NordenBladet — Täna kogunes esimest korda Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel töörühm, mille ülesandeks on novembri lõpuks koostada eestikeelse hariduse tegevuskava. Töörühm tugineb oma tegevuses eesti keele arengukava eesmärgile minna haridussüsteemis eesti õppekeelele üle 2035. aastaks.
Töörühma moodustamisel lähtuti sellest, et tagada teema käsitlemisel võimalikult mitmekülgne asjatundlikkus. Töörühma kuuluvad nii lasteaedade, koolide, ülikoolide kui katusorganisatsioonide esindajad, kes puutuvad oma igapäevatöös kokku nii eesti kui muu emakeelega laste ning noorte eesti keele ja eesti keeles õppimise toetamisega.
„Praktikute tänane kokkusaamine on üks oluline samm sisuliste otsuste tegemisel teel eestikeelse õppe poole,“ sõnas minister Liina Kersna. „Töörühma liikmete tugevuseks on praktilised kogemused senistest edulugudest ja kitsaskohtadest ning nad on sillaks suhtlemisel lasteaedade, koolide, lapsevanemate ja kogukondadega tervikuna.“
„Tänastes aruteludes rõhutati mitmel korral, et alushariduses laotavast vundamendist sõltub õpilase edukus edaspidisel haridusteel,“ ütles töörühma juht, ministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts. „Peame eestikeelses õppes pingsalt silmas pidama järjepidevust, et õpilase õpiteed oleks toetamas pädevad õpetajad, õppematerjalid ja ka huvitegevus.“
Esimesel, sissejuhataval kohtumisel, kaardistati erilist tähelepanu nõudvate teemade ring, mis ulatub õpetajate ettevalmistusest piirkondlike eripäradeni. Töörühm hakkab kokku saama regulaarselt, alaeesmärgid ning täpsemad edasised sammud lepitakse kokku järgmiste kohtumiste käigus. Ühtlasi hakkab töögrupp kaasama tegevuskava juurde erinevate ekspertgruppide ja koostööpartnerite vahetut tagasisidet ning ekspertiisi.
NordenBladet — Soomes registreeriti täna reedel, 23. aprillil viimase ööpäevaga 267 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 85 344 koroonaga nakatumist.
Kõige enam lisandus nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (50), Espoos (37), Vantaal (29) ja Turus (23).
Soomes lisandus üks koroonasurm, kokku on Soomes registreeritud 903 koroonasurma.
Soomes on haiglaravil 132 koroonapatsienti, kellest 31 on raskes seisus intensiivis.
NordenBladet —OECD bioloogiliste ressursside alase teaduskoostöö programmi grantide taotluste vastuvõtmine 2022. aastal korraldatavate konverentside ja 6-26 nädalat kestvate uurimistööga seotud välislähetuste toetuseks on avatud kuni 10. septembrini 2021. Mõlema granditüübi maksimumsumma on 25 000 eurot.
Toetatakse teaduslähetusi OECD teaduskoostööprogrammis osalevate riikide teadusasutustes ja ettevõtetes. Lisas on ingliskeelne info programmi kohta ja taotluse kutse.
Taotlused tuleb esitada seotult teaduskoostööprogrammi prioriteetsete teemadega ja soovitav on eelnev konsulteerimine vastava teema nõuandva kogu liikmetega. Prioriteetsed teemad on:
1. Managing Natural Capital
2. Strengthening Resilience in the Face of Multiple Risks in a Connected World
Konverentsitoetuste ja teadusstipendiumite üle otsustab CRP teadusnõukogu, mis koosneb OECD riikide teadlastest. Eestit esindab CRP teaduskoostöö programmis Eesti Maaülikooli teadusprorektor prof. Ülle Jaakma. Konkursi tulemused selguvad 2021.a. detsembri alguses.
NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlased tegid kindlaks, et meditsiinilisi ühekorramaske võib pärast kuumtöötlust uuesti kasutada. Koroonakriisis on üks suuremaid keskkonnajalajälje tekitajaid ühekorramaskid. Tartu Ülikooli teadlaste uuring näitas, et tegelikult kannatavad ka need maskid korduvat kuumtöötlust, enne kui nende kaitsevõime märkimisväärselt kahanema hakkab.
