Laupäev, november 22, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Valitsus kinnitas maaelu arengukava muudatuse, mis toob täiendavalt ligi 260 miljonit euroraha

NordenBladet — Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusettepanekud, et lisada arengukavasse täiendavalt 258,5 miljonit eurot Euroopa Liidu rahastust ning muuta meetmete tingimusi üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Valitsuse otsus oli oluline samm euroraha kasutusevõtul põllumajanduse ja maaelu edendamiseks lähitulevikus. Maaelu arengukava muutmine tagab järjepidevuse senises põllumajandus- ja maaelupoliitikas, võimaldades samal ajal juba lahendada sektori ees seisvaid tulevikuprobleeme. Seda eelkõige tänu sellele, et senistele meetmetele nähakse programmiperioodi ülejäänud aastateks ette täiendav rahastus,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Minister lisas, et kuna Euroopa Liidu tasemel pole veel praeguseks kokku lepitud uue eelarveperioodi, aastate 2021–2027 ühise põllumajanduspoliitika rakendamise kõigis elementides, siis tuleb üleminekuaastatel maaelu arengu toetusi jagada senise arengukava kaudu, kasutades selleks uue eelarveperioodi vahendeid. Üleminekuperioodil antakse edasi nii seniseid otsetoetusi kui ka maaelu toetusi.

Uued vahendid suunatakse arengukava olemasolevatesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Sellest 15 miljonit eurot on kavas suunata finantsinstrumentidesse.

Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurenevad maksimaalsed toetussummad, samuti lisandub keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul muutuvad taotluste hindamise põhimõtted.

Veel on arengukava muudatuse kohaselt kavas näiteks investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2021. aasta 28. veebruari seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,6 miljonit eurot) väljamakseid tehtud 768 miljoni euro ulatuses. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni.

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

 

 

Soome: Lisandus (11.03.2021) 720 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes tuvastati täna neljapäeval, 11. märtsil viimase ööpäevaga 720 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 64 609 koroonaga nakatumist.

Kõige enam lisandus nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (268), Vantaal (81), Espoos (76), Turus (56) ja Tamperes (24).

 

Soome: Püsib raske koroona olukord – nakatumisi on jätkuvalt väga palju

NordenBladet — Soomes registreeriti eelmisel, 9. nädalal (1. – 3. märtsil) taas rekordiline uute COVID-19 juhtude arv, peaaegu 4400 juhtumit. Olukord on keeruline, eriti Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas ning Edela-Soomes (Varsianis-Suomi). Vajadus haiglaravi järele on kasvanud peaaegu kogu riigis, selgub terviseameti värskest ülevaatest.

Nädala algul, 1. märtsil 2021 kuulutas valitsus koos Vabariigi Presidendiga Soomes koroonaviiruse olukorra tõttu välja eriolukorra. Epideemiat aitava kontrollida peamiselt igaühe enda ettevaatusabinõud ning hügieenisoovituste ja -piirangute range järgimine.

Vaktsineerimised ei aeglusta veel epideemia levikut märkimisväärselt, kuid kaitsevad vaktsineerituid koroonaviiruse haiguse eest ja on surmade arvu juba vähendanud. Vähemalt üks vaktsiiniannus on antud Soomes enam kui 500 000 inimesele (8,9 protsenti üle 16-aastastest elanikest).

Juhtude arvu suurenemisega võib nakkuse avastamine oluliselt edasi lükkuda. Kogu riigis tuvastati uute kodumaiste nakatumiste allikas 62 protsendil juhtudest. Kui edasisi nakatumisi ei suudeta viivituste tõttu vältida, kiireneb epideemia veelgi. Jälgimise kiirus on samuti oluline viiruse mutatsioonide põhjustatud nakkusahelate piiramiseks.

Soomes on ka üksikuid piirkondi, kus haiguse olukord on rahulik. Suusapuhkuste ajal suurendab turism nakkuse levimise ohtu ka nendesse piirkondadesse.

