NordenBladet — Soomes registreeriti täna pühapäeval, 13. juunil viimase ööpäevaga 47 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 93 821 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (18), Vantaal (4) ja Vaasas (3).
NordenBladet – Lastel algas koolivaheaeg (reedel oli lõpuaktus) ning seega lõppes üks lõputu sõidutamine Saku ja kesklinna vahet. Ärkame endiselt vara ning päevad on mõnusalt pikad. Ilmad on olnud erakordselt päikeselised ja ilusad ning seega oleme palju väljas aega veetnud. Kaks korda oleme jõudnud ka SPA´sse, sest koroonapiirangute ajal oli kõik kinni.
Neljapäeva hommikul tegelesin koos oma raamatupidajaga mitme firma raamatupidamisaruannetega ning õhtul oli meil pisike Murimäe küla jaanituli. Tegin ise + haarasin poest kaasa sinihallitusjuustuga täidetud shampinjone, värsket tomati-idu salatit hapukoorega, coleslaw salatit, mitu pakki mustika marinaadis liha, ketshupit ning magustoiduks mahlast martsipani kringlit ja viinamarju + A le Coq õlut. Lastele panime üles suure batuudi ning ise istusime mõnusalt küla lõkkeplatsil suures avatud telgis. Lobisesime lõputult ning sai ka kõvasti klatšitud, nii, et tagantjärele mõeldes kohe täitsa piinlik. 🥺😰 Ma klatšin tegeligult väga harva, nüüd täiskasvanu eas tegelikult pea üldse mitte. Usun, et inimeste hinged on maailma saadetud arenema ning sealjuures ka vigu tegema ning kui kedagi nö “taga räägin” või kellegi kohta halvasti ütlen, siis on pärast ALATI super halb tunne. Mis hindaja, kommenteerija või targutaja mina olen? Kes mina olen, et kedagi seljataga halvustan.. nagu endal vigu vähe oleks?! Kahjuks ei saa aga sõnu tagasi võtta, seetõttu jääb vaid kahetsus ning saadud õppetund. Aga mis meie külakesse puutub, siis meil on siin super lahe seltskond koos ja päris mõnus kohe, kui iga nädal mõni naabrinaine läbi lipsab, et kohvitada ja juttu rääkida.
Reedel oli mul teine vaktsineerimine (Astra Zeneca vaktsiiniga). Minu esimesest vaktsineerimisest ning selle mõjudest saate lugeda SIIT. Teine süst ei tekitanud mulle mitte ühtegi kõrvalnähtu – ei unisust, ei palavikku, ei valutavat käsivart – rääkimata suurematest kõrvalnähtudest. Nii et täitsa hea, et see nüüd tehtud ning saab ehk millalgi taas reisima. NordenBladet´iga seoses oleks juba ammu tarvis Soome ja Rootsi vahet käia ning ära ei üteks ka ühest mõnusast nädalalõpust Prantsuse rivieras.
(tänastest tegemistest loe peale pildigaleriid)
Täna ärkasime kella seitsme paiku. Kuna teadsin, et pärastlõunal hakkab sadama, siis seadsime sammud kohe õue. Aed on nii suur, et seda pole vaat et õige aiaks nimetada – pigem aiamaaks. Siin on kõike – on väike metsatukk, siis riba aasa ning lõputud aiasopid. Imeline! Tõeline luksus on elada maal ja omada suurt krunti. Aga loomulikult vajab see kõik tööd ning aeda võib kaduda kogu su vaba aeg. Mina võtan seda kui trenni ja hobi, mulle meeldib loodusega “rääkida” ja looduses viibida, taimi imetleda ja poputada. Sooja ilmaga ma alati pritsin neid veega ja ise muhelen, et neil on nüüd mõnus… hahahaaa. Ok, see selleks. Täna sai meil trimmerdatud, niidetud, rohitud ja väetatud üks aianurk ning kompostihunnik hargiga läbi segatud. Lisasime kompostile esmakordselt ka Biolan´i lämmastikku, fosforit ja kaaliumi sisaldavat kompostiäratajat – see peaks kiirendama kõdunemisprotsessi ja parandama kompostmulla viljakust. No loodame, sest meie kompostihunnik on ca 3x5m suur! Sinna peale tahaks rajada hoopis mõnusa hiigelsuure lavendlipeenra!
