NordenBladet —Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitas Riigikogule eelnõu, milles soovib enamiku Euroopa riikide eeskujul lõpetada erakondadesse kuuluvate isikute nimede avalikustamine, et kaitsta inimesi võimaliku poliitilise tagakiusamise eest.
Riigikogu liige Paul Puustusmaa juhib tähelepanu, et Euroopast leiab ainult kaks riiki, kus erakondade lihtliikmete nimekirjad on avalikud – Eesti ja Läti.
„Ülejäänud riikides on ammu aru saadud, et isikute poliitilised vaated, sealhulgas parteiline kuuluvus on selgelt mõistetav ja vaadeldav isikuandmete osana. Erakondadesse kuulumine, mis ühtlasi on ka isiku poliitilise vaate avalikustamine, ei ole kooskõlas isikliku ja sotsiaalse turvalisusega. Erakondliku kuuluvuse avalikustamine peaks olema iga inimese isiklik otsus,“ selgitab Puustusmaa.
„Eestis on küll ja veel juhtumeid, kus isiku erakondlik kuuluvus on mõjutanud tema väljavaateid tööturul. Eriti tuntavalt mõjutavad poliitilised eelistused tööd ja sotsiaalseid suhteid kohalikes omavalitsustes. Aastatetagune otsus teha Eesti parteide liikmete nimekirjad avalikuks tõukus ilmselt soovist suurendada Eesti poliitika läbipaistvust. Praktikas aga tõi see kaasa poliitilise kiusu, mis mitte ei edenda, vaid lammutab Eesti poliitilist kultuuri.“
Puustusmaa sõnul liigitatakse erakondlik kuuluvus Euroopas üldiselt tundlike eriliigiliste isikuandmete hulka. „Nendeks on isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta,“ selgitab Puustusmaa.
„Eesti erakonnaseadus peaks lähtuma euroopalikest arusaamadest isikuandmete kaitse ja isikliku turvalisuse osas. Teisisõnu, erakondlik kuuluvus ei peaks kuuluma avalikustamisele.“
Puustusmaa sõnul ei puuduta EKRE esitatud eelnõu erakondade juhtkonna liikmeid – nende nimed jääksid endiselt avalikuks.
NordenBladet —Sotsiaalministeerium ja Eesti Töötukassa on otsustanudpikendada projektikonkursi „Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle“ taotluste esitamise tähtaega.
Projektikonkurss on avatud kuni 16.08.2021 kell 17:00. Projektitaotlused tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) keskkonnas www.etis.ee. Projekti eeldatav algusaeg on september 2021. Projektikonkursil on oodatud osalema kõik organisatsioonid, kes vastavad lähteülesandes toodud kvalifitseerumisnõuetele.
Projektikonkursi eesmärk on töötada välja müksud, mis julgustaksid tööturule naasma inimesi, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis 360 päevaks. Projekti käigus uuritakse, mis takistab 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajatel enne hüvitise perioodi lõppu tööle naasmist, töötatakse välja võimalikud müksud, mis julgustavad sihtrühma tööturule naasma, rakendatakse neid mükse ja hinnatakse nende mõju. Projekti tulemusena valmib ülevaatlik raport. Projekti rahastab sotsiaalministeerium 2021. aastaks eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest.
Lisainfo: Elis Kaljuvee (elis.kaljuvee@sm.ee, tel 626 9756) või Marion Pajumets (marion.pajumets@sm.ee, tel 626 9164), Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond.
ETISega seotud tehniliste küsimuste korral palume pöörduda ETISe kasutajatoe poole (etis@etag.ee, tel 730 0373).
NordenBladet — Euroopa innovatsioonitaseme viimased võrdlusandmed näitavad, et Eesti püsib kolmandat aastat tugevate innovaatorriikide seas ning on viimase seitsme aastaga teinud suurima arenguhüppe.
Euroopa innovatsiooni võrdlustabelis jagunevad riigid tulemuste põhjal nelja rühma: innovatsiooniliidrid ning tugevad, mõõdukad ja tagasihoidlikud innovaatorid. Innovatsiooniliidrina jätkab sarnaselt eelmise aastaga Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani ja Belgia. Eesti kuulub tugevate innovaatorite rühma koos Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Hollandi ja Luksemburgiga.
