Esmaspäev, november 24, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Soome: Helsingi piirkonnas on võimalik saada korter vähem kui 150 000 euro eest – kus need asuvad?

NordenBladet — Helsingi piirkonnas on kinnisvara hinnad kruvinud järjest kõrgemale, ent sealgi on võimalik omale korter saada vähem kui 150 000 euro eest. Soome statistikakeskuse info kohaselt tõusid kinnisvara hinnad teises kvartalis 6,5 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Keskmine ruutmeetri hind oli 4107 eurot, vahendab Helsingin Sanomat.

See tähendab, et ligi 100-ruutmeetrine perekorter maksab ligi 411 000 eurot ja poole väiksem kahetoaline 205 000 eurot. Siiski võib isegi Helsingist leida elamise, mis maksab vähem kui 150 000 eurot. Oikotie kinnisvaraportaalis üleval olnud kuulutuste alusel on kõige enam alla 150 000 eurose hinnaga kortereid olnud müügis Vantaa idaosas Koivukylä–Havukoski piirkonnas. Teisel kohal odavuse osas on Vantaa Hakunila. Ja kolmas Vantaa Myyrmäki.

Helsingis on parimad võimalused odava korteri saamiseks linna idaosas. Kõige soodsamad hinnad on Kontula-Vesala piirkonnas, siis Mellunmäki, Pihlajanmäki ja Siltamäki piirkonnas. Espoos on soodsaimad piirkonnad Tuomarila–Suvela, Espoonlahti ja Saunalahti–Kattilalaakso.

Suurem osa müüki tulnud odavaid kortereid on 1- ja 2-toalised. Kõige odavam korter on olnud 59 000 eurot maksev 34-ruutmeetrine 2-toaline korter Helsingis Pihlajanmäkis. Kõige soodsam 4-toaline 85,5-ruutmeetrine korter koos eraldi garderoobiga on olnud müügis Koivukylä–Havukoski piirkonnas hinnaga 132 000 eurot.

Suurim alla 150 000-eurone korter on olnud müügis Helsingis Siltamäkis, kus 128,5-ruutmeetrise 5 toaga korteri eest küsiti 149 000 eurot. Helsingi kesklinnas Etu-Töölös on olnud müügis väike, 13-ruutmeetrine korter hinnaga 130 000 eurot. Kruununhakas on müüdud 15-ruutmeetrist korterit hinnaga 146 000 eurot ja Kallios on samasuure korteri eest küsitud 149 000 eurot.

Prognoositakse, et odavamate korterite hinnad lähiajal kerkivad. Näiteks Vantaale planeeritav kiirtramm peaks tõstma Hakunila korterite hindu. See ühendab piirkonna Jumbo kaubanduskeskuse, Tikkurila ja Vantaa lennujaamaga. Kiirtrammitee ehitus peaks algama 2024. aastal ja olema valmis 2028. aastal. Teine kiire tõusja peaks olema Myyrmäki. Helsingis peaks arenema Pihlajamäki ja Siltamäki, samuti Kontula. Helsingi idaosas peaks 2024. aastal valmima metrooliini pikendus.

 

Taani kaotab kõik koroonapiirangud

NordenBladet — Taani kaotab alates 10. septembrist kõik koroonapiirangud. Taani valitsus tegi otsuse terviseasjatundjate otsuse põhjal.

Terviseminister edastas kirja riigi uuesti avamise kohta. Alates 10. septembrist ei peeta koroonat Taanis enam ühiskondlikult ohtlikuks nakkushaiguseks, vahendab Politiken.

 

Soome ametnikud on Afganistanist lahkunud, kokku õnnestus evakueerida 330 inimest

NordenBladet — Soome lõpetas neljapäeval, 26. augustil Kabulis plaanipäraselt evakueerimisoperatsiooni. Välisministeeriumi abimeeskond ja kaitseväe julgeolekujõud on riigist lahkunud. Võimalusel jätkatakse konsulaarabi andmist muude vahenditega.

Operatsioon oli edukas: 10 päevaga evakueeriti Kabulist 240 Soome kodanikku, alalise elamisloa omanikku ja Soome saatkonnas töötavanud kohalikku elanikku, kaasa arvatud nende perekonnad. See arv hõlmab ka haavatava olukorra tõttu evakueeritud inimesi. Lisaks evakueeriti valitsuse 13. augusti otsusega 80 inimest, kes kuulusid Euroopa Liidu delegatsiooni ja NATO operatsiooni Soome delegatsiooni. Afganistanist toodi ära ka välisministeeriumi diplomaatiline personal. Kokku on evakueerituid 330.