Nakatumiste ahelaid katkestatakse hügieeninõuete ja testidega
Eelmisel, 9. nädalal (1. märts – 7. märts) teatati nakkushaiguste registrisse ligi 4400 uuest juhtumist, mis on üle 400 võrra rohkem kui eelneval nädalal. Uute juhtumite arv oli 79 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes eelneva nädala 72 juhtumiga.
Viimase kahe nädala jälgimisperioodil oli uusi juhtumeid umbes 8350, mis on ligi 2300 rohkem kui kahel eelneval nädalal. Uute juhtumite arv oli 151 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes 110-ga eelneva kahenädalase perioodi jooksul.

Hinnanguline nakatuvusmäär on praegu 1,10–1,30 (tõenäosus 90 protsenti).
Nakatumise ahelaid saab katkestada, kui taotleda õigeaegselt testi isegi väiksemate sümptomite puhul. Seetõttu on positiivne, et inimesed lähevad testi tegema järjest hoolsamalt. 9. nädalal tehti koroonateste kaks korda rohkem kui aastavahetusel: üle 145 000 testi. Vaatamata suurenenud testide arvule on positiivseid proove üha rohkem: 9. nädalal oli positiivsete proovide osakaal umbes 3 protsenti.

Nakatumised on põhiliselt saadud kodumaal
Enamik koroonaviirusega nakatumisi pärineb kodumaalt. Reisipiirangud ja tõhustatud meetmed terviseohutuse parandamiseks piiripunktides on end ära tasunud, 9. nädalal oli välismaalt saadud nakatumiste osakaal on vaid 1,5 protsenti. Välismaalt saadud nakatumiste järelnakatumised moodustasid 2,3 protsenti kõigist nakatumistest.

Eelmisel, 9. nädalal registreeriti ligikaudu 80 protsenti kõigist juhtudest alla 50-aastastel ja umbes 46 protsenti alla 30-aastastel. Üle 60-aastaste osakaal oli umbes 9 protsenti ja üle 70-aastaste osakaal umbes 4 protsenti. Eakatel avastatud juhtumite osakaal on aastavahetusest alates jäänud madalaks.

Haiglavajadus on püsinud samal tasemel
Haiglas viibivate patsientide koguarv on samal tasemel kui eelmisel nädalal. Vajadus intensiivravi järele on viimastel nädalatel suurenenud, eriti Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas. Üleriigiliselt pole intensiivravi võimekus ohustatud. Tuleb märkida, et nakatumiste arvu suurenemine kajastub haiglavajaduses mõnenädalase hilinemisega.

Haiglaravil oli täna, 10. märtsil koroonahaiguse tõttu kokku 256 patsienti, neist 43 intensiivravi osakonnas. 10. märtsiks 2021 oli teatatud 779 haigusega seotud surmast.

Täna avaldatud epideemia järelaruanne ja ka varasemad aruanded on terviseameti veebis.

Kolm Põhjamaad, Taani, Norra ja Island peatasid AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise

NordenBladet — Taani võimud on peatanud AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise, kuna kahtlustatakse, et vaktsiin võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Norra ja Island peatasid Taani eeskujul samuti AstraZeneca vaktsiini kasutamise.

AstraZeneca vaktsiini kasutamine on peatatud ja ka teise doosi jagamine on peatatud, teatas Taani terviseamet. Vaktsineeritute seas on olnud mitmeid tromboosi juhtumeid, millest osa on lõppenud surmaga.

Kõik Taanis broneeritud ajad ja kutsed AstraZeneca vaktsiini kasutamiseks tühistatakse, vahendab dr.dk.

Taani peaministri Mette Frederikseni sõnul peavad võimud nüüd saama ülevaate AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimetest. „Meile tulevad uudised, mis pole head. Kui on veel vara öelda, mis selle tähendus on,” ütles Frederiksen.

