NordenBladet – Rootsi prints Carl Philip ja Värmlandi hertsoginna, printsess Sofia (35) tähistasid laupäeval viiendat pulma-aastapäeva. Kaunis paar avaldas sel puhul seninägemata kaadreid.
Rootsi kuningapoeg ning endine pesumodell ja reality-täht Sofia (varasema nimega Sofia Kristina Hellqvist) jagasid oma Instagrami kontol viie aasta taguseid fotosid, kus neid võib näha nii laulatuseks valmistumas kui ka juba värskelt paari panduna. Nüüdseks on Carl Philipil ja Sofial kaks poega: prints Alexander on neljane, prints Gabriel kahene.
Ühtlasi avaldas kuninglik paar katkendi Carl Philipi pulmakõnest. “Kord seisab meist igaüks otsustava valiku ees: valiku ees, mis otsustab kogu tuleviku, mis otsustab, kes ta on ja õnnekõike, kelleks tahab saada. Ja tihtipeale nõuab see julgust. Julgust mitte valida kõige lihtsam tee vaid lihtsuse nimel, vaid julgust püsida õigel teel, sest see on õige,” vahendab Iltalehti.
Rootsi kuningakojas on juuni tähtpäevarohke. 8. juunil tähistas seitsmendat pulma-aastapäeva printsess Madeleine, 19. juunil aga täitub kümme aastat kroonprintsess Victoria pulmadest ning 44 aastat kuningas Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia laulatusest.
NordenBladet – Hoolikas kätehügieen aitab nakkushaigusi eemal hoida, seepärast tasub just viirushaiguste leviku ajal puhastada käsi põhjalikult. Vähene käte hügieenile tähelepanu pööramine on kõige tavalisem nakkuste leviku põhjus. Nakkushaiguste vältimiseks on tark hoida käed puhtad nii kodus, koolis, tööl, restoranis kui ka kõikjal mujal.
Mõni aasta tagasi Suurbritannias läbi viidud, kolm aastat kestnud ja 20 000 täiskasvanut hõlmanud uuring tõestas, et kui pesta käsi regulaarselt ja õigesti, on võimalik vähendada viirushaigustesse haigestumist koguni 15–20 protsendi võrra. Käsi tuleb põhjalikult pesta tööpäeva alguses või juhul, kui käed on nähtavalt mustad. Kui pesta käsi seebi ja veega 15 sekundit, väheneb neil võõra mikrofloora hulk 10 korda, 30 sekundi jooksul aga juba ligi 1000 korda. Sellegipoolest tuleb käsi pesta mõistlikkuse piires, sest ülemäärane pesemine võib naha kaitsebarjääri lõhkuda, samuti võivad mõningate bakterite tüved seebilahuses paljuneda. Igapäevase kätehügieeni juures, eriti viirushaiguste leviku kõrgajal, on kätepesu kõrval olulised ka käte antiseptika ja nahahooldus.
Hügieeniline ja kirurgiline käte pesemine Käte pesemise eesmärgiks on mustuse, mikroorganismide ja eoste mehaaniline eemaldamine.
Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest randmeni. Soovituslik käte pesemise kestus on 40–60 sekundit.
Hügieeniline kätepesu teostatakse:
– kui käed on nähtavalt määrdunud või kokku puutunud vere või teiste kehavedelikega
– kui käed on kokku puutunud eoseid moodustavate mikroorganismidega
– enne töövahetuse algust ja pärast töövahetuse lõppu
– enne söömist
– enne patsientide/klientide söötmist
– pärast jäätmete käitlemist
– pärast tualettruumi kasutamist või mähkmete vahetamist
– pärast nina nuuskamist, köhimist või aevastamist.
Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit. Kirurgilisele kätepesule järgneb alati kirurgiline käte antiseptika.
Kirurgiline kätepesu teostatakse:
– enne kirurgilisi protseduure (operatsioonid ja invasiivsed protseduurid).