Vastavalt konsulaarteenuste seadusele abistab välisministeerium kriisiolukorras Soome kodanikke ja Soomes alaliselt elavaid välismaalasi ning nendega koos kolivaid pere liikmeid, et kaitsta nende elu ja turvalisust. Lisaks on humanitaarsetel kaalutlustel abistatud inimeste puhul tehtud evakueerimise otsus vastavalt väga keerulisele olukorrale Kabuli lennujaamas.

Kõiki evakueerimisotsustega hõlmatud isikuid ei ole veel Afganistanist ära toodud. Välisministeeriumi andmetel on Afganistanis endiselt kümmekond Soome kodanikku ja samapalju teisi konsulaarabi vajavaid isikuid.

Afganistanis konsulaarabi vajavate isikutega hoitakse sidet ja neid abistatakse jätkuvalt eri viisil. On veel ELi liikmesriike ja teisi partnerriike, kes jätkavad evakueerimist. Konsulaarabi saamiseks võib hädaolukorras nende riikide poole pöörduda. Kabuli tsiviillennujaama taaskäivitamine võtab aega. Julgeolekuolukord sõjaväelennuvälja ümbruses on jätkuvalt ohtlik.

Soome migratsiooniamet hoolitseb esialgu sisserändajate vastuvõtu eest Soomes. Valitsuse otsuste alusel Soome lubatud isikud saavad elamisloa humanitaarabi alusel. Afganistanist evakueeritud isikud, keda valitsuse otsused ei hõlma, suunatakse tavapärasele varjupaigamenetlusele. Need on peamiselt pereliikmed, kes on saanud konsulaarabi. Sisserändajatele pakutakse vajalikke sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid.

Evakueeritute vastuvõtt Helsingi-Vantaa lennujaamas on toimunud ulatuslikus koostöös ametivõimudega. Lisaks Soome migratsiooniametile on operatsioonis osalenud piirivalve, politsei, toll, terviseamet, sotsiaal- ja terviseministeerium, Helsingi ja Uusimaa ravipiirkond, Vantaa sotsiaal- ja kriisiabi osakond ja Soome Punane Rist.

Soomes lisandus (28.08.2021) 619 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes registreeriti tänase laupäevase, 28. augusti seisuga viimase ööpäeva jooksul 619 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 125 474 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (187), Espoos (76), Turus (40) ja Vantaal (33).

 

 

Eesti: Suurõppuseks Siil 2022 valmistuv 2. jalaväebrigaad tähistas seitsmendat aastapäeva

NordenBladet — Järgmisel kevadel toimuval kaitseväe suurõppusel Siil 2022 põhiliseks hinnatavaks üksuseks olev 2. jalaväebrigaad tähistas täna piduliku rivistusega Taara linnakus väeüksuse seitsmendat aastapäeva.

„2. jalaväebrigaad on seitsme aasta jooksul välja õpetanud üle 5000 reservväelase,“ ütles 2. jalaväebrigaadi staabiülem kolonelleitnant Lauri Abel. „Oleme saanud olulist täiendust relvastuse ja varustuse näol ning meiega on liitunud paljud motiveeritud ja professionaalsed inimesed. Olen kindel, et kogu brigaadi ühise pingutuse toel möödub edukalt ka järgmine oluline verstapost – suurõppus Siil 2022.“

Aastapäeva tähistamiseks korraldatud pidulikul rivistusel osalesid 2. jalaväebrigaadi staabi, Kuperjanovi jalaväepataljoni, tagalapataljoni, staabi- ja sidekompanii kaitseväelased ning brigaadi sõjaaja koosseisu kuuluvate üksuste liputoimkonnad. Kutsutud külalistena väisasid tseremooniat kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Enno Mõts, teiste kaitsejõudude üksuste esindajad ning partnerid tsiviilsektorist. Tseremoonia käigus anti üle tunnustused eeskujuliku teenistusega silma paistnud 2. jalaväebrigaadi liikmetele.

2. jalaväebrigaad loodi 1. augustil 2014 kaitseväe struktuurireformi tulemusena. Suures osas formeeriti 2. jalaväebrigaad endise Lõuna kaitseringkonna baasil, mille territoriaalkaitse ülesandeid hakkas täitma Kaitseliit. 2016. aastal annetas Tartu linn 2. jalaväebrigaadile lipu, mis kuulus ajalooliselt Sakala Partisanide Rügemendile. Lisaks lipule võttis brigaad üle ka Sakala partisanide vapi ja rinnamärgi.

2. jalaväebrigaadi rahuaegsesse koosseisu kuuluvad Kuperjanovi jalaväepataljon, tagalapataljon ning staabi- ja sidekompanii. Ülejäänud üksused formeeritakse sõjaolukorras, regulaarselt täiendõpet saavate reservväelaste baasil.