NordenBladet — Soomes leiti üks täiesti uus koroonaviiruse mutatsioon, mis meenutab Lõuna-Aafrika tüve. See avastati Turus välismaalt pärit tudengite hulgas. Turus levis tudengite hulgas peamiselt koroona Lõuna-Aafrika mutatsioon. Uue viiruse puhul aga pole tegemist päris Lõuna-Aafrika versiooniga, vaid sellest edasi arenenud variandiga, vahendab Iltalehti.

Uus mutatsioon avastati Turu ülikooli haiglas koroonaproovide laboriuuringu tulemusel. Leid ei sunni veel Soomes muutma kehtivaid piiranguid. Samas on mutatsiooni avastamine oluline, sest epideemia piiramisel on oluline vältida mutatsioonide levikut.

Praegu pole veel teavet selle kohta, et uus mutatsioon põhjustaks raskemaid haigusnähtusid. Nakatunute haigusnähud on olnud suhteliselt leebed ja haigestunud pole vajanud haiglaravi.

Koroona mutatsioonide kohta on aga teada, et need nakkavad kergemini. See seletab, miks Turu nakkuskoldes on juba üle 90 nakatumise.

Praegu pole veel teada, kust uus mutatsioon on pärit. See selgub hiljem, kui viiruse genoomi paremini tundma õpitakse. Pole ka teada, et uut mutatsiooni oleks leitud teistest riikidest.

NordenBladet — Soome terviseamet otsustas, et AstraZeneca koroonavaktsiiniga vaktsineerimist jätkatakse vaid üle 65-aastastel eakatel inimestel ja seda alates esmaspäevast, 29. märtsist. Üle 65-aastastel pole täheldatud peale vaktsineerimist ohtlikke kõrvaltoimeid nagu vere hüübimishäired. Praegu selgitatakse vaktsiini seotust vere liigse hüübimise ja tromboosidega. Eakate inimeste vaktsineerimist jätkatakse nagu varem, edastas terviseameti peaarst Taneli Puumalainen.

Puumalainen märkis, et vanusega kasvab koroonahaiguse raskete juhtude oht ja vaktsiinid pakuvad selle vastu kaitset. Ka Soome riiklik vaktsiiniohutuskomisjon KRAR tõdes eile teisipäeval, et vaktsiini kasutamist võib jätkata üle 65-aastastel, vahendab MTV.

Ettevaatusabinõuna AstraZeneca vaktsiini Soomes alla 65-aastastele ei anta. Soomes, teistes Põhjamaades ja Saksamaal on tuvastatud noorematel inimestel peale vaktsineerimist ohtlikke ajutromboose ja suurenenud vere soonesisest hüübimist. Praegu selgitatakse nende juhtumite seotust AstraZeneca koroonavaktsiiniga. Sel perioodil vaktsineeritakse nooremaid inimesi teiste vaktsiinidega.

Kui selgub seos vaktsiinide ja vere hüübimishäirete vahel, siis otsitakse võimalusi ohu vähendamiseks suunatud vaktsineerimistega, ütles terviseameti peaarst Hanna Nohynek.

Vaktsiini seos tromboosi juhtumitega peaks selguma järgmisel nädalal. Alla 65-aastaste vaktsineerimist jätkatakse kõige varem peale lihavõtteid.

Soome terviseamet otsustas peatada AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise alates 19. märtsist, kui ravimiametile Fimea teatati vaktsiiniga seotud rasketest kõrvaltoimetest. Terviseameti andmetel on Soomes saanud AstraZeneca vaktsiini üle 180 000 inimese, kogu maailmas ligi 47 miljonit inimest.

NordenBladet — Soome peaminister Sanna Marin põhjendas Yle saates A-studio liikumispiiranguid hädavajadusega, kuna muud moodi pole võimalik koroonaga nakatumisi kontrolli all hoida. Soome terviseameti terviseohutuse osakonna juhataja Mika Salminen ütles, et kui liikumispiiranguid ei kehtestata, siis ollakse Helsingis varsti samas olukorras, kus on Eesti, ehk üle 1000 nakatumise päevas.

Soomes kehtestatakse liikumispiirangud seal, kus koroona olukord on kõige hullem. Vastasel korral tõuseb nakatumiste arv Helsingi piirkonnas maikuus üle 1000 juhtumini päevas. Kolm nädalat liikumispiiranguid aitab nakatumiste arvu kontrolli all hoida.

Peaminister Marin ütles, et liikumispiirangu mõte on mõjutada inimeste kokkusaamisi koduseinte vahel. Seda ei saa piirata pelgalt kogunemispiirangutega, kuna need puudutavad vaid avalikke kohti.

Liikumispiirangute järele valvab politsei, aga Marini sõnul politsei ka igale poole ei jõua. Loodetakse inimeste peale, et nad täidavad seadust.

A-studio saates oli ka opositsiooni esindaja Petteri Orpo, kes ütles, et tema tahaks näha kõigepealt seda, et piiri peal inimesi rohkem kontrollitaks ja koroonatesti tegemist nõutaks, enne kui liikumispiirangud kehtestatakse.

Marin vastas selle peale, et peab kasutama kõiki võimalikke võimalusi. Tema sõnul pole aga piiril küsitav negatiivne koroonatest imeravim nakkuse leviku piiramiseks. Negatiivsete koroonatestide tõenditega ei suudeta ära hoida koroona jõudmist Soome, ütles Marin. Tema sõnul tuleb riiki sisenejaid veel täiendavalt Soomes kohapeal testida.

NordenBladet — Soome piirivalve hoiatab sotsiaalmeedias piiriületajaid, et piiri ületav isik ei saa ise otsustada, kas tema töö on hädavajalik, et üle piiri Soome saada.  22. ja 23. märtsil saadeti Helsingi sadamast Eestisse tagasi 15 isikut.

Eelmisel, 11. nädalal saabus piirivalve andmetel Helsingi sadama kaudu Soome 10 594 isikut, mida on 100 võrra vähem kui eelneval nädalal. Põhjalikum kontroll määrati sadamas nädala jooksul 203 isikule (eelneval nädalal oli neid 185). Sadamast saadeti nädala jooksul tagasi 64 isikut (eelneval nädalal 66).

Peamised tagasisaatmise põhjused olid oht rahvatervisele ja tulek sellisele tööle, mis pole Soomes hädavajalik. Piirivalve tuletab meelde, et ainult koroonatestist piiri ületamiseks ei piisa.

Piirivalve asus alates 19. märtsist abistama Helsingi terviseametnikke reisijate kohustusliku tervisekontrolli tegemiseks sadamas. Lisaks jätkatakse reisijatele info jagamist Tallinna sadamas, tänu sellele on paljud inimesed Soome sõitmisest loobunud. Ainuüksi läinud nädalavahetuse jooksul loobus Tallinnast Helsingisse sõitmisest 52 inimest. Tallinna sadamas tehakse koostööd Eesti politsei ja piirivalvega.