Kõigi tugevate innovaatorriikide näitajad on paranenud 2014. aastast saati, ent suurim tõusja on olnud Eesti (35,4 protsendipunkti), kes tegi märkimisväärse hüppe 2019. aastal ja tänavu. Tulemuste parandamise poolest teisele ja kolmandale kohale paigutuvad Holland ja Saksamaa (tõus 12-13 protsendipunkti).
Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor märkis, Eesti paistab silma ennekõike ettevõtete omavahelise innovatsioonikoostöö poolest, palju tegeletakse toote- ja protsessiinnovatsiooniga ja ettevõtete kulutused innovatsioonile on kõrged. „Silmapaistvalt head on meie tulemused ka elukestvas õppes osalemises ning rahvusvahelises teaduskoostöös,“ lisas ta.
Eesti innovatsiooni murekohaks on aga endiselt erasektori madal TA mahukus. Ettevõtted ise investeerivad vähe ning ka riigi tugi ettevõtete TA investeeringuteks on tagasihoidlik. „Seega on ootuspärane, et Eestis on Euroopa keskmisega võrreldes märgatavalt madalam kesk- ja kõrgtehnoloogiliste ning teadmusmahukate toodete ekspordi maht ja vähene hõive kiiresti kasvavates ettevõtetes,“ kommenteeris Pihor.
Euroopa innovatsioonitabelis võrreldakse erinevaid innovatsiooniga seotud näitajaid nii ELi riikides kui ka teistes Euroopa ja naaberpiirkondade riikides. Hinnatakse erinevaid innovatsiooniga seotud näitajaid, nagu innovatsioonisõbralik keskkond, intellektuaalse omandiga seonduv (sh patendi- ja kaubamärgitaotlused), teadussüsteemi atraktiivsus, toetusmeetmed, inimressursid (sh kõrgharidusega inimeste osakaal, elukestvas õppes osalemine, doktorikraadi kaitsmine) jpm.
NordenBladet — Soomes võetakse edaspidi ID-kaardi taotlejatelt sõrmejäljed, kuna vastav seadus viidi kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega.
Erandiks on alla 12-aastased taotlejad ja need, kes ei saa sõrmejälgi anda näiteks füüsilise takistuse tõttu. Passi tarbeks antud sõrmejälgi saab kasutada ka ID-kaardi taotlemisel, vahendab MTV.
Loe lisaks: Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse (ID-kaardi) taotlemine välismaal (Riigilõivud leiad siit)
Välismaal saab uut passi ja/või ID-kaarti taotleda kolmel moel:
iseteeninduses;
posti teel; või
välisesinduses kohapeal.
Taotlemine iseteeninduses
Kõige mugavam ja soodsam on tellida uued dokumendid Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) iseteeninduses. Iseteenindusse saab siseneda ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu. Tellida saab nii passi kui ID-kaarti.
Kui iseteenindusse sisse logides tuleb teade, et taotleja peab andma sõrmejäljed, saab seda teha PPA teenindustes ja Eesti välisesindustes. Helsingis saab sõrmejälgi anda E, K kell 13.00-16.00 ja N kell 10.00-13.00 (elav järjekord). Kui sõrmejäljed on antud, saab jätkata passi taotlemist iseteeninduses. ID-kaardi taotlemiseks sõrmejälgi andma ei pea.
Taotlemine posti teel
Posti teel saab taotleda ID-kaarti. Passi saab posti teel taotleda ainult siis, kui sõrmejälgede andmisest on möödas vähem kui kuus aastat.
