OHMYGOSSIP – Jõulud on kristlikes peredes üks tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega.
NordenBladet.ee
EKSKLUSIIV! Mart Ummelas presidendivalimisest: Maratoni asemel sprint
OHMYGOSSIP – Eesti 2016. aasta presidendivalimised muutusid ilmselgelt farsiks. Osalt oli see tingitud sellest, et unustati, kui vananenud ja mõttetu on kogu ligi 25 aastat tagasi hoopis teises ajastus loodud valimiskord. Mille eesmärgiks oli pealegi vältida Arnold Rüütli või mõne teise laulva revolutsiooni juhi valimine riigijuhiks.
Riigikogus põrkusid erakondade korporatiivsed kitsad huvid ning juba enne valimiste algust oli selge, et sealt tulemust ei tule. Seda kummalisem oli vaadata seda kuluaarides toimunud aasimist ja lubaduste jagamist. Seda asendasid pettuste ja reetmiste voorud. Valimiskogus kukkus valimine läbi hulga tühjade sedelite ning kahe suurima erakonna lõhenemise tõttu. Valimised läksid tagasi Riigikokku ning seekord esitas ainsa kandidaadi mingi vanematekogu, mille kohta pole Põhiseaduses sõnakestki. 9 parlamendisaadikut otsustasid umbes poole miljoni valija või õieti 1,3 miljoni Eesti elaniku eest.
Presidendi valimise seaduses on palju vastuolusid ning see ei näegi ette sellist valimist, kus Riigikogus on esimeses voorus vaid üks kandidaat. Peale surutud, mitte sisuliselt valitud. Eliit tahtis sellega oma määrdunud nägu puhtaks pesta. Ent ka seal sulasid 90 Kersti Kaljulaidile antud allkirja lõpuks 81 poolthääleks. Kõige selle taustal pole üldse eriti tähtis, kes lõpuks ära valiti.
Kindlasti on Kaljulaid oma alal tubli inimene, kes pole ka päris tundmatu, ehkki valdava enamiku inimeste jaoks siiski „must hobune“. Ainus, mida ta oma usutavuse tõstmiseks võiks kohe teha, oleks algatada presidendi valimise korra kiire muutmise ja soovitavalt otsevalimiste kehtestamise. Muidu jääb ta siiski mingiks eliidi marionetiks, kostümeeritud käesurujaks. Jooksku kui hästi tahes maratoni, seekord tuli tal läbida siiski vaid umbes 60 meetrit, kui mitte sedagi.
Autor: Mart Ummelas
Avafoto: Mart Ummelas (Scanpix/ Peeter Langovits)
EKSKLUSIIV! Malle Pärn: Soovin, et meil poleks Kadriorus istumas järjekordne Brüsseli marionett
OHMYGOSSIP – Ma ei mõista seda eufooriat, et oi, meil on nüüd naispresident! Ja veel esimene, justkui oleks neid veel palju järjekorras. President on president, kas naine või mees, minule on see küll täiesti ükskõik. Peaasi, et on inimene. Eelistaksin meest, sest mulle tundub, et meestega nagu arvestatakse rohkem, neid kuulatakse rohkem. Pealegi on meil praegu keerulised ajad, terve Euroopa vajab julgeid ja tarku ja otsusekindlaid juhte.
Naine mingil tähtsal juhtival kohal tundub ikka kuidagi nagu valena. Aga kui mehi pole, või valijad ei julge targa mehe poolt hääletada, eks siis peab naine mehe eest väljas olema.
Ma ei hakka arutama seda, kuidas ta paika hääletati. Demokraatiaga on meil niikuinii pahasti. Ma vaatan parem tulevikku. Unistades.
Mina soovin, ja ma usun, et kogu meie rahvas soovib eelkõige seda, et meil poleks Kadriorus istumas (pre+sident = ees istuv) järjekordne Brüsseli marionett. Kes hakkab meid vihkajateks sõimama ja meie pärast häbi tundma.
