NordenBladet — Soomes tuvastati täna kolmapäeval, 24. märtsil viimase ööpäevaga 803 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 73 516 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi oli terviseameti andmetel Helsingis (284), Vantaal (83), Espoos (67), Turus (65), Tamperes (37) ja Lahtis.
NordenBladet — Keskkonnaministeerium sõlmis Rakvere Linnavalitsusega ühiste kavatsuste deklaratsiooni, et koostöös Eesti keskkonnaseisund paremaks muuta. Deklaratsiooniga võtab Rakvere Linnavalitsus eesmärgi saada üheks esimeseks kliimaneutraalseks omavalitsuseks Eestis.
Ministeerium pakub Rakvere linnavalitsusele tuge eelkõige linna kliima- ja energiakava väljatöötamisel. Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul toetab Keskkonnaministeerium hea meelega neid omavalitsusi, kellel on tugev tahe saada rohelisemaks. „Rakvere linn töötab tõsiselt selle nimel, et vähendada kasvuhoonegaase ja planeerida kliimakindlalt. Ega rohepööre Eestis saagi toimuda ilma kohalike omavalitsuste panuseta,“ märkis Mölder.
Rakvere linnavalitsus on esimene omavalitsus, kellega Keskkonnaministeerium taolise vabatahtliku koostöö algatab. Rakvere abilinnapea Andres Jaadla nendib, et linnadel on suur roll kliimamuutuste leevendamise ja nende mõjuga kohenemise riiklike eesmärkide täitmisel. „Oleme Rakveres panustanud keskkonnasõbralikule linnaruumile ja energiatõhusate lahenduste arendamisele ning hetkel oleme ainuke Eesti linn, kus enamik korteriühistuid on energiat säästvamaks renoveeritud.
Oleme olnud Euroopa linnapeade pakti elluviimisega eeskujuks ning soovime samas vaimus ka jätkata,” lausus Jaadla.
2020. aasta novembris jõudis Rakvere Linnavalitsus konkursi ’Aasta keskkonnasõbralik kohalik omavalitsus’ kolme parima hulka. Rakvere paistis konkursil silma eelkõige kui omavalitsus, kes hoolib loodusest ja rohelisest linnakeskkonnast. Linn oli rajanud uuenduslikud sademeveelahendused, esimese avalikus kasutuses liginullenergiahoone ning korraldas mitmekesiseid keskkonnateemalisi üritusi, mis innustasid ka linnarahvast looduskeskkonda hoidma. Keskkonnaministeeriumil kui konkursi korraldajal oli hea meel näha, et kohalikud omavalitsused võtavad vastutuse ning vabatahtlikult kaasavad elanikkonda keskkonnahoidlikuma elukeskkonna loomisse.
Ühtekokku on Keskkonnaministeerium sõlminud 15 vabatahtliku koostöö lepet, enamjaolt erialaliitudega, kuid paaril korral ka ettevõtetega.
NordenBladet — Soome valitsus esitas eelnõu söögikohtade sulgemise pikendamiseks kolme nädala võrra kuni 18. aprillini 2021. Sulgemine toimub samamoodi nagu praegune sulgemine, mis kehtib kuni 28. märtsini 2021. Valitsus arutas sulgemise jätkumist 22. märtsil toimunud nõupidamisel. ja valitsuse eelnõu esitati parlamendile 23. märtsil 2021.
Haigusolukord on endiselt nii tõsine, et peame jätkama söögikohtade sulgemist. See on üks vajalikke meetmeid epideemia leviku pidurdamiseks ja nakatumiste arvu allapoole surumiseks, kommenteeris tööminister Tuula Haatainen.
Me teame hästi, et sulgemise pikendamine on tõsine löök niigi vaevlevale toitlustustööstusele. Parlamendis on praegu menetluses meie eelnõu kompenseerimiseks neile ettevõtetele, mida sulgemine mõjutab. Mõistagi arvestatakse hüvitise hulka ka sulgemise pikendamine, rõhutas majandusminister Mika Lintilä.
Järgmiseks menetleb valitsuse eelnõud parlament, misjärel see jõustub niipea kui võimalik. Söögikohtade sulgemise jätkamist peetakse hädavajalikuks haiguse olukorra tõttu.
Restoranid ja muud toitlustusasutused jäävad klientide suletuks maakondades, kus epideemia on kõige tõsisem. Olukord vaadatakse üle nädala kaupa ja sulgemisega hõlmatud maakonnad on määratletud valitsuse määruses. Kehtiv määrus kehtib kuni 28.3.3021.
