NordenBladet — Eesti valitsuse liikmed andsid eilsel kabinetinõupidamisel majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aasale volitused allkirjastada Soomega ühiste kavatsuste protokoll Soome lahte tunneli rajamiseks. Protokolli allkirjastamine on plaanis esmaspäeval, 26. aprillil, pärast mida on selle sisu avalik.
Kabinetinõupidamise otsus ei tähenda paraku veel, et saaksime rääkida Eestit ja Soomet ühendavast tunnelist kindlas kõneviisis, kuid nii hiiglasliku projekti puhul on oluline ka see, et mõlemad riigid oma tahet väljendavad,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Loodan, et ühiste kavatsuste protokoll saab allkirjad ja me võime riigi poolt tunneli võimaliku rajamise ettevalmistustöödega edasi liikuda.“
Eesti ja Soome ühiste kavatsuste deklareerimise kõrval on hetkel töös ka tunneli trassi lisamine üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (TEN-T), et tulevikus oleks võimalik küsida Euroopast rahastust võimalikeks uuringuteks ja ehituseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kavatseb lähitulevikus taaskäivitada Tallinn-Helsingi tunneli töögrupi, kuhu kuuluvad mõlema riigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja ka Tallinna ning Helsingi linnavalitsused.
Ülevaate projekti arengust peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valitsusele esitama kolmandas kvartalis.
NordenBladet — Soome statistikakeskuse andmetel kasvas eelmisel, 2020. aastal surmade arv võrreldes varasema aastaga 1539 võrra. Kokku oli surmade arv aastas 55 488. Mehed olid surres kesmiselt 75,3-aastased ja naised 82,1-aastased. Naised olid surres meestest 6,9 aastat vanemad.
Vastsündinute oodatav eluiga oli Soomes 2020. aastal poistel 79 eluaastat ja tüdrukutel 84,6 eluaastat. Oodatav eluiga näitab prognoositavat vanust, kui suremus püsib praegusel tasemel.
Vastsündinute suremus ehk alla 1-aastaste laste surmade arv oli Soomes 2020. aastal 83. See on väikseim arv iseseisva Soome ajaloos. 2019. aastal oli see number 96.
NordenBladet — Soome metsanduskontsern StoraEnso sulgeb Kemis asuva Veitsiluoto tehase ja Rootsis asuva Kvarnsvesi tehase. Mõlemas tehases lõpetatakse tselluloosi ja paberi tootmine.M Veitsiluoto tehase sulgemine tähendab 670 töökoha kadumist ning Kvarnsvesi tehase sulgemine 440 töökoha kadumist, vahendab MTV.
Tehaste sulgemine toimub tänavu kolmandas kvartalis. StoraEnso põhjendab otsust paberi nõudluse vähenemisega, mida on kiirendanud koroonapandeemia. Selle tulemusel on Euroopas suur paberi ületootmine. Mõlemad tehased on kahjumis ja kasumlikkust pole näha tulevikus.
Veitsiluoto tehas on asutatud 1922. aastal ja see on üks Soome suuremaid paberi- ja kartongitehaseid. Veitsiluoto saetööstus jätkab tegutsemist, seal on ametis ligi 50 töötajat.
Tehaste sulgemine vähendab StoraEnso tootmismahtu 35 protsendi võrra 2,6 miljoni tonnini aastas. Tehase paberitootmise käive langeb aastas 600 miljoni euro võrra ja paberitootmise osakaal ettevõtte tegevuses langeb veidi üle 10 protsendi peale.
NordenBladet — 78-aastane Espoo mees tegi head äri, kui ostis Eestist ja Eesti laevadelt odavalt Vergi viina ja müüs seda suure vaheltkasuga edasi alkohoolikute ühiselamu elanikele Espoos Olarinluomas. Mees küsis Soomes ühe pudeli 40-protsendilise viina eest 20 eurot, võla peale müües 25 eurot. Mees ise maksis viinapudeli eest ligi 6 eurot, vahendab Ilta-Sanomat.
Toodud viina kogus oli aastate jooksul päris suur. 10 aasta jooksul tõi mees Soome kokku 15 940 pooleliitrist viinapudelit. Kui mees oleks seda ise tarbinud ja joonud iga päev pudeli viina, oleks sellest jätkunud 40 aastaks.
Ametivõimud said mehele jälile muu hulgas S-kaubanduse kliendikaardi andmete ja Tallinki kliendi boonuspunktide kaudu, mees oli teinud sisseoste muu hulgas Eckerö Line’i laevadel ja Tallinna Prismas. Osa viinast oli ta ostnud SuperAlko poest Tallinna sadamas.
Musta viina müügile viitas ka see, et mees oli teinud kontole korduvalt sularaha sissemakseid. Mehe kahele pangakontole tehti 11 aasta jooksul kokku ligi 150 000 euro eest sularaha sissemakseid. Mees ise eitas alkoholi müüki alkohoolikutele vaheltkasuga. Mehe väitel ostis ta viina põhiliselt enda tarbeks, aga oli toonud ka tuttavatele viina nö peaparanduseks.