Uuringu jaoks tegid teadlased Tartu Ülikooli füüsika instituudi laboris katseid viie tootja meditsiiniliste maskidega, proovides viirust hävitada kolme meetodiga: pesta maski pesumasinas 60 kraadi juures, hoida viis minutit keevas vees ja hoida viis minutit kuumas vees. Iga meetodit rakendati kümme korda ja iga kuumtöötluse vahel lasti maskidel 24 tundi kuivada. Pärast kümnekordset töötlust mõõdeti maskide võimet osakesi filtreerida ja hingatavust.
Tartu Ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika labori juhataja professor Heikki Junnineni sõnul näitavad uuringu tulemused, et maskide kvaliteedi märgatavat langust kuumtöötluse tõttu karta pole vaja.
Maske on laias laastus kolme liiki: isikukaitsevahendid, mille kohta kehtivad kõige karmimad nõuded, meditsiinilised ehk nn sinised maskid ning kogukonnamaskid ehk kõik ülejäänud, sh isetehtud maskid.
Pärast viirust hävitava korduskasutusmeetodi rakendamist uuriti, millise suurusega osakesed maski läbivad. Selleks tehti katsed kolmes suuruses osakestega: 100 nm osakesed, mis on kõige väiksemad, viirusesuurused; 300 nm osakesed, mis tulevad maskist kõige paremini läbi, ning 3000 nm suurused osakesed, mis kujutavad endast väga väikesi pritsmeid (selline on kogukonnamaskide sertifikaadis määratud suurus). Katse eesmärk oli teha kindlaks, kas meditsiiniliste maskide filtreerimisvõime on pärast töötlust muutunud.
Tulemused näitasid, et ühekorramaskide kvaliteet muutub kuumtöötluse järel vähe. Meditsiinilist maski võib pärast viis minutit kuumas vees hoidmist uuesti kanda ja kuumaveeprotseduuri võib korrata vähemalt kümme korda. Maskide hingatavuses erilist muutust ei täheldatud.
Samuti jäi maskide kvaliteet pärast kümnekordset töötlemist paremaks, kui see on mitmel korduskasutataval kangast maskil, millel puudub filterkiht. Eraldi filtreerivat kangast sisaldavate korduskasutatavate maskide omadused on sarnased nüüd katsetatud meditsiiniliste ühekorramaskidega.
Junninen ütles, et selle uuringu tulemuste põhjal on võimalik vähendada maskiprügi teket, kuid tõdes, et meditsiinilised maskid looduses siiski ei lagune ja see on nende peamine halb omadus. „Muus osas on meditsiiniliste maskide kvaliteedi ja hinna suhe vaieldamatult kõige parem: need filtreerivad igas suuruse osakesi väga hästi, neil on väga hea hingatavus ja odav hind,“ sõnas ta.
Kirjaga on kaasas kaks visuaali.
Protsendid joonisel näitavad, kui palju mask filtreerib kindlas suuruses osakesi pärast nende kümnekordset töötlemist korduskasutatava meetodiga. Visuaali autor: Sandra Saar
Maskid kuumtöötlemise järgselt kuivamasl. Foto autor: Marko Vana
Lisateave: Heikki Junninen, keskkonnafüüsika professor ja labori juhataja, 737 4774, heikki.junninen@ut.ee
NordenBladet — Valminud on Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringu „Kliimamuutuste leevendamine CCS ja CCU tehnoloogiate abil“ lõpparuanne. Uuringu eesmärk oli hinnata erinevate CO2 püüdmistehnoloogiate sobivust põlevkivitööstusele. Ka analüüsiti sobivaimate lahenduste keskkonnamõju ning Eesti tööstussektori tehnoloogilist ja majanduslikku võimekust püütud CO2 kasutada.
Uuringus leiti, et tehnoloogilisest aspektist oleks põlevkivitööstuses lähema viie aasta jooksul kõige sobivamad CO2 püüdmise tehnoloogiad absorptsioon ja hapnikus põletamine. Põlevkivielektri CO2 jalajälje saaks muuta isegi negatiivseks, rajades pooles ulatuses põlevkivi ja pooles ulatuses hakkepuitu kasutava elektrijaama koos CO2 püüdmise tehnoloogiaga – lähtudes eeldusest, et hakkepuidu põletamisel tekkivat CO2 ei arvestata CO2 heitena.
