NordenBladet — Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks ettepanekud maaeluga arvestamise metoodika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis viimasel kabinetiistungil ka heaks kiideti.

“Arvestades, et maapiirkond on koduks kolmandikule Eesti inimestest ja maapiirkonnas tegutseb kolmandik Eesti ettevõtjatest, siis on väga oluline, et maapiirkonna elanikele oleks tagatud võrdsed võimalused,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Maapiirkonnad seisavad silmitsi mitmesuguste katsumustega, olgu selleks demograafilised muutused, teenuste kättesaadavus, atraktiivsete töökohade olemasolu või toimiv infrastruktuur, seetõttu tuleb poliitikaotsuste puhul hinnata nende mõju maapiirkonnale, lisas maaeluminister.

Valitsuse tänase otsusega töötavad Maaeluministeerium koos Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga välja metoodika, mille alusel hinnata poliitikasuundade mõju regionaal- ja maaelu arengule. Ministri sõnul hakkab Maaeluministeerium otsuse kohaselt koostama ka regulaarseid ülevaateid maaelu arengusse panustavate poliitikasuundade mõjudest.

„Pealtnäha sama otsus võib linna- ja maapiirkonnale mõjuda erinevalt,“ lausus Urmas Kruuse. „Regionaal- ja maaelupoliitika edu sõltub kõigi ministeeriumite ühisest tegevusest. Meie eesmärk on, et maal oleks hea elada ning otsuste tegemisel lähtutaks eri piirkondade eripäradest ja vajadustest.“

Maaeluga arvestamise metoodika eesmärk on iga otsuse või tegevuse puhul hinnata, milline võiks olla selle mõju maaelule ning kuidas oleks võimalik seda (halba) mõju vähendada või see hoopis heaks pöörata.

NordenBladet — Kohalikku elu edendava Euroopa Liidu algatusprogrammi Leader-lähenemise laienemisega teistesse Euroopa struktuurifondidesse on hakatud kasutama väljendit kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD), mis loob senisest suuremad võimalused nii kohalike kogukondade kui ka piirkondade arendamiseks.

Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks analüüsi ja ettepanekud kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi rakendamiseks. Kogukonna juhitud kohalik areng on meetod, mis toob otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale läbi era- ja avaliku sektori partnerluses koostatud, piirkondlikel eripäradel põhinevate kohalike arengustrateegiate. Lähenemise alustalaks on kohalikud tegevusgrupid, kes on moodustunud kohaliku tasandi era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös konkreetsetes tegevuspiirkondades.

„Euroopa Liidu maaelupoliitika üht edulugudest, enam kui 20-aastase ajalooga Leader-lähenemise häid tulemusi on märgatud ka teistes valdkondades ning juba sel ELi rahastusperioodil laiendati võimalusi rakendamiseks muudesse fondidesse. Paljud liikmesriigid on seda võimalust ka kasutanud,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Valitsuskabineti teisipäeval tehtud otsusega laieneb CLLD-lähenemine lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) ja võimalusel Euroopa Regionaalfondi (ERF) meetmetesse, selgitas maaeluminister.

„Leader-lähenemine on võimaldanud kohalikku tasandit puudutavad otsused tuua kohalikule inimesele ja kogukonnale lähemale,“ ütles Urmas Kruuse. „Suurem valdkondade esindatus kohalikul tasandil võimaldab ulatuslikumat koostööd eri sektorite vahel, mitmekesistab teemade valikut piirkonna arendamisel ning tugevdab kohaliku tasandi võimekust aidata kaasa piirkonna arengule.“

Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi lõplik rakendusskeem töötatakse välja seotud osaliste koostöös.

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mida on rakendatud üle 20 aasta ning mis on saanud oma nime prantsuskeelsest lausest “Liaison entre actions de développement de l’economie rurale”, mis tõlkes tähendab “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel”. Eestis tegutseb käesoleval programmiperioodil 26 kohalikku tegevusgruppi ja 8 kalanduse algatusrühma. 2020. aasta lõpuks oli Leader-meetme raames (EAFRD) esitatud 6787 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 3897, ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist esitatud 1382 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 875.