Soome: Kuidas suurendada laenu saamise võimalusi Soomes?

By

-

märts 25, 2021

NordenBladet — Pank annab laenu inimestele, kes suudavad ka laenusumma tagastada, ning kes on ennast Soome püsivalt sisse registreerinud. Lisaks saab oma krediidivõimekust erinevate asjadega suurendada. Näiteks mängib olulist rolli, kui kaua juba Soomes viibite ning tööl käite.

Mida kauem olete samal töökohal olnud ja mida kauem olete teeninud stabiilset sissetulekut – seda suurem on teil võimalus laenu saada. Muidugi peaks üle vaatama ka teie juba olemasolevad finantskohustused.

Alati läheb arvesse Teie olemasolev vara. Seega, kui teil on kinnisvara või korter mille olete Soome ostnud, tuleks see kindlasti laenu taotlusesse märkida. Te ei pea seda kasutama kui tagatist, aga kinnisvara olemasolu suurendab teie krediidivõimekust.

Samamoodi mõjutab positiivselt see, kui teil on keegi, kellega kohustusi jagada. Kas keegi, kes võtta kaastaotlejaks või elukaaslane, kellega pooleks arveid maksate. Kaastaotleja lisamine annab palju võimalusi juurde.

Alati on võimalik oma krediidiskoori ka ise vaadata. Seda saab korra aastas tasuta teha veebileheküljel Bisnode.fi. Selleks on vaja sisestada oma andmed ning vastuse saab samal päeval. Samasuguse kalkulatsiooni järgi annavad ka pangad teile esimese laenu pakkumise.

Eesti: Metsaregistri uuendused annavad metsaomanikule kindluse, et tema omandiga ei toimetata tagaselja

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 25, 2021

NordenBladet — Metsaomanik saab nüüdsest teate, kui nende naaber on saanud loa teha lage- või turberaiet ja lisaks on võimalik näha, kes vaadanud andmeid tema metsa kohta.

Metsaregistris on Andmekaitse Inspektsiooni soovituste järgi sisse viidud uuendus, mille abil metsaomanik saab vaadata, kes on uurinud tema metsa metsateatisi ja metsakaitseekspertiise. Registreeritud on ka n.ö. anonüümsed kasutajad märkega „Metsaportaali avalike andmete kasutaja“. Metsaportaali avalike andmete kasutaja on isik, kes ei ole end metsaregistris autentinud. Siiski jääb alati maha jälg IP-aadressi näol. „See uuendus annab metsaomanikule kindluse, et tema omandiga ei toimetata tagaselja,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Teise uuendusena jõuab riigiportaaliga ühinenud metsaomanikeni automaatteavitus, kui tema katastriüksusega piirnevale metsaosale on võetud lage- või turberaie metsateatis. „Nii on piirinaabritel võimalus raietes kaasa rääkida või suisa metsamaa endale osta, kui naabriga kokkuleppele jõutakse,“ selgitas keskkonnaminister, tuletades meelde, et teavitused saadetakse riigiportaali eesti.ee ja jõuavad piirinaabrini, kui need on suunatud n.ö. igapäeva e-postile. Vaata suunamist lähemalt siit.

Metsaregistri täiendamise vajadusele juhtis tähelepanu õiguskantsler Ülle Madise, kelle hinnangul aitab metsateatiste automaatne edastamine huvitatud isikutele vältida tarbetuid arusaamatusi naabrite vahel, kuid samas säiliks metsateatise menetluse senine tõhusus. Seega soovi korral piirinaabrid suhtlevad omavahel, kuid metsateatiste menetlemine üle vaatamine ja väljastamine toimub tavapärasel moel. Ka metsanduse uue arengukava aruteludes on olnud huvirühmade ühine soov kogukonna kaasamine metsa puudutavate otsuste langetamisel.