Aiatööd tehtud, läksime pessu ning siis broneerisime Keilas asuvas ameerikapärases kogupererestoranis “Legends Diner” (Paldiski maantee 32a, Keila, 76606 Harju maakond) laua ning läksime sinna nö kaks ühes ( hilist lõunasööki ja/või varajast õhtusööki) nautima. Väga meeldiv ja tore teenindaja sattus ning toit oli nagu ikka suurepärane! Mina võtsin eelroaks “Käsitöö juustupallid majakastmega” ning põhiroaks “Blue Cheese Chicken Steak” (Kanafilee, grillitud ananass ja köögiviljad, bataadi friikartulid, sinihallitusjuustukaste) ning magustoiduks kuuma Caife Gaelach (Iiri kohvi) suhkru, Iiri viski ja rõõsa koorega. Julgen soovitada ka sealseid ribisid “Grilled Ribs” (Grillribi, coleslaw salat, rukola, steakhouse friikartulid, suitsumajonees) ning jäätisekokteile! Minu laste lemmik on sealne maasika-vaarika jäätisekokteil.
Kallistan!
Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi (kõik postitused on loetavad neljas keeles – eesti, soome, rootsi ja inglise keeles!) 🙂
Viimased postitused:
Helena-Reet: Vadakuvalgust ja rahulikust päeva algusest, uuest murutraktorist, kollektsioon “Ivanka” ning veel tänasest päevast…
Helena-Reet: Suvi!!! Meie nädalavahetus + SUUR GALERII!
Helena-Reet: Hygge hommik, veidi reklaami meie E&S hitt-tootele, sulgpall ning tänane päev läbi SUURE PILDIGALERII!
Helena-Reet: Aiast inspireeritud maal “Lapsepõlv”, veel üks tarbijamäng, lunaraha eest saadav kingitus, mõnusad RMK puhkealad ning nädala suursündmus! + SUUR GALERII KÕIGEST!
Helena-Reet: Elisheva & Shoshana läbirääkimised Kaup24-ga, ajakirjandustellimused ja tarbijamängud
Helena-Reet: Ivanka Shoshana sünnipäev VOL2, muremõtted, uus elupuuhekk + põnevad külalised
Helena-Reet: Laste sünnipäev – toidumenüü, outfit ja galerii!
Helena-Reet: Vabadus ise oma aega planeerida on luksus, mida armastan üle kõige!
Helena-Reet: Kuldne võtmekimp, millega avanevad taevaväravad; eilsed askeldused aias + mega hea KARULAUGUSALATI RETSEPT!
Helena-Reet: Emadepäev + Maikuu toimetused aias
Helena-Reet: Lag ba-Omer, Volbripäev, Teeme ära!, Loomaaias käik, “Pingviinipoeg Lolo seiklused” jpm. + nagu ikka mõnded mõnusad TOIDUJUTUD!
Helena-Reet: Kokkuvõte möödunud nädalatest + PALJU PILTE!
NordenBladet – Imeline suvi on saabunud ning käes on parim aeg, et nautida rannamõnusid. Päike, liiv, puhas vesi ja kaunis loodus meelitavad igaüht meist enda rüppe! Eesti rannajoone pikkus koos saartega on üle 3700 km, lisaks veel järved, jõed ja muud siseveekogud – avastamist juba jätkub! Et seda veidigi lihtsamaks muuta, koostas Puhka Eestis portaal parimate randade nimekirja, kus on lisaks looduse ilule arvesse võetud ka teenuste (sh tualetid) ja vetelpääste korraldatus.
Pärnu rand
Kesklinnast vähem kui veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel asub kuulus Pärnu liivarand, mis suvel tundub linnana linnas. Päikesekummardajaid ja suplejaid võib päevas läbi käia kümneid tuhandeid! Tänu madalaveelisele ning kiiresti soojenevale lahele on Pärnu rand väga sobilik lastega peredele. Pargivöönd pakub varju külmade põhjakaarte tuulte eest. Pärnu rannas on lõbusaid lasteatraktsioone, kiikesid, surfivarustuse laenutus, minigolf, palju jäätist ja muud kosutavat. Romantikute meelispaigaks on kõigil neljal aastaajal Pärnu rannapromenaad.