Mina usun imedesse, Eesti sai kunagi Nõukogude Liidu alt vabaks – see oli ju IME! Vähemalt mõned aastad saime elada vabaduse illusioonis… Paljud elavad selles praegugi.
Äkki hoiab meie uus president rahva poole? Ta on seda ju lubanud. Naiivne, ütlete: sa usud poliitikute lubadusi? Laske mul kasvõi hetkekski loota… Mida muud tähendab see “saame sõpradeks?” Keegi pole enne meile niimoodi öelnud. Sõbrad austavad üksteist, sõbrad kuulavad üksteist.
Ta kirjutas kirja kõigile eesti inimestele, öeldes meile igaühele: Sina. Järelikult võime meiegi temale öelda: Sina. Sõbrad ju ei teieta?
Ta ütles, et ta ei hakka “mänge mängima”, vaid kavatseb selgitada oma seisukohti. See on väga hea. Ent kas ta sellele lisaks kavatseb ka ära kuulata TEISTE seisukohad? Kas ta on valmis rahvaga kaasa mõtlema, meie muresid ja hirme austama? ??Nii ma siis ootan, et ta selgitaks meile, rahva jaoks ilmselt kõige valusamaid küsimusi: 1. Milleks on eesti rahvale vaja Rail Balticat? 2. Miks me peame hakkama üleval pidama inimkaubitsejate poolt massiliselt Euroopasse küüditatud Aafrika moslemeid? 3. Mida head annab meie rahvale kooseluseadus, ja kuidas edaspidi vältida selle negatiivseid tagajärgi? 4. Kuidas aitab haldusreform maaelu taastamist?
KUI tal on vastused nendele küsimustele, siis jagagu neid meiega, ärgu hoidku küünalt vaka all. Aga ärgu öelgu, et “meil on seda vaja”, vaid põhjendagu, milleks MEIL (rahval, mitte valitsusel ja Brüsselil) seda vaja on. Kui on. Minu meelest ei ole. Ma pole kuulnud ühtki arvestatavat argumenti, mis mind nende vajalikkuses veenaks. Minu argumente saab lugeda portaalides Objektiiv ja Uued Uudised avaldatud artiklitest. Neid on seal nii palju, et ma ei hakka ühtki eraldi välja tooma.
Ja veel üks oluline asi: KUIDAS ta lahendab ära meie kodusõja, kuidas ta lepitab kaks leeri, kes teineteist vastastikku sõnadega tulistavad? Ta ju lubas olla KÕIKIDE president? See on väga raske ülesanne.
Ma fantaseerin: kui mina oleksin praegusel hetkel president, siis ma alustaksin sellest, et kutsuksin kokku autoriteetse mõttekoja, ja püüaks tarkade inimeste abiga ära korrastada meie keeleruumi. Mitte “arvamusliidrite”, mitte “tele-ekspertide”, vaid tõsiste keeleteadlaste, kultuuriteadlaste, kasvatusteadlaste, teoloogide, ühiskonnateadlaste abiga.
Seejärel teeksin ajakirjanikele ja poliitikutele kohustuseks kasutada edaspidi ühtlustatud termineid, ja lõpetada valelike siltide kleepimine nendele, kes näevad maailma kuidagi teisiti. Ja lõpetada alusetu laimamine. Anname sõnadele tagasi nende õiged tähendused. Räägime ilusat puhast väärikat eesti kirjakeelt. Ilma roppusteta. Ilma kantseliidita.
Hakkame üksteisest LUGU PIDAMA. Me oleme ju vennad ja õed. Ja me kõik tahame, et Eestimaa oleks turvaline kodu – meile, meie lastele ja meie laste laste lastele. Kauaks ajaks. Selle saavutamiseks on meil vaja üheskoos tööd teha, mitte üksteist kividega loopida.
See ei ole väike asi, see on väga oluline samm. Me ei tule sellest kodusõjast kunagi välja, kui me ei hakka rääkima ühtedest ja samadest asjadest. Nagu praegu: ühed räägivad vaestest pagulastest ja haletsevad neid, teised räägivad Euroopat vallutavatest agressiivsetest islami sõjameeste hordidest, keda nad siia EI soovi. Sest me näeme ja kuuleme, mis toimub Euroopas. See pole mingi võõraviha. See on terve mõistus.