Käsi hõõrutakse mehaaniliselt kätepesuainega, millele järgneb käte loputamine ja kuivatamine. Olulise tähtsusega on käte kuivatamine, sest mikroobide hulk niisketel kätel on suurem kui kuivadel ja märgadele kätele antiseptikumi kandmine vähendab vahendi toimet.
Kuidas on õige käsi pesta?
1. Niisuta käed ja randmed ning kata seebiga.
2. Aseta parem peopesa vasaku käe peale, hõõru käsi ja vaheta käte asetus.
3. Aseta peopesad vastamisi, sõrmed vaheliti ja hõõru.
4. Hõõru ringjate liigutustega sõrmi, mis on nagu suletud peopessa.
5. Ringsed liigutused vasaku käega ümber parema pöidla ja kätevahetus.
6. Vasakus peopesas keeravad liigutused, et pesta parema käe sõrmede tipud ja vastupidi.
Korda kätepesu kuni 6 korda seniks kui käed puhtad. Loputa ja kuivata.
Milliseid vigu käsi pestes tehakse?
Kõige sagedamini unustatakse hõõruda seepi pöidlapealsetele, küünealustele, sõrmevahedele ja -otstele. Korralikult tuleks pesta ka sõrmuste alla jäävat nahka, sest muidu hakkavad seal niiskuses bakterid paljunema. Seep tuleks voolava vee all maha loputada sõrmedest küünarnukkideni.
Millega käsi pesta? Kõige levinum ja tuntuim kätepesuvahend on seep. Seebi efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Tänapäeval on palju allergiaid, õhusaastet ning reostust, mistõttu hindavad inimesed aina enam kvaliteetseid hooldustooteid , sest pole midagi tähtsamat kui enda ja lähedaste tervis ning heaolu.
Milliseid seepe kasutada? Kõige kvaliteetsemad on muidugi käsitööseebid – need on valmistatud väikestes kogustes, mistõttu on pidev kontroll kvaliteedi üle. Ent mitte kõik käsitööseebid ei vasta kosmeetikatoodete standarditele (kas ei ole õige pH tasemega, sisaldavad allergeene või on sellelks ajaks kui te kasutama hakkate juba halvaks läinud). Seetõttu päris põlve otsas tehtud kosmeetikatooteid silmad kinni usaldada ei maksaks.
Millist seepi võiks kasutada tundliku nahaga inimene?
Elisheva & Shoshana tooted on spetsiaalselt välja töötatud tundliku nahaga põhjamaalastele. Kõik E&S tooted läbivad range kvaliteedikontrolli ja igat partiid testitakse NordenApothecary laboris, et garanteerida tippkvaliteet ja nõuetele vastavus. Kui partii kontrolli ei läbi, siis tooteid turlue ei lasta. Kõik E&S tooted on arvel ja heaks kiidetud Euroopa kosmeetikatoodete teavitusportaali (CPNP) poolt. E&S tooted on nahasõbralikud ja tõhusad ning sobilikud ka rasedatele ja väikelastele.
Elisheva & Shoshana (E&S) käsitsi valmistatud “Võilille ja kitsepiima seep” on õrn, lõhnatu, toitva koostise ning nahka puhastavate ja kaitsvate omadustega pesuvahend nii kätele kui kehale. Eestimaa puhastelt põldudelt kogutud võilille õied lisavad seebile kauneid kollakaid ja rohekaid looduslikke värvilaike, tehes igast seebist justkui pisikese kunstiteose. Võilille (Taraxacum officinale) peetakse üheks võimsaimaks Põhjamaiseks ravimtaimeks. Kitsepiim on aga tuntud kui looduse eliksiir, mis sisaldab rohkelt A, B6, B12 ja E vitamiine, millel on oluline roll naharakkude uuenemisel ning proteiine, mis aitavad nahalt eemaldada aknet tekitavaid baktereid. E&S´i luksuslik “Võilille ja kitsepiima seep” on nahasõbralik, tõhus ja kestab kaua. Sobib hästi ka õrnale ja tundlikule nahale.