Uuringus leiti, et tehnoloogilisest aspektist oleks põlevkivitööstuses lähema viie aasta jooksul kõige sobivamad CO2 püüdmise tehnoloogiad absorptsioon ja hapnikus põletamine. Põlevkivielektri CO2 jalajälje saaks muuta isegi negatiivseks, rajades pooles ulatuses põlevkivi ja pooles ulatuses hakkepuitu kasutava elektrijaama koos CO2 püüdmise tehnoloogiaga – lähtudes eeldusest, et hakkepuidu põletamisel tekkivat CO2 ei arvestata CO2 heitena.
Ent uuringus selgus ka, et praegu puuduvad kulutõhusad ja kasutusvalmis tehnoloogiaid põlevkivitööstuse CO2 heite püüdmiseks ja kasutamiseks. Püüdmise, puhastamise, transpordi ja ladustamise kulud ületaksid oluliselt CO2 kvooditasu ja keskkonnatasusid. Uuemad tehnoloogiad on küll tõhusamad, aga pole veel valmis tööstuslikuks kasutamiseks. Ühe võimaliku lahendusena nähakse püütava CO2 ladustamist Põhjamere all, kuid selle riiklik toetamine on küsitav ja vajaks täiendavat analüüsi.
“Peame mõistma, et ambitsioonikad kliimaeesmärgid ongi kulu ning senise mõtlemise ümber häälestama. CO2 heitmete vähendamise tehnoloogiaid käsitletakse juba praegu osana tuleviku energeetikast näiteks Saksamaal, Norras ja Suurbritannias, ka maailmas laiemalt,” rõhutas TTÜ energiatehnoloogia professor ning uuringu konsortsiumi juht professor Alar Konist. “Perspektiivikaid ja soodsamaid CO2 püüdmise tehnoloogiaid, lisaks uuringus väljapakutud kahele võimalusele, on mitmeid. Edasi tulekski tehnoloogiat arendada, et see muutuks odavamaks ning seda saaks laiemalt kasutusele võtta.”
Taastuvenergiaallikatest on järjest soodsam elektrit toota, aga stabiilse baasvõimsuse tagab Eestis hetkel kõige paremini põlevkivielektritootmine. Selleks, et niisuguse baasvõimsuse tagamine oleks kooskõlas Euroopa Liidu nägemusega nn süsinikuneutraalsest majandusest, tuleb CO2 püüdmise tehnoloogiad integreerida elektritootmise võimekusega.
„Teame, et CCS/CCU ehk süsiniku püüdmise ja selle kasutamise näol on pikalt loodetud päästerõngast, mis võimaldaks karmistuvates kliimapoliitika tingimustes säilitada põlevkivitööstuse, iseäranis elektritootmise, konkurentsivõimet. Seetõttu on poliitikakujundamiseks nimetatud uuringut pikisilmi oodatud,” rääkis Timo Tatar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika valdkonna asekantsler. “Uuringust tuleneb, et tehnoloogia tasuvuseks peaks CO2 heiteühiku hind olema tänasest pea kaks korda kõrgem. Täname uuringu ekspertrühma põhjaliku ja uusi teadmisi loova töö eest.“
Ka Konist möönis, et läbi viidud rakendusuuring andis palju uusi teadmisi: “Kõige olulisemaks pean lõppjäreldust – kliimaneutraalsus on saavutatav ka põlevkivitööstuses. Sellest lähtuvalt soovitame, et süsiniku püüdmise tehnoloogiate uurimise ja arendamisega tuleks edasi tegeleda,” lisas ta
Järk-järgult kliimaneutraalsuse suunas liikumine on tehniliselt võimalik ka olemasolevaid põlevkivitööstuses kasutatavaid tehnoloogiaid kohandades, kuid see ei pruugi olla rahaliselt otstarbekas ja vähendaks Eesti majanduse konkurentsivõimet. Uuring rõhutab, et vaja oleks kompleksseid tõenduspõhiseid uuringuid, mille alusel kujundada Eesti energeetika pikaajaline strateegia, mis looks selguse erainvestoritele, panustaks avalike ressursside optimaalsesse kasutamisse ja energia varustuskindluse tagamisse.
Uuringu tulemusi tutvustatakse lõppseminaril, mis toimub 19. aprill kell 10.00 SIIN
Uuringu tellis ja rahastas Eesti Teadusagentuur RITA 1 programmi (Strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamine) raames. Uuring valmis Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks. Uuringu viisid läbi Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool 2019. aasta aprillist 2021. aasta märtsini.