Pärnu rand, suvi 2020. Fotod: 9 x NordenBladet (Helena-Reet Ennet)
Kuressaare Supelrand
Kuressaare Supelrand on üks soojema mereveega liivarandasid Eestis. Tänu madalaveelisele ning kiiresti soojenevale lahele on see väga sobilik lastega peredele. Randa on paigutatud välitualetid ja riietuskabiinid. Lastele on rajatud atraktsioonidega mänguväljak, kus on nii ronimist, kiikumist kui liivas hullamist, lapsevanemad saavad aga kõike mugavalt jälgida.
Võsu supelrand
Võsul, Lahemaa rahvuspargis asub siinsete puhkajate üks lemmikuid liivarandu. Rannas on vetelpääste, riietuskabiinid ja kuivkäimla. Aktiivsed puhkajad saavad mängida rannavollet, lapsed kiikuda ja läheduses mänguväljakul mängida. Suvehooajal saab rannast ka karastusjooke ja suupisteid osta. Hea teada: • rannas levib traadita internet, • Võsu ranna õhu-ja veetemperatuure saab jälgida kodulehelt, • lähimad söögikohad ja kauplus asuvad Võsu alevikus, paarsada meetrit rannast.
Mändjala supelrand
Mändjala supelrand on Eesti kõige lõunapoolsem rand. Kui päike mõnusal rannaliival liiga hakkab tegema või janu kimbutab, ootavad Sind rannabaar, rannatoolid ja mändide vahele riputatud võrkkiiged. Peale ulatuslikke puhastustöid ja arenguid sai Mändjala rannast 2014. aastal Saaremaa ametlik supelrand.
Verevi järve rand
Elva linna üks tuntumaid objekte on kaunis Verevi järv. Järve soe vesi meelitab suvitajaid nii meilt kui mujalt. Rannale annab lisaväärtust hüppetorn, rannavõrkpalliväljakud ning lastele on eraldi bassein. Suvisel ajal on võimalus paati laenutada ning kehakinnitust saab kohvikust Roheline Konn. Turvalisuse tagab suvitushooajal rannavalve. Talvel on võimalik järve nõlvast kelguga alla lasta ja heade jääolude korral on järvel uisuväljak, et uisutada.
Pirita rand
Pirita linnaosas asuv Tallinna suurim liivane supelrand on tallinlaste meelispaik soojal suvepäeval vaba aja veetmiseks. Rannas on riietuskabiinid, hoiukapid, laste mänguväljakud ja pallimänguväljakud. Suvehooajal töötavad rannabaar, kioskid ning toimub kandekaubandus. Saad laenutada ka rannatoole. Hea teada: rannavalve töötab kell 9-20 (1. juunist 31. augustini).
Pühajärve rand
Suvitushooajal ootab Sind Otepääl kaunis Pühajärve rand puhta rannaliiva, ujumissilla, rannavolleplatside, mänguväljakute ning lehtlatega. Pühajärve pargist leiad terviserajad ning infotahvlid. Ratastoolis liikuvatele külastajatele on ehitatud spetsiaalne sild ja riietuskabiin. Pühajärve rannas tegutsevad suvehooajal kaks toitlustusettevõtet, paadilaenutus ja rannavalve. Pühajärv, mille ääres rand asub, on Otepää kõrgustiku ja looduspargi suurim järv.
Paralepa rand
Paralepa rand on alati olnud üks soojema mereveega liivarandasid Eestis. Supelranna vahetus läheduses on võimalus kasutada tasulist dušši ja WC-d Thalasso Spa hotell Fra Mares. Randa on paigutatud välitualetid, riietuskabiinid, on laste mänguväljak, võrkpalliplats, saab osta kergemaid suupisteid, jäätist ja karastusjooke. Hea teada: Ametlik rannahooaeg on 01. 06-31. 08, rannavalve on iga päev 10-22 Jälgi ka lipu värve: roheline – suplemine on ohutu ja vesi üle 18ºC, kollane – ohtlik lastele ja eakatele, punane – ohtlik kõigile, vesi alla 16ºC.
Tamula järve rand
Tamula järve rand asub Võru linnas Tamula järve kaldal. Rand on korrastatud ja varustatud nii riietuskabiinide kui ka erinevaid tegevusi pakkuvate atraktsioonidega. Saab mängida jalg- ja võrkpalli, jalutada mööda promenaadi, päevitada murul või liivarannal, ehitada lastega liivalosse või turnida võrgul. Rannas on avatud Rannabangalo, töötab vetelpääste. Tamula hotelli külastaja saab otse hotellitoast astuda rannaliivale.
