NordenBladet – Eesti jäi OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) poolt välja pakutud üleilmse ettevõtete tulumaksu miimimummäära suhtes neljapäeval läbirääkimistel eriarvamusele, kuid kinnitas oma toetust rahvusvahelisele digimaksule.
“Eile arutasid 139 OECD riiki rahvusvahelist ettevõtte tulumaksu reformi ja esitasid oma seisukohti nii digimaksu kui ka miinimummaksu kohta. Eesti kinnitas oma toetust rahvusvahelisele digimaksule. Üleilmse tulumaksu miimimummäära väljapakutud sõnastuse kohta jäi Eesti eriarvamusele ja avaldas valmisolekut jätkata läbirääkimisi kompromissi leidmiseks,” teatas reedel rahandusministeerium.
Rahandusministeerium märkis, et üleilmse ettevõtete miinimummaksu algne eesmärk oli lõpetada kunstlike maksuskeemide kasutamine, kuid lõpuks arutelule esitatud tekstiversioonis oli sellest saanud maksukonkurentsi piiramise vahend, mis ei arvesta piisavalt väikeste riikide huve.
Digimaksuga seotud algatus hõlmab praeguse ettepaneku järgi rahvusvahelisi kontserne, kelle käive on üle 20 miljardi euro ja kasumlikkus käibest üle 10 protsendi. Nende ettevõtjate 10-protsendilist marginaali ületavast kasumist jagatakse 20–30 protsenti kokkulepitud lävendi ja muude tingimuste alusel laiali neile riikidele, kus nad küll tulu teenivad, aga füüsiliselt kohapeal ei tegutse.
Üleilmse ettevõtte tulumaksu miinimummäära ettepaneku kohaselt peaks miinimummäär olema vähemalt 15 protsenti. Riikidele on jäetud valikuvõimalus kohaldada miinimummaksustamist ka alla 750 miljonilise käibega kontsernidele.
Eesti ei saanud rahandusministeeriumi teatel miinimummaksu lahendust toetada mitmel põhjusel.
“Esiteks annab praegune versioon õiguse maksustada Eestis teenitud kasumit peakontori riigil, kui Eesti siinse tütarühingu või püsiva tegevuskoha kasumit kolme või nelja aasta jooksul maksustanud pole. Eesti ettepanek on olnud rakendada riikidele, kes kasutavad Eestile sarnast ettevõtte tulumaksusüsteemi, sellist lahendust, mis kataks terve majandustsükli võimaldamaks saavutada kahjumlike aastate järgselt ka dividendide maksmise võimekus. Ka meie ettevõtjad on sellist lahendust toetanud,” selgitas ministeerium.
“Teiseks tuleks kehtestada käibe alammäär kontsernidele, kellelt miinimummaksu küsida võib, mitte jätta see lahtiseks. Liiga madalad olid ka valemipõhise välistuse marginaalid, mille abil saaks tegeliku majandustegevusega ettevõtjad miinimummaksu kohaldamisalast välistada.”
Kuna Eestil ei olnud võimalik tänaseks esitatud tekstiettepanekuga ühineda, osaleb Eesti OECD kaasava raamistiku läbirääkimiste töös edasi ja loodab, et tasakaalustatum kokkulepe saavutatakse selle aasta oktoobris.
