NordenBladet — Keskkonnaministeeriumi tellitud värskest uuringust selgub, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.

Kuigi Eestis on ka varem eraldi uuritud toidujäätmete ja toidukao teket eri toidu tarneahela sektorites, on vastvalminud aruande puhul tegemist esimese uuringuga, mis käsitleb korraga kogu toidutarneahelas tekkivaid toidujäätmeid.

Uuringu üks läbiviijatest, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu tõi välja, et värske uuringu andmed kinnitavad toidujäätmete tekke suurenemist viimase viie aasta jooksul on kogu toidutarneahelas. „Seejuures läheb on kõige enam toidu raisku just kodustes majapidamistes, mida võib osaliselt seostada ka Eesti inimeste elatustaseme tõusuga,“ lisas Piirsalu.
Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond aastas ära keskmiselt 180 euro eest toitu (lastega peredes kuni 220 euro väärtuses).

„Toitu ära visates ei raiska me mitte ainult enda raha, vaid ka ohtralt muid ressursse, näiteks põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu. Toidu tootmisel ja toidu raiskamisel on väga suur mõju keskkonnale,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Toidujäätmete hulk suureneb koos ühiskonna heaolu kasvuga. Oluline on toidujäätmeid ja raiskamist vähendada toidu tootmis-, tarne- ja tarbimisahela igas lülis. Nii ÜRO kui Euroopa Liidu liikmena oleme andnud lubaduse panustada kestliku arengu eesmärgi saavutamisse”.

Selleks, et vähendada toidujäätmete teket ja kaasnevaid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid on Keskkonnaministeeriumis erinevaid osapooli kaasates koostatud toidujäätmete tekke vältimise kava. Kava koostamisse panustasid erinevad riigiasutused nagu näiteks Sotsiaalministeerium ja Maaeluministeerium, erialaliidud, ettevõtted ja heategevusorganisatsioonid.

“Vastvalminud uuring näitab, et tegeleme koostööpartneritega toidujäätmete tekke vältimiseks samme astudes äärmiselt olulise teemaga ja usun, et keegi ei kahtle vajaduses võidelda toiduraiskamisega,” sõnas Mölder. Ühtlasi osalevad Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Eesti Korteriühistute Liit ja Saaremaa vald sel aastal Riigikantselei poolt ellu kutsutud avaliku sektori innovatsiooniprogrammis otsimaks lahendusi kodudes toiduraiskamise vähendamiseks.

NordenBladet — Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kinnitas valitsus Viljandi maastikukaitseala uuendatud kaitsekorra ja piiri ning arvas kaitse alt välja 12 Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnas asuvat objekti.

Viljandi maastikukaitseala on loodud väärtusliku maastiku ja elupaikade kaitseks. Kaitseala tuumiku moodustavad Tänassilma-Viljandi-Raudna orustiku keskosa ja selles asuv Viljandi järv.

Viljandi maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1964. aastast. Kaitse-eeskirja uuendamisega viiakse kaitsekord kooskõlla kehtivate õigusaktidega ja kaitseala piir vastavusse uuenenud kaardimaterjaliga.

Täpsustusena on kaitse-eesmärkidesse lisatud looduse mitmekesisuse kaitse, sel alal kaitstakse nüüdsest ka  saarma ja III kaitsekategooria kalaliigi hingu elupaiku. Viljandi maastikukaitseala koosseisu jääb Viljandi lossipark ning kaks kaitsealust üksikobjekti: Sammuli rahn ja Viljandi lossimägede paljand.

Kaitseala piiranguvööndis on valitseja nõusolekul lubatud turberaie kuni 1 ha ja hall-lepikutes lageraie kuni 0,5 ha suuruse langina. Maastikuilme ja metsa elustiku mitmekesisuse ning puhkemetsa üldilme säilimiseks on ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud üle 120-aastaste okaspuude ning üle 80 aastaste lehtpuude raie, välja arvatud kuivanud ja külastajatele ohtlikud puud.

Uus kaitsekord täpsustab, et kaitsealal on lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud metsamaal, poollooduslikul rohumaal, veekogus ja veekaitsevööndis. Täpsustus on vajalik, kuna kaitseala territooriumil asuvad linna haljasalad, kus võib tekkida vajadus kahjurite, eelkõige Sosnovski karuputke tõrjeks.

Kaitsealal on üldjuhul lubatud ujuvvahendiga sõita, välja arvatud 15. märtsist kuni 30. juunini Viljandi järve Orika otsas 700 m kauguseni Raudna jõe lähtest. Piirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel.

Lisandub leevendus, et kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning täpsustatud on ehitamise tingimusi. Kaitseala uus pindala on 364,5 ha ja välispiiri korrigeerimisel on see vähenenud 2,3 ha võrra.

Viljandi maastikukaitseala asub Viljandi linnas ja Viljandi valla Vardja külas.

Valitsus otsustas arvata kaitse alt välja 12 objekti. Jõgeva maakonnas : Kebjamägi (Kabjamägi), Kassinurme linnamägi, Kuremaa järveäärne puhkeala, Linnutaja linnamägi, Reastvere linnamägi ja Vilina linnamägi. Tartu maakonnas: Kabelimägi ehk Kalevipoja iste, Kollase nartsissi kasvukoht, Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi, Viinamäetigude esinemispaik ja Õvi kivikülv. Viljandi maakonnas:  Närska botaaniline mikrokaitseala.
Need on nõukogude ajal kaitse alla võetud objektid, mille puhul analüüsid näitavad, et riikliku kaitse all hoidmise eeldusi enam pole. Edaspidi võib neid alasid kasutada ja majandada  üldises korras, samas kehtivad seal jätkuvalt muud piirangud.

Muinsuskaitse tagab Kabelimäe ning Kassinurme, Linnutaja, Reastvere ja Vilina linnamägede arheoloogia ja kultuuriväärtuste säilimise. Kuremaa järve äärse puhkeala väärtuslike alade kaitse on tagatud vääriselupaiga kaitse ja järve kaitsevööndite abil. Närska botaanilise mikrokaitseala ja Õvi kivikülvi territooriumile jäävate liikide puhul kehtivad isendikaitse regulatsioonid.