Ma keeran ööseks oma koduukse lukku: kas see on ksenofoobia? Ei ole. Ja see ei tähenda ka seda, et ma kõiki inimesi röövliteks pean.
Jah, mida muud me saame teha, kui loota järjekordset imet… Saulusest sai kunagi Paulus, Damaskuse teel.
Või tuleb veel üks viisaastak tühikõnesid, mida keegi enam kuulata ei taha?
Autor: Malle Pärn
Avafoto: Erakogu
Labased sommid vs viisakad soomlased
OHMYGOSSIP – Ma olen üldiselt suht musta huumoriga inimene ja võin teatud inimestega üllatavalt labaseid nalju teha kui olen sellises tujus, aga üldpildis minu meelest eestlased on siiski viisakamad näiteks sõnavara poolest kui soomlased. Eriti käib see naiste kohta… No see on juba vana nali, et “vi**u” on justkui sidesõna (ja hakkab külge nagu nakkushaigus).
Soomlastel on lausa verbina sõna “vitutus” kasutusel. Isegi wikipedias on selle sõna seletus ja käänded olemas. No näiteks kui elus juhtub midagi hullu, lööd hoopis väikese varba ära või kahetsed midagi, suurt… Iga asja kohta sobib öelda “Voi että kun minua vi*u**aa näin paljon…”, kirjutab Liina oma blogis minajamuud.blogspot.com.
Isegi raadios kõlab pidevalt laul “Että mitähän vi**ua?”, ja ränk tunnistada, aga mulle meeldib isegi üks laul, kus refräänis on umbes nii: “…kenelle täällä pitäisi maksaa, että kaikki ei olisi paskaa…” nojah. Ja varsti lasteaialapsed laualavad kooris kaasa. Ei imestaks. Aga mõtlesin, et toon ka muid säravamaid näiteid.
Mina pole tegelikult ju üldse õige inimene kedagi kritiseerima, või noh neid tavalisi roppe sõnu. Ja pealegi ma pole nii ammu Eestis elanud, et ma ei tea, äkki on seal pool sood ka tobedalt roppe uusi väljendeid kasutusele võetud. Toon mõned näited, mis on tänaseks minu tähelepanu Soomes elades köitnud.
1. Dressid, mida kantakse kodus ja üldse igal pool (jaa, mina olen ka Puma-dressipüksi inimene kui tuju on, aga üldiselt ainult oma kodus nelja seina vahel), soomalsed ise naeravad enda üle ja kiidavad, et kõige parem riietus on ikka “pieruverkkarit” ehk siis peerupüksad, millega kõlbab teha nii aiatöid kui ka käia baaris kui õhtu venib pikaks. Igaks puhuks, igaks juhuks.
2. Facebooki grupis küsiti hiljuti, et kui saaks valida üksikule saarele kaasa ainult komme, siis millise karbitäie võtaksid. Ma pole eriti aktiivne rühmades (võrreldes mõnega), kuid siis panin sinna vastuseks Raffaello pildi. Sain paar “laiki” isegi kirja, kuid kommiisu võttis ära järgnev kommentar, kus üks tore tädi kiitis Raffaellosid “enkelipieruksi” ehk inglipeerudeks? Mida? Miks peab ütlema keegi nii? Ja hästi positiivsel toonil. Einoh tore, mul läks isu ära. Söö ise oma inglip…
3. Kooliajal tuuseldasin ma pea laiali ringi ja emakeele reeglitest oli mul tõesti tol hetkel ükskõik, kuid ainuke asi, mida õrnalt mäletan – on see, et nimesid ei muudeta. No ja siis tuleb üks keskmine somm ja ütleb H&M poe kohta “HenkkaMaukka” ja viimane kild, mida lugesin Hugo Boss on “pomohuugo”. Just nii. Miks, päriselt miks peab muutma mõne firma või brändi nime? Dolce & Gabbana on muide “DoltseKappana”…
4. Keeleliselt on soomlased üldse hästi laisad. Kui sõna algab keeruliselt nagu näiteks “TR”- kombinatsiooniga, siis jäetakse esimene (sel puhul näiteks) “T”-täht lihtsalt hääldamata. Toon eredad näited, mida siiani kuulnud olen:
Älä sressa (stress – ress)
Menen reenamaan (treenit – reenit)
Raktori (traktori) Raana (kraana) Rojekti (projekti)
Riangeli (triangeli)
Siia nimekirja sobib vist ka see, et soomlastel ongi sõna “prillide” asemel “rillid”. See on grammattiliselt tegelikult täiesti õige. Hästi koledalt kõlab ka see suitsule minek, mis on tegelikult ju “tupakalle”, aga soomlastele meeldib kohe nõmedat slängi kasutada ja ütlevad “röökille”. Kuna ma ei suitseta, siis ei pea õnneks seda eriti tihti kuulma.