NordenBladet – Lõuna prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius ütles ERR-ile, et lisaks vallavanemale ja abivallavanemale peeti teisipäeval, 07.jaanuaril kinni veel kaks inimest. Politsei esitas kahtlustatavatele esialgsed kahtlustused omastamist käsitleva paragrahvi järgi. Ühele kahtlustatavale esitati kahtlustus ka usalduse kuritarvitamist käsitleva paragrahvi järgi.
Pärast kinnipidamisi otsiti läbi kahtlustatavate töö- ja elukohad ning nendega seotud äriühingud. Sinkevicuse sõnul kontrollib politsei seoses Otepää vallavanema Kaido Tambergi (SDE) ja abivallavanema Kajar Lepiku kinnipidamisega muuhulgas ühe kinnistu ja Sangaste lossi* omandisuhetega seotud tehinguid ja kokkuleppeid. Sangaste loss kuulus varem Sangaste vallale. Pärast haldusreformi liitus Sangaste vald Otepää vallaga, kuid loss libises tasapisi erakätesse. Otepää vallavolikogu revisjonikomisjoni liige Kuldar Veere (Reformierakond) selgitas keerulist skeemi, kuidas loss erakätesse sattus.
“Kõigepealt tehti (Tambergi tädipoja Heiki) Moltsaare ettevõtetega ühisettevõte, et lossi kuidagi ühiselt majandada ja Sangaste vallas oli seal enamus. Siis läks aeg edasi ja järgmine tehing oli selline, kus Sangaste vald otsustas osalusest ühe MTÜ kasuks loobuda. Raha selle eest ei saadud vaid seal rakendati ebaseaduslikult pikka viieaastast maksetähtaega. Algul pidi vallale saama kogu MTÜ vara, kui see MTÜ üks kord laiali läheb. Ka see põhikirjaline säte muudeti Tambergi ettepanekul selliseks, et MTÜ vara jaotatakse vastavalt üldkoosoleku otsusele. Ja selles otsuses pole vallal enam enamushäält vaid ta on üks viiest osanikust. Kõik teised on eraõiguslikud ettevõtted. Kokkuvõttes ongi olukord, kus vald on ilma lossist ja selle osalusest. Ja kui me vaatame, kes on selle lossi tegelik kasusaaja, siis need on füüsilised isikud Heiki Moltsaar ja tema abikaasa Annabel Moltsaar,” rääkis Veere Eesti Rahvusringhäälingule.
Rahandusministeerium ütles mõnda aega tagasi, et MTÜ Sangaste Asundused peab Otepää vallale maksma 714 000 eurot. Lepingu järgi ootas vald lossi võõrandamisest saadud raha 2021. aasta lõpuks. Ministeerium aga tõdes, et nii pikk maksetähtaeg on tegelikult ebaseaduslik laen. Vald pole tänaseni raha kätte saanud.
Kriminaalmenetlus on algusjärgus ja kahtlustuste kontrollimiseks kogub politsei veel täiendavaid tõendeid.
___________________________________________ * Sangaste loss (sangasteloss.ee) on kunagise Sangaste mõisa härrastemaja Lossikülas Otepää vallas, mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis. Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal. Ta võttis eeskujuks Tudorite-aegse hilisgootikat ja renessanssi sünteesiva arhitektuuristiili. Ehitus kestis 1879–1881 ja ehitusmeister oli F. Maag. Legendi järgi loss võlgneb oma olemasolu krahv Friedrich Bergile noorpõlves osaks saanud solvangule. Nimelt olevat ta Inglismaal ühe krahvi tütart kosida püüdes saanud loodetud äiapapalt vastuse: “Mina oma tütart metslasele Venemaalt ei anna!” Viimaseks lossi eraomanikuks oli 1888–1938 Friedrich Georg Magnus von Berg.