Uus määrus nende maakondade kohta, kus jätkatakse sulgemisega, antakse välja pärast seda, kui parlament on vastu võtnud seaduse söögikohtade sulgemise kohta.
Peamine põhimõte on, et toitlustusettevõtted oleksid nakkuse ulatusliku leviku ja kiire nakatumiste arvu kasvu faasis olevates maakondades klientidele suletud.
Piirkondades, kus söögikohad pole suletud, peavad toitlustusasutused järgima nakkushaiguste seadust ja selle alusel välja antud sätteid.
Toitlustusasutused on praegu klientidele suletud järgmistes maakondades:
Uusimaa
Edela-Soome (Varsinais-Suomi)
Satakunta
Kanta-Häme
Pirkanmaa
Päijät-Häme
Kymenlaakso
Lõuna-Karjala
Lõuna-Savo
Kesk-Soome
Lõuna-Pohjanmaa
Pohjanmaa
Põhja-Pohjanmaa
Lapimaa
Ahvenamaa
Sulgemine ei puuduta järgmisi maakondi: Põhja-Karjala, Kesk-Pohjanmaa, Kainuu ja Põhja-Savo. Nendes piirkondades peavad toitlustusasutused järgima nakkushaiguste seadust ja selle alusel välja antud sätteid.
Pärast sulgemise aja lõppu peavad kõik toitlustusasutused järgima nakkushaiguste seaduses sätestatud ja sellest tulenevaid piiranguid. Selle põhjal võidakse toitlustusasutuste lahtiolekuaegadele, alkoholi müügi aegadele ja klientide kohtade arvule kehtestada rangemad piirangud. Sulg puudutab kõiki toitlustusettevõtteid, erandiks on asutuste sööklad.
Nii nagu ka praegu, hõlmavad suletavad toitlustusettevõtted üldsusele avatud kohvikuid, restorane, baare ja ööklubisid. Piirang kehtib ka terrasside kohta. Kaasa müük on lubatud ka sulgemise ajal.
Ainus erand on need söögikohad, mis pole avalikkusele avatud. Seega ei kehti sulgemine näiteks nende hooldekodude ja asutuste sööklate kohta, mis pole teistele klientidele avatud.
Maakondades, mida piirang ei hõlma, võivad toitlustusettevõtted klientidele jätkuvalt avatud olla. Need ettevõtted peavad järgima nakkushaiguste seaduse alusel kehtestatud piiranguid.
Töö- ja majandusministeerium on koostanud toetusmudeli mõistliku hüvitise maksmiseks ettevõtetele, mille suhtes kehtivad sulgemismeetmed. Praegu menetleb parlament toetusmudeli eelnõud ja see jõustub osana kulutoetusest. Toetusmudeli edasisel ettevalmistamisel võetakse arvesse nüüd esitatud söögikohtade sulgemise pikendamist. Ettevõtted saavad taotleda riigikassalt sulgemishüvitist. Ettevõtted saavad taotlusi esitama hakata mai alguses.
Vaata ka:
Soome: Peaminister Sanna Marini büroo avaldas siseriiklike liikumispiirangute eelnõu mustandi. Liikumispiirangute eelnõus on 12 erandit – VAATA, mis need on
Soome peaminister soovib riiki sisenejatele kohustuslikku karantiini, kuna negatiivne test pole piisav
Soome: Kavandatav liikumispiirang jätab suletuks juuksurid, söögikohad ja hotellid
Soomes on koroonaga nakatumiste arv laste hulgas mitmekordistunud – millest see tuleb?
Soome peaminister soovib riiki sisenejatele kohustuslikku karantiini, kuna negatiivne test pole piisav
Soome valitsuse otsus: söögikohad jäävad suletuks kuni 18. aprillini
Soome: Valitsus kavandab eraldi seadust liikumiskeelu ja maskikohustuse kehtestamiseks
Soomes võeti vastu seadus, mis võimaldab piiril koroona sundtestimist – keeldujaid ootab trahv või vangla
NordenBladet — Eile videosilla teel kohtunud haridus- ja teadusminister Liina Kersna, justiitsminister Maris Lauri, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning siseminister Kristian Jaani ning tegid ühiselt ettepaneku tõsta seksuaalse enesemääramise eapiiri Eestis.