5. Dressipükstekultuur toob kaasa endaga ka tenniste kandmise kultuuri. Nendega sobib käia samuti (mõtlen just naisi praegu) nii linna peal kui ka klubis seelikuga. Ja kontsad oleks nagu eilne päev. Kui ongi vaja pidulikke jalanõusid, siis tuleb soetada pigem platvormiga tennised! No õnneks kõik naised ikka iga ilmaga tennistes ringi ei käi, aga päris paljud käivad… Tädi sai kultuurišoki Soome peol käies… Aga Helsingis on see-eest jälle mõne inimese riietus nagu vaatamisväärsus ja seda ainult heas mõttes.
Mul on ka valged ja mustad tennised kevadeks soetatud, aga pidusse ma nendega ausalt öeldes ikka ei roniks. See peaks ikka täesti ekspromt minek olema sellisel juhul… Peol põhijoogiks on “kossuvichy” ehk viin+mullivee kokteil või “valkovenäläinen”, mis koosneb lagritsaviinast või kohviliköörist+piimast. Just. Pole ime, et iiveldama ajab… Mul hakkab paha üksainult juba sellest mõttest.
Aga ega olukord pole üleni jube.
Ja siis on need samad soomlased on teisalt hoopis sellised, kes põhiliselt ütlevad sada korda “Moi” ja “Kiitos” iga asja ette ja taha ning tänavad juba igaks juhuks millegi eest ära. Kui midagi räägid, siis on kombeks terve aeg öelda “Kyllä, kyllä” ja noogutada kuulelikult pead, et teine näeb, et sa ikka oled seal tema jaoks. Poes müüjad tavaliselt alati teretavad viisakalt ja raha annavad käe peale, mitte ei viska letile.
Soomlased ise kiruvad, et tänapäeva noored on hukas, aga eks see ole klassikaline lause. Ma mäletan, et kui siia kolisin, siis olin harjunud, et kui eestlased käivad eestlastel külas, siis külaline on see, kes midagi viib (tavaliselt midagi kohvi kõrvale), aga Soomes on võõrustaja see, kellel peab laud lookas olema. Nüüdseks on see komme kuidagi tagasi tõmbunud, kuid söögile kulutatakse ikka siin meeletuid summasid. Enne säästetakse muudes asjades, aga igapäevaselt peab olema külmkapp täis.
Kirjutage vastukaaluks, millised on eestlaste nõmedad kombed või harjumused? Ega siis kõik soomlased pole ainult labased, eks ikka toredaid ja viisakaid on ka. Ma ei tahtnud sõimupostitust teha, aga kuna mu tädi sai Soomes käies väikese kultuurišoki, siis mõtlesin, et teen kodutöö ära ja hoiatan teisi, kes soomlaseid ei mõista.
Allikas: minajamuud.blogspot.com.ee
Briti ajakiri kiidab Pixie Lott’i valget rõivakomplekti
OHMYGOSSIP – Laulja Pixie Lott tegi comeback’i moeveergudele kandes stiilset ja minimalistlikku valget rõivakomplekti. Ajakiri Look moetoimetajad plaksutavad käsi.