg aktsiaid ostma hakata. Kui kaua turu langus jätkub ning mida sügisene tulemuste periood olukorra kohta ütleb?

“Keskpangad jäid inntressitõusuga hiljaks ja peavad nüüd head nägu tegema. Turul usaldusväärsuse säilitamiseks peab tänane sõnum väga range olema ja seetõttu mängitakse rasket mängu,” ütleb Danske Banki vanemstrateeg Kaisa Kivipelto viimases Kauppalehti Markkinaraadi saates.

Sõit on börsil “külm”. Kardetakse, et keskpangad tõstavad veel intressimäärasid ja Venemaa alustatud sõda Ukrainas saab uued voorud. Kui kaua aktsiaturgude langus veel kestab?

Turg puudutab põhja alles siis, kui kõik edasised negatiivsed arengud on arvesse võetud – K. Kivipelto

“Oh näha, et tulemas on veel palju negatiivset, millega analüütikud siiani arvestatud pole. Hetkel ei oska ennustada, milline on järgmise aasta kasumikasvu väljavaade, ja pole teada, kas keskpankadel õnnestub majanduslangust pidurdada. Turg puudutab põhja alles siis, kui kõik edasised negatiivsed arengud on arvesse võetud,” ütleb Kivipelto.

Kui palju turg ikkagi langeb, on tal raske öelda. “Minu meelest on kahjuks veel ruumi kukkuda.”

Intressimäärasid on kiiresti tõstetud USA-s umbes kolme protsendini ja euroalal 1,25 protsendini. Nordea vanemstrateeg Hertta Alava hinnangul võivad baasintressimäärad tõusta USAs ja Euroopas veel 1,5 protsendipunkti võrra. Turuintressid on juba nii palju tõusnud, et kasvuruumi on seal selgelt vähem.

Saatekuulajatele tuletatakse meelde, et väga kõrgetest intressimääradest ei saa siiski veel rääkida.

“Kaheprotsendine intressimäär on ilmselt tervislik olukord,” mõtiskleb Aktia eraklientide müügidirektor Camilla Karlberg.

Sõda jätkub pikka aega ja hägustab väljavaateid

Liiga suure itressitõusu oht on aga reaalne, ütleb Kivipelto. “Investeerimisturul käis kümme aastat pidu. Nüüd oleme naasmas normaalsusesse, kuigi võib-olla natuke liiga raskelt. Oleme hüpanud justkui 1970. aastatesse: energiakriis, inflatsioon ja geopoliitilised pinged.

Sõda jätkub hinnanguliselt veel kaua ja see ähmastab oluliselt turu väljavaateid. “Nüüd on vaid loota, et talv ei oleks väga külm, et sajaks palju vihma ning tuul puhuks. Energiat tuleb normeerida, mis tähendab mitmete tootmishoonete sulgemist,” lisab Alava.

Avafoto: Ekraanikoopia Kauppalehti Markkinaraadi saate veebiülekandest

 

 

 

 

 

Norra: Lõhekasvatajate kõrgem maksustamine pani suurte kalafirmade Mowi, SalMar ja Bakkafrost aktsiahinnad kukkuma

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Norra Tööpartei juhitud valitsus teatas eile (29.sept), et kavatseb oluliselt karmistada lõhekasvatusettevõtete maksustamist, mis tõi kaasa lõhekasvatusettevõtete aktsiahindade ulatusliku languse. Kõrge maksustamine võib tootmismahtusid kärpida ja lõhe ning vikerforelli hulgihinda üle Euroopa püsivalt tõsta.

Reformiga tõuseks sektori ettevõtete maksumäär praeguselt 22%-lt 62%-ni. Maks lähtub ideest, et riik soovib maa-alade, näiteks fjordide, kasutamisest lähtuvat väärtusloomet jaotada kodanike vahel ühtlasemalt. Skandinaavia lõhekasvatajate nagu Mowi (varem tuntud kui Marine Harvest ASA), SalMar ja Bakkafrost aktsiahinnad langesid uudise peale lausa 20-30%.