Mees põhjendas sularaha sissemakseid vanade säästudega. Ta ütles, et töötas uksehoidjana ja sai jootraha nii palju, et teenis tema enda väitel enam kui peaminister. Lisaks oli praeguseks juba surnud vend maksnud talle võlga tagasi. Lisaks teenis mees raha turul eri kaupa müües nagu pärgasid, sokke ja ehteid.
Kohus aga ei jäänud uskuma mehe juttu jootraha, laenu ja turumüügi kohta. Kohus pidas raha allikaks justnimelt musta viinamüüki. Kohtu hinnangul oli mehe tegevus taunimisväärne, seda eriti põhjusel, et viina müüdi suure vaheltkasuga alkohoolikutele. Pensionär oli ise samuti endine alkohoolik. Seetõttu oli ta teadlik, kui ohtlik on alkohoolikule alkoholi võlgu pakkumine. Ta tegi äri, kasutades ära teiste sõltuvust.
Kohus leidis, et mees on süüdi alkoholikuriteos ja kahes maksupettuse juhtumis. Mees sai karistuseks aasta ja 5 kuud tingmisi vangistust, lisaks 50 tundi ühiskasulikku tööd. Ta peab maksuametile tasuma ka musta äri pealt maksud: alkoholiaktsiisi, pakendimaksu, tulumaksu ja käibemaksu. Kokku on maksusumma üle 85 000 euro.
NordenBladet —Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas täna valitsuskabinetile uuendatud COVID-19 vaktsineerimise plaani, milles on täpsustatud vaktsineerimise korraldamise põhimõtteid ja eesmärke 2021. aasta aprillist kuni juuni lõpuni. Maikuu jooksul on plaanis avada vaktsineerimise võimalus järk-järgult kõigile soovijatele.
„Vaktsineerimine on ainus tõhus viis raske COVID-19 haigestumise vältimiseks, et leevendada haiglakoormust ja seeläbi tavapärase elukorralduse juurde naasta. Aprilli- ja maikuus on meie eesmärk pakkuda vaktsineerimise võimalust kõikidele riskirühma kuuluvatele inimestele ning avada maikuu jooksul järk-järgult vaktsineerimise võimalus kõigile soovijatele,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Uuendatud vaktsineerimise plaanis oleme ajakohastanud erinevate COVID-19 vaktsiinide ja nende eeldatavate tarnegraafikutega seotud infot, täpsustatud on ka vaktsineerimise juhtimise ja korraldamise põhimõtteid, vaktsineerimisega hõlmatuse eesmärke ja ajakava. Aprilli lõpuks soovime võimaldada vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist kõigile üle 70-aastastele ning juuni lõpuks kõigile täisealistele soovijatele.“
Plaan sisaldab Eestisse saabuvate vaktsiinikoguste hinnangulist prognoosi kuude lõikes ja esimeste doosidega vaktsineerimisega 70% hõlmatuse saavutamise ajalist prognoosi vanusgruppide kaupa. Plaan näeb ette, et maikuu jooksul avatakse vaktsineerimise võimalus järk-järgult kogu elanikkonnale: esmalt inimesed vanuses 60–69, kellest on tänaseks juba üle 40% vaktsineeritud ning inimesed vanuses 50–59; seejärel kõik soovijad vanuses 16 kuni 49 eluaastat.
Eesti eesmärgid inimeste COVID-19 vaktsineerimisega hõlmamisel on saavutada 2021. aasta aprilli lõpuks üle 70-aastaste inimeste hulgas vähemalt ühe doosiga 70%-line hõlmatus, võimaldada alates 2021. aasta maist järk-järgult vaktsineerimist kõigile soovijatele, võimaldada 2021. aasta mai lõpuks kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist, võimaldada 2021. aasta juuni lõpuks kõigile soovijatele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist ning saavutada 2021. aasta sügiseks 70% hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas.
„Teadaolevad vaktsiinide tarnegraafikud võimaldavad meil seatud eesmärke saavutada. Inimeste usaldus vaktsineerimise suhtes ja soov end vaktsineerida on kõrge, kuid tuleb teha tööd ka nendega, kes täna veel kõhklevad,“ lisas minister Tanel Kiik. „Osalemine Euroopa Liidu vaktsiinide ühishankes ja panustamine mitmele erinevale vaktsiinitootjale on aidanud riske maandada ja võimaldanud meil vaktsineerimise tempot hoida. Samas peame juba praegu vaatama pikemalt ette, valmistuma järgmisteks viiruselaineteks ning töötama välja vajalikud lahendused COVID-19 vastu vaktsineerimiseks ka tulevastel aastatel.“
Tänahommikuse seisuga oli Eestis vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 289 508 inimest, neist 86 768 on vaktsineerimiskuur lõpetatud. Maakonna ja valla tasandil on võimalik jälgida vaktsineerimisega edenemist vanusgruppide lõikes terviseameti koroonaviiruse andmestikus.
Eesti on seni ühinenud Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac). Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi Euroopa Liidu ühishankes oleva kaheksa vaktsiinitootja eelostulepingutega, millega on Eestil võimalik soetada kokku 4 761 894 doosi vaktsiini.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