Pärast krahv Bergi surma hakkas Valga ärimees Schein lossi lammutama. Sel puhul rõhutati, et Sangaste loss pole väärtuslik mitte niivõrd oma välimuse ja ehitusstiili, kuivõrd kvaliteetse ehitusmaterjali (telliskivide ja puidu) poolest. 1939. aastal vaatasid Haridusministeeriumi ja Põllutööministeeriumi asjatundjad lossi üle ja jõudsid otsusele, et Sangaste lossi ruumid on liiga pimedad selleks, et sinna asutada kool, seda puudust ei saa kõrvaldada ka ümberehituse teel.
Nõukogude okupatsiooni algperioodil kasutati lossi heinaküünina. 1969. aastast oli ta Tartu Kammivabriku (hilisem AS Estiko) pioneerilaager. 1993. aastal andis majandusministeerium lossi AS Real Reiside-le rendile. Aastal 2000 andis majandusministeerium lossi üle Sangaste vallale, kes lõpetas senise rendilepingu ning asutas sihtasutuse lossi korrashoidmiseks ja arendamiseks. Täna tegutseb loss hotellina ja restoranina ning on populaarne pulma- ja peokoht.
NordenBladet —Soome ettevõtja koges Tallinna hotellis teisipäeval õuduste hetki, kui hotelli lift jäi algul seisma ja siis hakkas hooga allapoole liikuma. Tekstiili valdkonnas tegutsev Johannes oli Tallinnas ärireisil. Ta reisib palju ja veedab aastas 130-150 ööd hotellides. Ärireise on ta teinud juba 25 aastat, vahendab MTV.
Tallinn on ettevõtjale varasemast tuttav. Ta ööbib tihti soomlaste omanduses olevas Solo Sokos Hotel Astorias, mida Soomes teatakse kui Viru hotelli laiendust. Johannese väitel on Astorias mugavamad voodid kui Virus.
Ettevõtjal oli päev Tallinnas seljataga ja ta oli õhtul naasmas 9. korrusel asuvasse hotellituppa. Ta astus üksi Kone firmas valmistatud lifti ja sai oma elu suurima vapustuse. Kusagil 3-4. korruse vahel hakkas lift värisema ja jäi seisma. Uksed ei avanenud. Igaüks, kes on niimoodi lifti kinni jäänud teab, mis tunne see on. Mees mõtles, et mis nali see nüüd on. Ta vajutas lifti häirekella nupule. Ent asi sellega ei lõppenud, kõige hullem oli veel ees.
Siis oli liftist kuulda raksatust või kolksatust ja lift hakkas allapoole liikuma. Mees ei osanud öelda, kui palju lift allapoole liikus. Teekond polnud pikk, sest liftis on turvasüsteem, mis kukkuva lifti peatab. Kogemus oli aga siiski ebameeldiv.
Mees räägib, et liftis sees olles oli tunne selline, et sealt peab kiiresti välja saama. Kui lift hakkas allapoole liikuma, siis oli tunne, et lõpp on käes. Kukkumine oli nii kiire ja peatumine nii järsk, et mees kukkus selle peale liftis põlvedele. Möödus pool minutit ja mees andis uuesti kella. Mees oli kükakil, kui kuulis, et lift hakkas taas allapoole liikuma.
Liftiõudus aga sellega veel ei lõppenud. Pärast kinni jäämist ja kukkumist hakkas lift järsku ülespoole liikuma ja jäi seisma 18. korrusel. Uksed avanesid ja mees läks kiiresti välja.
Mees hüppas liftist välja ja kui nägi teist inimest lifti sisenemas, siis hüüdis talle, et ära mine. Johannes rääkis inglise keeles, et lift ei tööta. Ta jäi 18. korrusele ja hoidis jalga lifti vahel, et keegi teine seda lifti kasutada ei saaks. Nii seisis ta seal 5-10 minutit ning mõtles, mis oleks võinud juhtuda, kui liftis oleks olnud mõni vanainimene – oleks kindlasti vigastada saanud.
Hoides jalga ukse vahel helistas Johannes hotelli vastuvõttu ja oli üllatunud, kui sealt öeldi vaid, et remondimees tuleb asja vaatama. Lõpuks saabus kohale valvetöötaja.
