Eesti: Kavandatavad seadusemuudatused seovad teaduse tihedamalt innovatsiooniga

By

-

juuli 1, 2021

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium saatis juunis partneritele arvamuse avaldamiseks teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) muutmise väljatöötamiskavatsuse. Uuendamise käigus viiakse seadus vastavusse ühiskonnas toimuvate muutustega, senisest enam arvestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi terviklikkust ja erasektori vajadusi.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimandi sõnul tuleb teadus- ja arendustegevuse korraldamine terviklikult üle vaadata, et see oleks paremini seotud riigi strateegiliste valikute ja erinevate valdkondade vajadustega.

„Eestil seisab ees palju proovikivisid, olgu see siis tööstuse digitaliseerimine, rahvastiku vananemisest tulenev surve tervishoiuteenustele või keskkonda säästvate tehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtt,“ ütles Reimand. „Nende lahendamine ilma teadus- ja arendustegevuse olulise panuseta ei ole mõeldav ja uus seadus peab looma selleks soodsa keskkonna.“

Reimand märkis, et korrastamist vajavad ka teadus- ja arendustegevuste rahastamisinstrumendid.

„Kujundame baasfinantseerimise ümber asutuste teadus- ja arendustegevuse toetuseks, mis annab ühelt poolt riigile rohkem võimalusi rääkida läbi ootused teadussasutuste tegevustele ning teiselt poolt teadusasutustele selgema pikaajalise perspektiivi. Loome selge ja eesmärgitatud jaotuse ka teistele rahastamisinstrumentidele,“ lisas ta.

Uue seadusega kujundatakse ka õiguslik raamistik teaduseetika ja avatud teaduse põhimõtete rakendamiseks.

Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Teadusagentuurile, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, ülikoolidele, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele jt partneritele.

Uuendatud seaduse jõustumiseks on esialgu kavandatud 2023. aasta algus.

Seaduse ettevalmistamisega saab lähemalt tutvuda ministeeriumi kodulehel https://www.hm.ee/taks.

Vaata ka: Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus läbib põhjaliku uuenduskuuri.

Soome: Valitsus asutab ettevõtte, mis hakkab värbama piiratud töövõimega inimesi

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 1, 2021

NordenBladet — Soome valitsus otsustas eelarve strateegia nõupidamisel asutada uue ettevõtte, mis hakkaks värbama piiratud töövõimega inimesi. Ettevõtte missioon on palgata piiratud töövõimega inimesi pikemaajaliste töösuhetega ja pakkuda töötajatele tuge töö tegemisel. Samuti on eesmärk edendada töötajate võimalusi ametiredelil edasi liikuda ja teise tööandja juurde üle minna.

Oleme nüüd ühe sammu võrra lähemal uue ettevõtte asutamisele ja seeläbi piiratud töövõimega inimeste olukorra parandamisele mitte ainult tööturul, vaid ka Soome ühiskonnas laiemalt, ütleb tööminister Tuula Haatainen.

Töö- ja majandusministeerium saatis 22. juunil 2021 vastava eelnõu kooskõlastusringile. Arvamused tuleb esitada hiljemalt 17. augustil 2021.

Uus ettevõte värbab piiratud töövõimega inimesi, kes on kõige raskemas seisus
Eelnõu kohaselt võtab uus ettevõte tööle piiratud töövõimega töötajaid, kes on tööturul kõige raskemas olukorras. Hinnanguliselt on Soomes väljaspool tööturgu 20 000–30 000 piiratud töövõimega inimest, ilma et nende tööhõivet olemasolevate teenustega oluliselt edendataks. Uues ettevõttes võiksid nad töötada ka töösuhtes. Töö ja piisava toetuse abil arendataks paljude piiratud töövõimega inimeste tööoskusi ja pädevusi, et neid saaks tulevikus rakendada teiste tööandjate juures.

Eelnõu kohaselt annaks tööbüroo hinnangu selle kohta, kas inimese töötamine uues ettevõttes on ainus võimalus. Tööbüroo valib ka uude ettevõttesse sobivad tööotsijad. Ettevõte saab töötajaid värvata ainult tööbüroo välja pakutud tööotsijate hulgast.

Nagu praegu, saavad töövõimetuspensioni saajad registreeruda tööbüroos tööotsijatena ja saada seega tööturu teenuste klientideks. Seetõttu võiksid töövõimetuspensioni saajad leida tööd ka uues ettevõttes.

Uus ettevõte ei tohi kahjustada konkurentsi
Valitsus otsustas strateegianõupidamisel, et ettevõte peaks turupõhise hinnakujunduse ja konkurentsineutraalsuse tagamiseks järgima teatud reegleid. Konkurentsineutraalsus tähendab, et avaliku ja eraettevõtluse vahel on võrdsed võimalused.