Narva-Jõesuu rand
Narva-Jõesuu on kuulus ainulaadse looduskeskkonna poolest. Omapärase männimetsaga ääristatud peene liivaga Narva-Jõesuu rand on pikim mererand kogu Eestis, kulgedes 7,5 km ulatuses mööda Soome lahe lõunakallast. Vetelpäästega rannas on rannavolleplats, atraktsioonid lastele, riietuskabiinid ja älidušš. Narva-Jõesuus on tasuline parkimine ning parkimispileteid saad osta kontrolöridelt, poodidest, baaridest ja hotellidest.
Avafoto: Pexels/bruec mars
Allikas: Puhka Eestis
NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse eestvedamisel valmis järjekordne ingliskeelne taskuhääling teemal „Migration and mobility – living next door to Nordics”, mis käsitleb viimasel ajal eriti teravaks muutunud inimeste vaba liikumise probleemi.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Tartu filiaali juhataja Madis Kanarbiku sõnul on Põhjala üks maailma enim lõimunud piirkondi ning Põhjamaade kogemus kinnitab, et inimeste vaba liikumine on arengu üks olulisi eeldusi. See on taganud inimestele paremad võimalused õppimiseks, elamiseks ja töötamiseks oma Põhjala naabermaades.
„Koroonaviiruse levikuga seotud piirangud on toonud kaasa olukorra, kus piiriülene liikuvus ja sellega seotud probleemid on muutunud veelgi aktuaalsemaks ning riikide ja omavalitsuste koostööle tuleb veel suuremat tähelepanu pöörata,“ sõnas Kanarbik. Inimeste vaba liikumine on ka lähiaastatel üks Põhjamaade koostöö tähtsamaid eesmärke, et tagada võimalus Põhjala piirkonnas vabalt ümber asuda, teha soovi korral mõnes oma Põhjala naaberriigis endale meelepärast tööd, seal elada, tegeleda ettevõtlusega või õppida.
Värskes saates vestlevad Madis Kanarbiku eestvedamisel rändeprobleemide teemal Soome migratsiooniinstituudi direktor Saara Pellander, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets ja Tartu Ülikooli professor akadeemik Tiit Tammaru. Arutelu käigus püütakse aru saada, kas migratsioon on probleem, mis vajaks lahendamist, või hoopis võimalus edasiseks arenguks. Millised on peamised rände põhjused – miks inimesed lihtsalt kodus ei püsi? Arutletakse, miks on kasulik piiriülest tööjõu liikumist toetada, kuidas erinevad rändepoliitikad seda soodustavad ning millised on rände positiivsed mõjud majandusele.
Antud taskuhääling on teine osa ingliskeelsete podcastide sarjast „Nordic Sustainable Economy“, kus uuritakse, millele toetub kestlik majandussüsteem ning mis rolli mängib seal ring- ja biomajandus. Majandus sõltub nii keskkonnast kui ka paljudest muudest teguritest: haridus, rahvaste ränne, noorte valikud, toidusüsteem. Näiteks pole majandust võimalik edendada, kui pole piisavalt töövõimelisi või sobiva haridusega inimesi, kes väärtust looks. Seetõttu kaardistas PMN-i rohemajanduse nõunik Madis Tilga koos PMN-i Eesti esinduse teiste nõunikega olulised teemad ja pani aluse saatesarjale, mille käigus on võimalik kuulata eri vaateid kestliku majandussüsteemi alustaladele kodu- ja Põhjamaiste saatekülaliste esituses.
Kuula podcasti meie Soundcloudist
Vaata ka viimast Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsi 2020 „Cross-Border Mobility in the Nordic-Baltic Region“
NordenBladet — Tänasest võetakse Eestis kasutusele uued Euroopa Liidu standardile vastavad digitaalsed COVID tõendid ning lisaks immuniseerimise tõendile on Eesti inimestel võimalik luua endale patsiendiportaalis ka läbipõdemise ja negatiivse testi tõend. Võltsimiskindlad tõendid võimaldavad edaspidi Euroopa Liidus turvalisemalt liikuda. Euroopa Liidu digitaalsete COVID tõendite süsteem rakendub täismahus alates juulist.