„Kohtumisel otsustati, et justiitsministeerium alustab seaduseelnõu ettevalmistamist sihiga saada see valmis aprilli lõpuks. Eapiiri muutmisele peab eelnema arutelu, mis kaasab erinevaid osapooli nagu arstid, psühholoogid, ülikoolid, Tervise Arengu Instituut, noorte esindusorganisatsioonid, politsei, prokuratuur, kohtud, advokatuur ja teised,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
Üheks arutamist vajavaks küsimuseks on, kas tõsta eapiiri seniselt 14 eluaastalt 15 või 16 eluaasta peale. 2015. aastal läbi viidud laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuringust selgus, et esimese vahekorra ajal on nii tüdrukute kui poiste keskmine vanus olnud 15,4 aastat. Eesti naaberriikides on seksuaalse enesemääramise eapiir teatavasti kõrgem, mistõttu tuleks vaadata ka nende riikide praktikat. Näiteks Soomes, Lätis, Leedus on eapiir 16 aastat, Rootsis ja Taanis 15 aastat.
„Teiseks läbimõtlemist vajavaks küsimuseks on see, milline vanusevahemik on sobiv ja mõistlik lugeda noorte omavaheliseks normaalseks seksuaalsuhtluseks. Seda põhjusel, et suurem osa seksuaalsuhteid sellises vanuses noorte vahel leiab aset eakaaslaste või väikese vanusevahega noorte vahel ning on vabatahtlikud. Suurema vanusevahega juhtumid on harvemad,“ selgitas Lauri.
2015. aasta laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu järgi oli endast vähemalt viis aastat vanema inimesega 14aastaselt või nooremana olnud vabatahtlikus seksuaalvahekorras 4% noortest.
Eapiiri tõstmise korral on vajalik lisaks otsustada ka seda, kas sel juhul tuleb muuta teisi alaealisi puudutavaid vanusega seotud sätteid, eelkõige praegu kehtivat võimalust teatud juhtudel 15aastaselt abielluda. Väärib märkimist, et näiteks on süüvõime iga praegu 14 aastat.
„Oluline on rõhutada ka seda, et kui seksuaalsuhe ei toimu vastastikusel nõusolekul, on igal juhul tegemist kuriteoga, sõltumata sellest, kas tegemist on noorte omavahelise suhte või suurema vanusevahega,“ lisas Lauri.
2020. aastal läbi viidud uuringu järgi on ohvri keskmine vanus esimese või ebameeldivaima seksuaalvägivalla juhtumi ajal olnud 15,7 aastat. Kui last on seksuaalselt väärkoheldud, saab abi või nõu küsida Lasteabi telefoninumbril 116 111 ning ohvriabi kriisitelefonil 116 006 anonüümselt või pöörduda politsei poole numbril 112.
NordenBladet – Koroonapandeemia on seadnud pered ja koolid silmitsi uute väljakutsetega hariduse omandamisel. Neljapäeval kell 22.05 alustav ETV uus saatesari “Kool minu kodus” uurib kaugõppe muresid ja rõõme praktiliste lugude näitel.
Kuuel järjestikusel neljapäeval võtab uus saatesari “Kool minu kodus” tükkideks lahti viimase aasta õppetunnid ja uurib, kuidas saavad lapsed, vanemad, õpetajad ja koolid hakkama kaugõppega. Saatejuht Kadi Jaanisoo-Kuld külastab õpilastest tühjaks jäänud koole ja arutab koos õpetajatega, kuidas eemalt toimetades tarkust jagada.
Oma lugusid ja praktilisi kogemusi jagavad saatesarjas ka pered, kes uutes oludes on pidanud kohanema ja nutikalt kodusele õppekorraldusele lähenema. Laiemat vaadet ja tulevikku suunatud mõtteid jagavad saatesarjas haridustehnoloogid ning muud spetsialistid.
Esimeses osas sel neljapäeval võtab saatesari fookusesse õpetajad ja nende kogemused kaugõppega. Sõna saavad Tallinna Kunstigümnaasiumi direktriss Mari-Liis Sults, Reaalkoolis füüsikat õpetav Reivo Maasik ja Viimsi Gümnaasiumi räppiv õpetaja Reesi Kuslap. Vaatajad saavad osa nende veebis toimuvatest tundidest ja mõtetest seoses online-õppega.
Saatejuht-toimetaja on Kadi Jaanisoo-Kuld, toimetaja Priit Rajalo, režissöör Märten Vaher, produtsent Egle Beek.
“Kool minu kodus” alustab ETVs neljapäeval kell 22.05.