Hiina on suurim vesiviljelussaaduste kasvataja, tootes 60 protsenti maailma vesiviljelussaadustest. Järgnevad India, Vietnam, Indoneesia, Bangladesh, Tai, Birma jt – 90 protsenti maailma vesiviljelussaadustest pärinevad just nimelt Aasiast. Euroopa suurim kalakasvataja on aga Norra, tootes umbes poole maailma tehistingimustes kasvatatavast lõhest, kuna riigi fjordid pakuvad kalakasvatuseks häid tingimusi nii veekvaliteedi, temperatuuri kui ka kaitse osas.

Oslo börsil kauplev Mowi ASA (MOWI.OL) sulgus eile 133.55 Norra krooni juures, olles veel 27.septembril üle 170 NOK-i ning esimesel septembril 207 NOK-i juures. Ligi 12000 töötajaga ettevõte, mille peakontor asub Norras Bergenis, kaupleb hetkel 136.40 NOK-i juures olles võrreldes eilsega teinud pisikese 2.02%-se tõusu.


Graafik: MOWI.OL viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 13:50)

Salmar sulgus eile 375.80 Norra krooni juures ning jätkab langust ka täna, kaubeldes hetkel 371.40 NOK-iga (langus eilsest 1.17%). 27.septembril oli aktsia hind veel 550 Norra krooni.

Graafik: (SALM.OL) viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 14:10)

Järsu kukkumise tegi ka ligi 1600 töötajaga Fääri saarte ettevõte P/F Bakkafrost (BAKKA.OL), mis asub Glyvraris Eysturoy saarel Fääri saartel. Bakkafrost on Fääri saarte suurim kalakasvatusettevõte ja saarte suurim eratööandja. Bakkafrost on suuruselt kolmas kalakasvatusettevõte maailmas. Bakkafrosti aktsia sulgus eile 414.60 Norra krooni juures. Veel 28. septembril kauples aktsia 495 Norra krooni ümber ning 1.septembril oli päeva tipphinnaks 585 Norra krooni.


Graafik: BAKKA.OL viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 14:00)

Avafoto: Kala on kõrgelt hinnatud ja armastatud toiduaine skandinaavlaste toidulaual, sisaldades valku, vajalikke mineraalaineid (nt Fe, Ca, I, Zn, Se). Kalarasv sisaldab oomega-3 rasvhappeid, D-vitamiini. (Pexels)

Eesti: Rikaste TOPi juhiks kerkis uus miljardär

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Äripäeva koostatud Rikaste TOPi esikolmiku moodustavad esimest korda ainult miljardärid, ka võitjaks tuli uus tegija. Rikaste TOPi esinumbriks kerkis Bolti omanik Markus Villig*, kelle vara väärtuseks on Äripäev arvestanud 1,108 miljardit eurot.

Rikaste edetabeli esikolmikusse kuuluvad veel Taavet Hinrikus ning Kristo Käärmann. Wise’i asutajate vara mahuks on vastavalt 1,023 miljardit ning 1,02 miljardit eurot.

Edetabeli neljandal kohal on Graanul Investi omanik Raul Kirjanen, kelle varade väärtus on 584 miljonit eurot.

Viiendal kohal on Bolti osanik Oliver Leisalu 528,5 miljoni eurose varade mahuga.

____________________________
* Markus Villig (sündinud 17. detsembril 1993) on eesti ettevõtja ja tehnoloogiaettevõtte Bolt kaasasutaja ning tegevjuht. Markus Villig alustas oma haridusteed 2001. aastal Tallinna Inglise Kolledžis. 2013. lõpetas ta Tallinna Reaalkooli ning suundus edasi õppima Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti, kus alustas bakalaureusekraadi õpinguid.

Avafoto: BOLT looja ja tegevjuht Markus Villig

1...333435Page 34 of 35