Alates tänasest on võimalik luua endale patsiendiportaalis kolme uut tõendit enda vaktsineerituse, COVID-19 läbipõdemise või negatiivse koroonatesti tulemuse tõendamiseks.
„Enam kui pool miljonit Eesti elanikku on kas osaliselt või täielikult COVID-19 vastu vaktsineeritud ning see number kasvab igal nädalal mitmekümne tuhande inimese võrra. Lisaks on meie hulgas üle 100 000 COVID-19 haiguse läbipõdenu. Uued COVID tõendid võimaldavad lihtsamini ja turvalisemalt reisida ning Eestis kohapeal suurüritustel osaleda,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
„Eesti võtab tänasest kasutusele Euroopa Liidu ülese terviklahenduse ehk kolm erinevat tõendit, mis kinnitavad COVID-19 vastu vaktsineeritust, negatiivse testi tulemust või läbipõdemist. Praeguseks on kõik need kolm tõendit kasutusel veel vaid üksikutes riikides. Riigid liituvad järk-järgult 1. juuliks,“ selgitas TEHIKu direktor Katrin Reinhold.
Varem loodud siseriiklikud vaktsineerimistõendid kehtivad praegu edasi ning jäävad inimesele patsiendiportaali alles. Juunikuu jooksul luuakse neile lisaks ka Euroopa Liidu nõuetele vastav tõend.
„Kuna esimestel päevadel võib huvi tõendite loomise vastu olla suur, siis palume neid luua vajaduspõhiselt. Ennekõike on need mõeldud kasutamiseks piiriületusel,“ lisas Katrin Reinhold.
EL digitaalne COVID tõend ei ole pass ega reisidokument ning tõendi olemasolu ei ole eeltingimuseks piiriületamisel, kuid võib sõltuvalt sihtriigis kehtivatest nõuetest anda näiteks vabastuse eneseisolatsioonist. Reisimisel tuleb alati arvestada sihtriigis kehtivate nõuetega, lisainfo veebilehel: https://reisitargalt.vm.ee/
Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti ettepanekud COVID tõendi siseriiklikuks kasutamiseks. „Digitõendi kasutamine annab ettevõtjatele suurema vabaduse oma tegevuste ja teenuste pakkumiseks suuremale hulgale inimestele ning tagab, et piirangute leevendamisega ei kaasneks uut nakatumislainet,“ ütles minister Andres Sutt. „Kõigi osalejate nakkusohutuse tagamisel võib alates 14. juunist sisetingimustes korraldatavates tegevustes osaleda kuni 3000 ning välitingimustes kuni 9000 inimest ühe kalendripäeva kohta täiendava täituvuse piirmäärata.“
Nakkusohutuse tagamine tähendab, et sündmusel tohivad osaleda ainult need inimesed, kes on COVID-19 läbi põdenud, haiguse vastu täielikult vaktsineeritud, läbipõdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini, kel on 72h jooksul tehtud negatiivne PCR-test või kes on sündmusel kohapeal teinud negatiivse antigeeni kiirtesti. Juhul, kui inimesel pole digitõendit või ta ei soovi seda kasutada, peab korraldaja tagama kohapeal võimaluse teha antigeeni kiirtest.
Sarnaselt praegusele immuniseerimise tõendile on võimalik kõiki kolme tõendit endale ise luua patsiendiportaalis ja alla laadida. Tõendit saab kasutada nii nutiseadmes kui väljaprindituna. TEHIK on tõendi kontrollimiseks loonud veebilehe https://kontroll.digilugu.ee/.
Eesti valitsuse korraldusega on vaktsineeritud inimestel Eesti riiki sisenemisel või nakatunu lähikontaktseks osutumisel võimalik saada vabastus eneseisolatsiooni kohustusest ühe aasta jooksul alates vaktsiinikuuri läbimisest. COVID-19 haiguse läbipõdenute isolatsioonivabastus kehtib kuus kuud alates tervenemisest.
Tehniline lahendus valmis Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, Nortali, Industry62 ja Guardtime’i ning siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse koostöös.
Küsimused-vastused EL COVID digitõendite kohta: https://kkk.kriis.ee/
Avafoto: Pexels