Korrektselt täidetud taotlus ja riigilõivu tasumist kinnitav kviitung tuleb saata tavapostiga Eestisse:
TAOTLUS
Politsei- ja Piirivalveamet
Pärnu mnt 139
Tallinn 15060
Estonia
Lisaks taotlusele tuleb saata dokumendifoto e-posti teel aadressile ppa@politsei.ee
Isiklikult tuleb saatkonnas dokumenti taotleda, kui ei ole võimalik taotlust esitada e-taotluskeskkonnas või posti teel. Passi ja/või ID-kaardi taotlemiseks saatkonnas tuleb eelnevalt broneerida aeginternetis või telefoni teel +358 9 622 02 88 (E-N 9.00-15.00, R 9.00-13.00).
Taotluse saab täita saatkonnas koha peal. Soovi korral võite taotluse kodus täita, printida ja allkirjastada ning kaasa võtta.
Saatkonnas saab riigilõivu tasuda ainult pangakaardiga. Sularaha vastu ei võeta. Kui riigilõiv on tasutud ülekandega, tuleb kaasa võtta riigilõivu tasumist kinnitav kviitung.
Dokumendifoto tuleb saata e-posti teel aadressile ppa@politsei.ee
NB! Saatkonnas ei ole võimalik dokumendifotot teha.
Riigilõiv
Riigilõiv sõltub nii taotlemise viisist kui kohast, kus dokumenti soovitakse kätte saada. Riigilõivumäärad leiad siit.
Passi ja/või ID-kaardi kättesaamine Soomes
Soomes on võimalik passe ja ID-kaarte kätte saada saatkonnas Helsingis või Eesti aukonsulaatides Kuopios, Mariehamnis, Oulus, Tamperes, Turus ja Vaasas. Kui dokumendid on jõudnud saatkonda või aukonsuli juurde, võetakse taotlejaga ühendust e-posti või telefoni teel. Aukonsulite kontaktid leiate siit.
Alla 15-aastase lapse pass ja/või ID-kaart väljastatakse ainult lapse seaduslikule esindajale (hooldajale) või tema poolt taotlemise hetkel volitatud isikule.
Vähemalt 15-aastastele kodanikele väljastatakse pass ja/või ID-kaart isiklikult või dokumendi taotlemisel volitatud esindajale.
Passi ja/või ID-kaardi kättesaamise volitus
Passi ja/või ID-kaardi kättesaamiseks saab soovi korral volitada teist inimest. Seda saab teha vaid juhul, kui volitus esitatakse koos taotlusega saatkonnas või PPA teeninduses kohapeal.
Volitatud inimene peab dokumendi kättesaamisel esitama enda kehtiva Eesti isikut tõendava dokumendi ja kaasas peab olema ka taotleja vana pass ja/või ID-kaart.
Kui üle 15-aastase lapse passile ja/või ID-kaardile soovib järele minna lapsevanem, siis peab laps tegema koos taotlusega kohapeal selleks vanemale volituse.
Dokumendifoto nõuded
Dokumendifoto tuleb saata e-posti teel aadressile ppa@politsei.ee (e-kirja tuleb lisada fotol oleva isiku ees- ja perekonnanimi ning Eesti isikukood või sünniaeg). Kui taotleja ei kasuta ise e-posti, siis võib tema eest foto saata ka keegi teine (nt fotograaf). NB! PPA ei võta vastu paberpilte.
Dokumendifoto on:
värviline
minimaalse resolutsiooniga 1300×1600 pikslit
minimaalse suurusega 1 MB ja maksimaalse suurusega 5 MB
Kõiki Eesti kodaniku passi- ja ID-kaardi taotlusi menetleb PPA. Dokumendi taotluse staatust on võimalik jälgida PPA kodulehel.
Uued dokumendid jõuavad saatkonda umbes 5-8 nädala jooksul. Kui soovite dokumenti kätte saada Eesti aukonsulaatidest Soomes, lisandub ooteajale veel üks nädal.
Välismaal olles ei saa kiirkorras passi ega ID-kaarti taotleda. Kiirkorras saab passi ja ID-kaarti taotleda ainult iseteeninduses või PPA teenindustes Eestis. Kätte saab kiirkorras taotletud dokumente ainult Tallinnas.