Solo Sokos Hotel Estoria juhataja Klaus Ek ütles, et lifti probleemile reageeriti koheselt. Tema sõnul on hotellis 24 tundi ööpäevas olemas valmisolek, et inimene tuleb kohale ja päästab inimesed liftist välja. Ka Kone töötajad tulevad vajadusel kiiresti kohale, et kontrollida liftide korrasolekut.
Ek ütles, et ettevõtja Johannese elu polnud ohus, kuigi ta möönis, et tunne võis liftis olla hirmutav.
Johannes rääkis, et Sokos Hotelsi broneerimiskeskus Helsingis oli pandud kinni kell 20 õhtul, mõni hetk enne liftiprobleemi avaldumist, muidu oleks ta sinna helistanud ja oma viha välja valanud. Nüüd ei saanud ta kedagi kätte. Mees räägib, et ta on kõike kogenud, aga midagi sellist mitte. Suurem pahameel läks küll paari päevaga üle.
Klaus Ek ütles juhtumi peale, et Estorias on võetud eesmärgiks kliendisõbralik teenindus. Ta ütles, et vabandab, kui seekord kõik ei õnnestunud. Eki sõnul võisid arusaamatused tekkida keeleprobleemist, kuna teenindajate soome keel polnud kõige parem.
Eki sõnul on liftiviga nüüdseks parandatud ja Estoria liftid töötavad korralikult. Ka Johannes ütles, et liftid olid korda tehtud, kui ta neljapäeval hotellist lahkus.
NordenBladet – 13-aastane Tallinna Juudi kooli türdruk, kes on kuus aastat Saku Muusikakoolis viiulit õppinud, maitseb esimesi suuremaid töö vilju. Oma vanuseklassis Loode-Eesti parimaks viiuldajaks valitud Estella Elisheva esines juunis lauljana Iisraelis ning augustis sai pihku tuttuue artistiviisa, et anda viiulikontserte Jaapanis. Varem vaid Eestis ja Skandinaavias esinenud noore muusiku jaoks on see suur hüpe karjääriredelil, mis innustab veelgi harjutama ning muusikukarjäärile mõtlema.
“Iga saavutus innustab rohkem harjutama ja pingutama. Esinemised annavad suure elamuse ning palju energiat, uusi tutvusi ning mõtteid tuleviku planeerimiseks. Mida rohkem harjutada, seda rohkem meeldib ka muusika, sest oskused võimaldavad juba kuulmise järgi muusikat järgi mängida ning aina lihtsam on õppida uusi noote. Mitte just palju, aga vaikselt olen hakanud ka ise muusikat kirjutama,” räägib Estella Elisheva NordenBladet.ee´le.
“Mul on suhteliselt lihtne – muusikakoolis on kolm-neli korda nädalas parimad õpetajad käepärast oma teadmisi jagamas, oma viiuliõpetaja Kaari Klesment´i ja solfedžo õpetaja Urmi Sinisaarega on mul väga vedanud, ema organiseerib-manageerib ja tegeleb meediaga. Ema on mu suurim fänn – õhutab, tunnustab ja innustab iga päev. Minu ülesanne on vaid harjutada. Esinen praegu sooloartistina ja orkestriga. Aga näiteks Jaapani tarvis panime kokku ajutise bändi viiul + kannel, et tutvustada seal Eesti muusikat. Hetkel on mul repertuaaris päris palju pärimusmuusikat ja folkloori. Koos kandlemängija Sandra Serenaga anname Jaapanist naastes ka Eestis üheskoos paar kontserti – need tulevad küll suhteliselt väikesed kontserdid, pisikestele kuulajaskondadele aga kava on juba selge ja miks mitte veel koos esineda. Üks esinemine on ka Eesti presidendi ürituse raames.”