Ametlikult kinnitamata andmeil on võimalik, et Taani kõrvaltoimete juhtumid on seotud sama vaktsiinipartiiga, mille kasutamine mujal Euroopas peatati.

 

Helena-Reet: Eilne päev ehk üks katastroof teise otsa

NordenBladet – Eilne päev oli lihtsalt kohutav, üks katastroof teise otsa. Lisaks sellele, et autol hetkel esiklaas katki, läks eile ka kumm puruks. Oleme naelast või mingist metallkonksust üle sõitnud, see lausa turritas kummist välja kui puksiiriabi saabus.

Igatahes saabus kindlustuse saadetud autoabi kiirelt ning lappis kuidagi ajutiselt kummi ära, nii et sai “teekonda” jätkata. Autoabi arvas, et nii saab tükk aega sõita, aga ma ise arvan, et tuleb hakata uut kummi (või tervet ringi kumme) vaatama.

Siis kallas Ivanka mu arvutile piima ning taaaah, kolmas arvuti “läbi imeliste pisikeste kätekeste” taas katki. Õnneks on meil siin majas kokku 8 arvutit, seega töö seisma ei jäänud… aga kes vähegi arvutiga tööd teeb, see teab, et just seda ühte “lemmikarvutit”, mis iga päev töös on, tuleb kasutada, et saavutada häid tulemusi.

Ka sellega päeva draamad ei piirdunud. Ivanka saviringi õpetaja teatas, et ta on haigeks jäänud ning kaua oodatud saviring jäi ära ning tänu sellele ebaõnnestumiste ahelale jäi mul nägemata ka WIT (Women in Technology) online konverents, mida väga ootasin.

Mõtlesin, et lähen õue jalutama ning lasen “ärritusauru” välja, aga õues oli nii külm, et masendus hoopis süvenes. Siis tuli teade, et koolid hoitakse terve märtsi kinni ning lapsed on distantsõppel. Sellest kui halvasti koduõpe nii pikas ulatuses lastele mõjub kirjutasin SIIN. Ja siis veel see uudis, et kõik poed peale apteekide ja toidupoodide pannakse kinni. Eiiiii!

Aga positiivsetest asjadest ka.. 🙂
– Sellel nädalal valmis uus hiiremaal seeriast “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene“. See siis selle seeria 13. maal! Teha on veel palju (samanimelise lasteraamatu tarvis on valmis vaid kaks peatükki ning maale tuleks teine sama palju juurde teha).
– Alustasin NordenBladet´ile müügikeskkonna ja oksjonikeskuse ehitamist.
– Sain oma maalikogusse juurde seitse imelist Eesti kunstniku maali
Elisheva & Shoshana bränd alustas koostööd kahe uue toreda ilublogijaga
– Sain teate, et koroona vaktsineerimise järjekord on minuni jõudnud ja et saan juba sellel reedel (12.märts) esimese AstraZeneca vaktsiini
– Sain kingituseks vahva spordikella Mi Smart Band 5. Sellel sellised vahvad funktsioonid nagu pulsimõõtja, personaalne aktiivsusindeks,  REM une tuvastus ja muu põnev. Näiteks näen kui palju olen kaloreid põletanud. Täna ühendasin selle telefonis Mi Fit appiga ning asetasin käele.
– Ostsin poest uued armsad lepatriinude ja kärbseseentega salvrätid! Haha… pisike asi eks, aga mul tõstis tuju. Kokkasin mitu tundi (tegin taas kartulikotlette, ahjuliha, värsket salatit). Serveerisin ilusti (tegin vahva näo toidust, mis lastele meeldis). Uue tootena katsetasin Felixi pestomajoneesi. See oli päris hea!

Praeguseks kõik! Kallistan!




Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi (kõik postitused on loetavad neljas keeles – eesti, soome, rootsi ja inglise keeles!) 🙂