Avafoto: NordenBladet

Soome: Koroonavaktsiini kõrvaltoimete kohta on tehtud ligi 1150 teadet, neist üle 400 rasked juhtumid

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 25, 2021

NordenBladet — Soome ravimiameti Fimea andmetel on koroonavaktsiini kõrvaltoimete kohta teahtud 1150 teadet. Neist raskeid juhtumeid on 403. Rasked on need juhtumid, mis lõppevad surmaga või on eluohtlikud ja nõuavad haiglaravi. Püsiva tervisekahjustuse teke tähendab samuti rasket juhtumit, vahendab MTV.

Lisaks rasketele on registreeritud veel 741 juhtumit. Soomes on inimesi vaktsineeritud kolme koroonavaktsiiniga: Pfizer-BioNTechi, Moderna ja AstraZeneca vaktsiiniga.

Pfizer-BioNTechi kohta on tulnud 905 kõrvaltoimete teadet, neist 299 rasked juhtumid. Moderna kohta on tulnud 19 kõrvaltoimete teadet, neist 6 rasked juhtumid. AstraZeneca kohta on tulnud 221 kõrvaltoimete teadet, neist 98 on rasked juhtumid.

Euroopa põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumise põhiküsimuseks kujunes ÜPP uus reformipakett

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 25, 2021

NordenBladet — Viimasel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil kujunesid põhiteemadeks arutelud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspliitika (ÜPP) reformipaketi üle, mis jätkuvad nädala lõpuni ja ilmselt ka järgnevatel nõukogu istungitel.

„Kõige keerulisem on leida liikmesriikide vahel sobivat tasakaalu, mille nimel tuleb veel tööd teha, aga hea meel on tunnistada, et istungisaalis oli juba tunda tahet kokkuleppeks,“ vahendas kohtumisel osalenud maaeluminister Urmas Kruuse. „Üldise arusaama kohaselt eeldab kokkulepe kokku leppimist korraga kõikides ÜPP aspektides, olgu selleks siis uus toetuste jaotusmehhanism või eesmärkide hindamismehhanism ning neid aspekte on ju veelgi. Üksmeelel oldi ka selles, et läbirääkimistega liialt viivitada ei tohi ning uute reeglite asjus on ootavad selgust nii tootjad kui ka ametiasutused,” lisas Kruuse.

22.‒23. märtsini toimunud istungil arutati liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi kõrval ka fütosanitaarmeetmeid, mis kaitsevad põllumajandust seda ohustavate taimekahjurite eest, ning bioloogiliste tõrjevahendite kasutamist taimekahjustajate vastu.

Istungil osalesid Eesti esindajatena maaeluminister Urmas Kruuse ning Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Soomes avastati üks täiesti uus koroona mutatsioon

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 25, 2021

NordenBladet — Soomes leiti üks täiesti uus koroonaviiruse mutatsioon, mis meenutab Lõuna-Aafrika tüve. See avastati Turus välismaalt pärit tudengite hulgas. Turus levis tudengite hulgas peamiselt koroona Lõuna-Aafrika mutatsioon. Uue viiruse puhul aga pole tegemist päris Lõuna-Aafrika versiooniga, vaid sellest edasi arenenud variandiga, vahendab Iltalehti.

Uus mutatsioon avastati Turu ülikooli haiglas koroonaproovide laboriuuringu tulemusel. Leid ei sunni veel Soomes muutma kehtivaid piiranguid. Samas on mutatsiooni avastamine oluline, sest epideemia piiramisel on oluline vältida mutatsioonide levikut.

Praegu pole veel teavet selle kohta, et uus mutatsioon põhjustaks raskemaid haigusnähtusid. Nakatunute haigusnähud on olnud suhteliselt leebed ja haigestunud pole vajanud haiglaravi.

Koroona mutatsioonide kohta on aga teada, et need nakkavad kergemini. See seletab, miks Turu nakkuskoldes on juba üle 90 nakatumise.

Praegu pole veel teada, kust uus mutatsioon on pärit. See selgub hiljem, kui viiruse genoomi paremini tundma õpitakse. Pole ka teada, et uut mutatsiooni oleks leitud teistest riikidest.