Jaapanis andsid mitu kontserti ning astusid üles Eesti Muusika Päeval. Kuidas kontserdid läksid ning kas plaanid ka tulevikus Jaapanis esineda? “Kontserdid läksid väga hästi. Päris põnev oli vahelduseks see viiul + kannel esinemine, tavaliselt mängin üksi, koos klaverisaate või sündiga. Kannel lisab põhjamaist müstikat, väga ilusti kõlab kokku. 127 miljoni elanikuga Jaapan on maailmas rahvaarvu suuruselt kümnes riik, suur võimas turg ning kuulaja oskab hinnata kvaliteetset muusikat. Põhjamaad ning meie kultuur on sügav, põnev ja müstiline – meie muusikat on tore esitada ja hea kuulata. Rahustab, annab jõudu. Jaapanis esinen kindlasti veel.”
Ütled seda nii kindlalt, nagu oleks juba midagi lukku löödud? Kuidas 13-aastaselt üldse toimub see teiselpool maakera esinemine? “Lukku löödud ei ole veel midagi aga ma väga loodan, et esinen veel. Ise annab ka natuke selleks ära teha – kontserdid tulevad suurema tõenäosusega siis, kui neid ise ka planeerida ja organiseerida, mitte ainult kutseid oodata. Minu ema, kes mind manageerib, tegeleb organisatoorse poolega, palju esinemisi organiseerib ka Saku muusikakool. Mul on notaris tehtud luba üksinda reisida, räägin nelja keelt (Estella Elisheva räägib peale eesti keele vabalt ka inglise ja vene keelt ning on seitse aastat heebrea keelt õppinud – toim.), ema sõlmib kokkulepped agentidega, kes omakorda tegelevad ürituste ja nende promomise ja välisriigis kohaliku organiseerimisega. Jaapanis tuli juba lennujaama vastu Jaapani poolne organisaator – hotellid, päevakava, workshop´id ja esinemised on kellapealt planeeritud. Olen seekord Jaapani firma Harmony Fields artistina ning Jaapani Saku linna ja Eesti Saku linna ning Saku Muusikakooli organiseeritud ühisprojekti raames.”
Millised on artistina plaanid tulevikuks? “Ma praegu karjääri mõttes väga kaugele ei mõtle. Harjutan võimalikult palju, sest olen võrreldes professionaalsete mängijatega veel ikka täiesti roheline ja nüüd tuleb ise muusikat kirjutama hakata. Tahan arendada ennast ka heliloojana ning anda oma panust Eesti muusikasse.”
Rohkem infot noore viiuldaja Estella Elisheva tegemistest leiate tema kodulehelt: estellaelisheva.com ning pilte Jaapani reisist saate vaadata tema Instagrami kontolt: @estella.elisheva
Foto: Vasakult Shigekazu Yamada, Laura Linnaks, Sandra Sulin, Estella Elisheva, Aivar Surva ja Mari Jürjens. (Harmony Fields/ Kazuhiro Kamio)
Eesti muusikutest olid seekord lisaks Estella Elishevale ja Sandra Serena Sulinile Jaapani tuuril ja Eesti Muusika päeval ka näitleja ning laulja Mari Jürjens (endise nimega Pokinen) ja helilooja ning muusik Aivar Surva. Varasemalt on Harmony Fieldsi vahendusel käinud Jaapanis veel mitmeid teisigi eesti artiste – näiteks rahvamuusik ja laulja Mari Kalkun ning folkbänd Trad.Attack! Jaapani reisil käis ka Saku Muusikakooli kandleõpetaja Laura Linnaks, kes viis Jaapani Saku linnas läbi mitu põnevat kandle workshopi.
Estella Elisheva hoiab Eesti lippu kõrgel FOTO: NordenBladet Saku muusikakooli õpilased Sandra Serena Sulin (kandlega vasakul) ja viiuldaja Estella Elisheva (paremal). FOTO: NordenBladet
Loe artiklit inglise keeles (?? SIIT), rootsi keeles (?? SIIT) ja soome keeles (?? SIIT)
Avafoto: Noor Saku Muusikakooli viiuliõpilane Estella Elisheva (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)