Ettevõte vajab riigi toetust oma tegevuse alustamiseks ja säilitamiseks, kui ta kasutab eriti keerulises olukorras olevaid piiratud töövõimega inimesi. Et see tegevus ei moonutaks konkurentsi, peaks ettevõte looma vastavalt eelnõule spetsiaalse nõuandekogu. Nõuandekogusse valitakse eksperdid, kes suudavad hinnata turuhinda, konkurentsitegureid ja muid asjaolusid, mis on seotud ettevõtte ülesandega rakendada piiratud töövõimega töötajaid.

Arvamustes võib välja pakkuda ka uue ettevõtte nime
Töö- ja majandusministeerium on kasutanud loodava ettevõtte jaoks ajutist töönime Välittäjä Oy. Eelnõu kommenteerimisel kutsutakse üles esitama ka teisi ettepanekuid uue ettevõtte nime kohta.

Pärast kooskõlastust viimistletakse seaduseelnõu töö- ja majandusministeeriumis. Valitsus esitab eelnõu koos 2022. aasta riigieelarve eelnõuga. Seadus hakkaks kehtima 1. jaanuaril 2022 ja uus ettevõte alustab tegevust võimalikult kiiresti pärast seda.

Eesti: Lõpetajad saavad tunnistusi vaadata ka digitaalselt

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 1, 2021

NordenBladet — Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajad saavad lisaks traditsioonilisele pabertunnistusele ka e-lõputunnistuse, mida saab vaadata ja alla laadida portaalis www.edu.ee. Tõendiga saab nii õpingute jätkamisel kui tööle siirdumisel tõendada põhi- ja keskhariduse omandamist.

Lõputunnistuse tõendi vaatamiseks ja allalaadimiseks tuleb:

logida portaali www.edu.ee sisse ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID, pangalingi, Euroopa Liidu liikmesriigi ID või HarID autentimiskeskkonna kaudu.
valida avanenud töölaua vaates sakk “Tunnistused”.

Kasutajale kuvatakse talle välja antud lõputunnistuste nimekirja ning ta saab:

avada lõputunnistuse vaatamiseks;
laadida alla lõputunnistuse faili Haridus- ja Teadusministeeriumi digitempliga;
anda teistele kasutajatele (näiteks kool, tööandja) ligipääsu oma lõputunnistuse andmetele;
hallata teistele kasutajatele antud ligipääse.

Täpsema juhise digitunnistuste kasutamiseks leiab SIIT

Oma lõputunnistuse andmeid saavad näha ja alla laadida kõik, kes lõpetasid põhikooli või gümnaasiumi 2004. aastal või hiljem.

Käimas on aktiivne sisseastumiste aeg. SAIS kasutajatoe telefoninumber on 608 0707 ja kõnedele vastatakse tööpäeviti ajavahemikus kell 9:00 – 17:00. Helistama on oodatud nii õppima kandideerijad kui õppeasutuste töötajad. Kirja teel saab kasutajatoe poole pöörduda aadressil sais@harno.ee.

Soome: Astronaudiks kandideeris 307 soomlast

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 1, 2021

NordenBladet — Euroopa Kosmoseagentuuri ESA tänavuse värbamiskampaania käigus kandideeris astronaudiks 307 soomlast. Soome taotlejatest 59 olid naised ja 248 mehed. Kokku esitas oma avalduse 22 000 inimest. Nüüd oli ka esimene kord, kui piiratud füüsiliste võimetega inimene sai kandideerida ja hiljem astronaudiks valituks saada. ESA astronautide valikuprotsess koosneb kuuest põhietapist alates avatud värbamiskampaania lõpetamisest 18. juunil 2021 kuni valituks ostunud astronautide avalikustamiseni 2022. aasta lõpus.

Esimene neist sammudest on sõelumine. Selles etapis hinnatakse taotlusi kõigi esitatud dokumentide, taotlusvormi ja taotlusprotsessi raames täidetud sõelumisküsimustiku põhjal. Astronaudi taotlustele (füüsiliste piirangutega) tehakse ka meditsiiniline sõeluuring. Taotlejaid teavitatakse iga etapi lõpus, kas neil on võimalik järgmisse etappi liikuda.

Astronaute otsitakse nii lühikesteks kui pikkadeks lendudeks

Tulevikus jagunevad ESA astronaudid kahte astronautide klassi: karjääriastronaudid ja projektiastronaudis.

Karjääriastronaudid palgatakse ESA töötajateks ja nad osalevad pikkadel lendudel rahvusvahelisse kosmosejaama ja tulevastel lendudel Kuule. Eesmärk on palgata 4–6 karjääriastronauti. Soomlase valimine karjääriastronaudiks on ebatõenäoline, kuna Soome ei osale praegu vajalikus rahastamisprogrammis.

