NordenBladet — Täna, 15. ja 17. märtsil esitleb Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raportit. Eesti delegatsioon annab ülevaate, mida on tehtud puudega inimeste võrdse kohtlemise edendamiseks ja diskrimineerimise vähendamiseks ühiskonnas.
Puudega inimeste vajadustega arvestamine ning huvikaitse tugevdamine on toimunud järjekindlalt. Positiivsete arengutena saab välja tuua ligipääsetavuse toomise üleriikliku tähelepanu alla, samuti puudega inimeste tööhõive kasvu ning puudega laste sotsiaaltoetuse tõusu. Eraldi äramärkimist väärib ka suuremahuline erihoolekande reform, mis on võimaldanud sadadel psüühilise erivajadusega inimestel parandada elutingimusi ning saada parem ligipääs avalikele teenustele. Rohkem tähelepanu vajavad kindlasti sotsiaalteenuste ühetaoline kättesaadavus, haridus-, tervise ja sotsiaalvaldkonna omavaheline koostöö ja selle selgus ning puudega inimeste võrdse kohtlemise edendamine. Samuti on väljakutseks inimeste tõrjuvad hoiakud puudega inimeste suhtes.
„Eesti ratifitseeris ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni 2012. aastal ja oleme üheksa aastaga teinud suure sammu edasi puuetega inimeste olukorra parandamisel ja õiguste tagamisel,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. “Koostöös riigi ja erinevate huvigruppidega on puudega inimesed ühiskonnas aktiivsemalt osalemas ning nende häält on ühiskonnas üha rohkem kuulda. Vaatamata positiivsetele arengutele on siiski meil ka hulk väljakutseid, millega tegelemist ja suurema tähelepanu osutamist kogu ühiskonnas antud konventsiooni täitmise arutelu kindlasti toetab.“
Rait Kuuse toob positiivsena välja ka hästi toimiva koostöö ja strateegilise partnerluse Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, kelle 2018. aastal avaldatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport on olnud heaks sisendiks erinevatele ministeeriumitele. Riik toetab puudega inimeste huvikaitset aastas 1,2 miljoni euroga ning see toetus on oluline, et huvikaitse organisatsioonid saaksid kaasa rääkida erinevates arengutes ning vajadusel olla ka kriitilised.
Puuetega inimeste tööhõive kasvule on hoogu andnud viimaste aastate suurim muudatus töövõimereform. Kui uut töövõime toetamise süsteemi ette valmistades seati eesmärgiks, et 2022. aastaks leiab töö vähemalt 50% vähenenud töövõimega inimestest, siis eesmärk täitus juba 2017. aastal. Kui 2015. aastal ehk enne töövõimereformi käivitamist oli vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr 49,5%, siis 2017. aastaks 53,3% ning 2019. aastaks tõusis 53,4%ni.
Samuti on riik aktiivselt tegelenud ligipääsetavuse edendamisega. Selleks loodi 2019. aastal riigikantselei juurde ligipääsetavuse rakkerühm, et kaardistada tänased probleemid ja töötada välja poliitikasoovitused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesti on üle võtmas ka Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiivi, mille eesmärk on ühtlustada ligipääsetavuse nõuded kogu Euroopa Liidu ühtsel turul, et kõik inimesed saaksid kasutada erinevaid tooteid ja teenuseid.
Erivajadusega laste ja nende perede aitamiseks jätkab riik erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamist. Reformi käigus ühendatakse sotsiaal- ja haridusvaldkonna hindamised, korraldus ja teenused, et pakkuda lastele abi tulenevalt nende terviklikest vajadustest. Nii Riigikontrolli auditid kui erinevad analüüsid kinnitavad, et erivajadusega laste abi saamine võib takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha. Samuti on sotsiaalministeerium juhtinud omavalitsuste tähelepanu vajadusele parandada nende sotsiaalabi ja teenuste osutamise korraldust ning eemaldada regulatsioonidest kitsendavad piirangud abi saamisel.
Eesti delegatsioonis on kokku 25 liiget, sotsiaalministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, justiitsministeeriumist, siseministeeriumist ning haridus- ja teadusministeeriumist. Delegatsiooni juhib sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Arutelud toimuvad virtuaalselt.
Taust:
2012. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille eesmärk on edendada, kaitsta ja võimaldada puuetega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist. Liikmesriigid esitavad konventsiooni täitmise aruande vähemalt iga nelja aastase perioodi järel.
Konventsiooni ratifitseerimisega võttis Eesti endale eesmärgi puudega inimeste olukorda järjepidevalt parandada. Puuetega inimeste olukorra paremaks jälgimiseks esitavad osalisriigid regulaarselt aruandeid ÜRO Puuetega inimeste õiguste komiteele. Eesti esitas oma esimese aruande 2015. aasta novembris. Eesti esimene aruanne puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise kohta eesti keeles (PDF) (430.43 KB, PDF) ja inglise keeles (PDF)
Puuetega inimeste õiguste konventsioon.
Pressiteade eesti viipekeeles