Reklaam:

Eesti: Kuuga on kasvanud nii nakatumisnäitajad kui ka viirusevastaste antikehadega täiskasvanute hulk

NordenBladet — Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgub, et Eestis on nakkusohtlik iga 40. täiskasvanu. Viirusevastased antikehad on aga tekkinud ligi viiendikul täiskasvanud elanikkonnast. Olukorra teeb keerulisemaks haigustunnusteta nakatunute suur osakaal ja nakatunuga kokkupuute alahindamine.

11.–22. märtsini testiti juhuvalimi alusel 2386 täiskasvanud inimest, kellest 2252 puhul analüüsiti ka koroonaviirusevastaste antikehade hulka. Tulemustest selgus, et positiivse PCR-testi andis 102 inimest ehk 4,1%. Neist 41 (40%) olid haiguse läbi põdenud ja polnud enam nakkusohtlikud. 61 positiivse proovi andnud inimest (60%) olid aga jätkuvalt nakkusohtlikud. Hinnanguliselt tähendab see, et täiskasvanud elanikkonnast võib viirust kanda ja levitada keskmiselt 26 500 inimest ehk 2,5%.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul teeb viiruse niivõrd laia levimuse puhul kõige enam muret tõsiasi, et ligi pooled positiivse proovi andnud nakkusohtlikest inimestest on ilma haigustunnusteta. „See tähendab, et nad ei ole oma nakatumisest teadlikud ega tea seepärast ka isolatsiooni jääda. Kuna nakatunuid on rohkem kui kunagi varem, siis võib nakkust saada kõikjalt. Viiruse levikut aitab kõige paremini vältida lähikontaktidest hoidumine,“ selgitas Kalda.

Seireuuringu käigus tehtud koroonaviirusevastaste antikehade uuringust selgus, et antikehad on tekkinud hinnanguliselt keskmiselt 229 000 täisealisel inimesel ehk 21%-l täiskasvanutest. Neist pooled on saanud antikehad haigust läbi põdedes, pooled aga vaktsineerides. Viimase kuu jooksul on antikehadega inimeste arv kasvanud kõige enam just esimese vaktsiinidoosi saanute arvelt.

Kuigi suur hulk inimestest, kel on koroonaviirusevastased antikehad tekkinud, on saanud need kas teadlikult või enesele märkamata haigust põdedes, pole Kalda sõnul siiski kindel, kui kaua seeläbi tekkinud kaitsekehad püsivad. „Püsivama viirusekaitse teket ja kogu ühiskonna turvalisust silmas pidades annab elanikkonna laialdane vaktsineerimine kõige kindlama tulemuse. Seepärast antakse kehtivates juhendites ka soovitus vaktsineerida koroona läbipõdenuid ühe doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist,“ selgitas Kalda.

Ettevaatus kasvab, kuid lähikontakt ei sunni sageli käitumist muutma

Käitumisuuring kinnitab, et viiruse laialdane levik ja rangemad liikumispiirangud on inimestele mõju avaldanud. Suurenenud on nende osakaal, kes väldivad füüsilisi kohtumisi ja väikestes rühmades koosviibimisi, järgivad turvalise vahemaa reeglit ning hoiduvad maakonna piiridest kaugemale reisimast. Seda on näha ühtviisi nii nooremate kui ka vanemate täiskasvanute seas.

Nakatunuga on arvatavalt lähikontaktis olnud iga kümnes täiskasvanu. Võrreldes kuu aja eest toimunud seireetapiga on veidi vähenenud nende hulk, kes jätkab lähikontakti järel oma igapäevategevust, kuid ikkagi on neid umbes viiendik. „Arvates juurde need, kes on lähikontaktsena muutnud oma igapäevatoimingutes väga vähe, näeme, et umbes pooled inimestest ei lase ennast arvatavast lähikontaktist eriti häirida. See loob väga soodsa võimaluse viiruse jätkuvaks levikuks,“ rääkis Kalda.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga. Rohkem infot uuringu kohta leiab Tartu Ülikooli veebilehelt.

Lisateave: Ruth Kalda, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor, 5698 5599, ruth.kalda@ut.ee

 

 


Tags assigned to this article:
Eestiteadusteadusinfoteadusuudised

Reklaam:






Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service