Alates 1.01.2021 võib kohus tunnistada kehtetuks ja vajadusel ka keelata passi väljaandmise tagaotsitavatele ja kriminaalmenetluse raames tõkendi saanutele (sh elatisvõlgnikud, kellel on seatud Eesti elukohast lahkumise tõkend). ID-kaarti välisriiki isikule kätteandmiseks ei saadeta, sellele peab inimene minema ise järgi PPA teenidusse Eestis. Kui tagaotsitav või elatisvõlgnik on esitanud uue dokumendi taotluse ja väljastuskohaks on välisriik, siis PPA menetleja informeerib isikut viivitamatult e-posti teel isiku suhtes kehtivast kohtumäärusest. Kui tegu on nt elatisvõlgnikuga, siis peale seda, kui isik on võlad tasunud, saadetakse dokumendid (pass ja/või ID-kaart) tema poolt soovitud kohta väljastamiseks. Tagaotsitaval on aga ainsaks võimaluseks taotleda omale tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba ning naasta Eestisse.
NordenBladet —Keskkonnaminister Tõnis Mölder allkirjastas määruse, mis ärgitab riiki ja kohalikke omavalitsusi ostma senisest rohkem keskkonnasõbralikke kaupu ja teenuseid.
Minister nentis, et avalik sektor on väga suur tarbija. „Igal aastal korraldatakse Eestis tuhandeid riigihankeid, mille kogumaksumus ulatub miljarditesse eurodesse,“ selgitas Mölder. „Paraku näitab statistika, et keskkonnahoidlikke hankeid on nende seas väga vähe, näiteks 2019. aastal vaid 1 protsent. Ometi peaksid just riik ja kohalikud omavalitsused andma eeskuju, kuidas vastutustundlikult, keskkonda säästes tarbida.“
Keskkonnaministri vastne määrus sätestab kriteeriumid, mida riik, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja asutused riigihangete korraldamisel tulevast aastast järgima peavad. Need keskkonnahoiu kriteeriumid käivad nelja toote- ja teenuserühma – mööbli; puhastusvahendite- ja teenuste; kontorite IT-seadmete ning koopia- ja joonestuspaberi – kohta.
„Kriteeriumide mõte on, et hangiksime võimalikult väikese keskkonnamõjuga kaupu ja teenuseid,“ selgitas keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. „Keskkonnamõju sõltub sellest, kui palju ja mida on kulunud asja valmistamiseks, aga ka sellest, millist mõju tekitab toote või teenuse kasutamine ning mida nõuab lõpuks asja käibelt kõrvaldamine. Näiteks on tähtis, millist puitu on kasutatud mööbli valmistamiseks ja mis saab mööblist siis, kui see kord enam oma otstarvet täitma ei sobi. Aga arvutite puhul tuleb mõelda ka sellele, milline on nende käigus hoidmise mõju: kulub elektrit, on vaja teha remonti, uuendada riistvara.“
Soomlais rõhutas, et avalik sektor peaks tulevikus oma hangete puhul mõtlema keskkonnahoiule ka laiemalt kui praegu sätestatud nelja tooterühma puhul. Euroopa Liit on välja töötanud veel mitmeid keskkonnahoidliku hanke kriteeriume, näiteks transpordi, elektri, toidu ja toitlustuse, büroohoonete disaini, hoonete ehituse, teede projekteerimise, ehituse ja hoolduse, teekattemärgistuse, tänavavalgustuse ja valgusfooride, sanitaartehnika jne kohta. „Nendest juhindumine on praegu vabatahtlik, küll aga võiksime hakata neidki kriteeriume järk-järgult hangete juures kasutama,“ sõnas Soomlais.
„Mida rohkem avalik sektor riigihangetes keskkonnahoiule panustab, seda rohkem hakkavad ettevõtted niisuguseid kaupu ja teenuseid ka pakkuma,“ märkis Soomlais. „Sellised tooted võivad küll olla hinnalt kallimad kui keskkonnahoiule mitte rõhku panevad asjad, kuid arvestades kogu toodete eluringi, saame kokkuvõttes siiski odavamalt hakkama.“
Määrus jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril, et anda hankijatele riigihangete planeerimisel ja korraldamisel aega määruse nõuetega arvestamiseks.