Astronaudiotsingu edukad taotlejad, kes ei saa valituks karjääriastronaudideks, võidakse valida astronautide reservi kuuluvateks projektiastronautideks.

Projektiastronaudid läbivad sama valimisprotsessi kui karjääriastronaudid ja neid peetakse kosmoselendudeks võrdselt kvalifitseerituteks, kuid ESA värbab neid tööle ainult konkreetseks lennuks, näiteks liikmesriigi algatatud missiooniks. Projektiastronautidele korraldatakse iga-aastaseid koolitusi ja tervisekontrolli, et säilitada koht astronautide reservis. ESA eesmärk on koondada astronautide reservi erinevatest liikmesriikidest võimalikult lai esindus, umbes 20 inimest.
Astronautide värbamiskampaania lõppes 18. juunil 2021. Soome on Euroopa Kosmoseagentuuri liige alates 1995. aastast.

Soome päästestatistika: VAATA, MILLISED elektriseadmed põhjustavad kõige rohkem tulekahjusid? Loe asjatundjate nõuandeid õnnetuste ärahoidmiseks

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 1, 2021

NordenBladet — Kodustest eklektriseadmetest on kõige ohtlikumad lambid ja elektrikerised. Nimekirja lõpus on televiisorid, kohvikeetjad, külmikud ja nõudepesumasinad. Soomes on statistika järgi aastas ligi 2500 elektriseadmetest põhjustatud tulekahju. Andmed pärinevad Soome päästestatistikast, kuhu pannakse kirja tulekahjude põhjused.

Siin on kõige ohtlikumad tulekahjude põhjustad:

1. Pliit – toit ununeb pliidile
Turvalisus- ja kemikaaliameti Tukesi peainspektori Jukka Lepistö sõnul on kõige rohkem tulekahjusid seotud pliitidega. Möödunud aastal oli selliseid juhtumeid 980. Kõige tavalisemalt on põhjuseks pliidile ununenud toit.

Pliidi ääres on samuti asju, mida seal ei tohiks olla. See on prügi pliidi ääres, lemmikloomad, kes lähevad pliidile nuuskima või on nupud sellised, et pliit võib ootamatult sisse lülituda.

Inimestel võib joobes peaga toit pliidile ununeda. Kui pliidi lähedal on paberrätikud, pitsakarp või plastmassist kuivatusrest, mis kuumusega sulama hakkab, siis ongi probleemid käes.

2. Lambid – vale pirni valik
Lepistö väitel on teine peamine tulekahjude põhjustada kodused valgustid. Möödunud aastal oli Soomes 154 valgustite põhjustatud tulekahju.

Näiteks päevavalguslampides on trafo ja kui kahe toruga valgusti üks toru on läbi põlenud, läheb trafo kuumaks ja võib põhjustada tulekahju.

Üks tulekahju põhjus on see, et inimesed panevad pessa vale pirni. On valguseid, kus maksimaalne lubatud võimsus on 25 vatti. See on ok led-lambi puhul, mis valgustab hästi. Kui lamp läheb läbi ja pessa panna samapalju valgust andev tavaline 60-vatine pirn, siis läheb see kuumaks. Ettenähtust võimsam halogeen- või hõõglamp võib põhjustada tulekahju. Selliseid juhtumeid on palju.

3. Keris – ei tohi panna rõivaid kuivama
Lepistö sõnul on igal aastal 120-140 juhtumit, kus päästjad lähevad kohale kustutama kerisest põhjustatud tulekahju. Tavaliselt on põhjuseks inimeste hoolimatu käitumine, kus kerisele või selle lähedale on pandud midagi, mis on süttinud.

Meeles tuleb pidada, et keris ega leiliruum pole mõeldud asjade hoidmiseks või kuivatamiseks. Mitte mingil juhul.

Kontrolli alati neid asju.
Lepistö tuletab meelde, et kui soetada elektriline kodumasin või muu seade, siis tuleb kontrollida, et selle juhtmed oleks korras ja seade ise puhas ja terve. Samuti tuleks hoolikalt lugeda kasutusjuhendit.

Seadmeid tuleks kasutada toatemperatuuril, kui pole märgitud teisi. Näiteks ei tohiks seadmeid viia rõdule – enamus seadmeid ei talu välist madalat temperatuuri. See põhjustab niiskuse kogunemist seadmete elektrilistele osadele, lühiseid või ülekuumenemist.

Kui seade ühel või teisel põhjusel ei tööta, tuleks pöörduda asjatundja poole. Vanu seadmeid tasub lasta kontrollida samuti asjatundjatel.

Teatud tingimustes võib seadmete eluiga olla lühem – näiteks soojas ja niiskes vannitoas asuvate kodumasinate puhul. Kodus peaks olema ka vajalik hulk suitsuandureid – andur reageerib põlemisele rutem kui inimese aistingud.

Avafoto: Pexels/Emre Can