NordenBladet — Teisipäeval, 21. septembril oli erakordne olukord Läänemerel, kui Rootsi, Soome, Taani ja Itaalia sõjalennukid jälitasid Vene ülehelikiirusega superpommitajat Tu-160 ehk „Valge luik”. Asjast teatasid Vene kaitseministeerium ja infoagentuur Interfax. Soome kaitsejõud ei kinnita ega lükka seda infot ümber, vahendab MTV.
Tu-160 on Vene strateegiline ülehelikiirusega raskepommitaja. Venemaal kutsustakse seda lennukit „Valge luik”, NATOs on selle nimetus Blackjack. Lennuk suudab kanda lähimaa tuumarakette.
Lennukisse mahub 4 meeskonnaliiget. Lennukiga Tu-160 lendasid koos veel hävitaja Su-35S ja mereväe hävitaja Su-27.
Vene lennukit jälitasid Itaalia ja Taani hävitajad F-16, Soome hävitajad F-18, Rootsi hävitajad Saab Jas-39 Gripen ja veel mitmete riikide hävitajad, edastas uudisteagentuur Interfax.
Soome kaitsejõud infot ei kommenteerinud. Vene kaitseministeeriumi andmetel lennati rahvusvahelises lennutsoonis kõigi reeglite kohaselt. Itaalia hävitajate puhul oli tegemist osaga NATO Balti riikide kaitseprogramnmist.
NordenBladet — Koroonavaktsiini kolmas doos ei põhjusta Soomes arvatavalt mingeid erinevaid kõrvaltoimeid võrreldes kahe varasema doosiga, ütles terviseameti nakkushaiguste peaarst Hanna Nohynek. Mujalt maailmast saabuva info kohaselt ei põhjusta kolmas doos erinevaid kõrvaltoimeid võrreldes varasemate doosidega. Andmed on saadud näiteks Iisraelist, kus kolmanda doosiga on vaktsineeritud juba üle miljoni inimese, vahendab Yle.
Ravimifirma Pfizeri poolt USA-s ja Iisraelis läbi viidud uuringud näitavad, et kolmanda doosiga esines palavikku ja süstimiskoha valulikkust samapalju kui teise doosi puhul, ütles Nohynek.
Kolmanda doosi puhul on olnud samas üks oluline erinevus. Rohkem on esinenud lümfisõlmede paistetust kolmanda doosi puhul, märkis Nohynek. Kõik muud kõrvaltoimed on laias laastus samad.
Lümfisõlmede paistetus pole eriti tõsine asi. See läheb aja jooksul üle, nagu ka muud vaktsineerimisega kaasnevad palaviku- ja valuvaevused. See on ebameeldiv, kui lümfisõlmed kaenla all üles paistetavad ja valu teevad, aga see läheb üle, kinnitas Nohynek.
Iisraelist on teada kolmanda vaktsiinidoosi mõju ka vanemaealistele inimestele. Selle põhjal ei erinenud kolmanda doosi kõrvaltoimed nendest, mis esinesid pärast teist doosi.
Praegu antakse Soomes kolmandaid vaktsiinidoose immuunpuudulikkusega inimestele ja meedikutele. Enne kui Soomes antakse soovitus kolmanda doosi kohta tervele elanikkonnale, uuritakse kahe doosi mõju. Kolmandaid doose hakatakse tõenäoliselt andma kõigepealt eakatele inimestele ja edasi minnakse nagu varasema vaktsineerimise puhul.
Soome ravimiametile Fimea pole praeguseks tulnud ühtegi teadet kolmanda doosiga kaasnenud kahjulike kõrvaltoimete kohta. Kokku oli Fimea 7. septembriks läbi töötanud 3700 teadet koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimete kohta, neist raskeid juhtumeid oli 2400. Ligi 11 000 teadet ootab veel läbi vaatamist. Soomes on antud üle 7 miljoni koroonavaktsiini doosi.
NordenBladet — Lõuna-Ameerikast Kolumbiast alguse saanud koroonaviiruse Müü (Mu) variant on jõudnud otsaga Soome. Soomes on registreeritud kolm uue mutatsiooni juhtumit.
Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen ütles, et Müü variant meenutab Beeta ja Delta variante. Ka Müü suudab läbi murda vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise teel saadud immuunsusest. Ehk haigestuda võib olenemata vaktsineerimisest või haiguse varasemast läbipõdemisest, vahendab Ilta-Sanomat.
Professor Julkunen samas ütles, et praegused vaktsiinid toimivad kõigi variantide, ka Müü variandi vastu. Kaks doosi annab kaitse raske haigestumise vastu.
Professor Julkunen ütles, et Müü variandi nakatumise ja leviku kohta pole veel piisavalt andmeid. Juhtumid eri riikides näitavad, et variandil on levimise võimekus olemas. Müü variant on põhiliselt levinud Kolumbias ja Ekuadoris, kus vastavalt kolmandik ja viiendik nakatumistest on Müü variant.
Maailma terviseorganisatsioon WHO on tunnistanud Müü variandi huvipakkuvaks variandiks. See pole veel murettekitav variant, millised on Alfa, Beeta, Gamma ja Delta variandid.
Professor Julkuneni hinnangul on oht suhteliselt väike, et Müü variandist võiks saada samasuguse levikuga variant nagu praegu on Delta. Julkunen soovitab lasta end vaktsineerida kahe doosiga, kuna kahe doosi mõju koroona eri variantide vastu on eriti hea. Ühest doosist eriti hästi ei piisa. Vaktsineerimisega on võimalik kaitsta nii ennast kui teisi ja aidata kaasa ühiskonna avanemisele.
NordenBladet — Soomes registreeriti tänase teisipäeva, 21. septembri seisuga 860 uut koroonaviirusega nakatumist. Nende hulgas on ka varasemate päevade numbrid.
Nädal tagasi oli vastav number 454. Pühapäeval lisandus vaid 51 juhtu, aga numbrid olid puudulikud, vahendab MTV.
NordenBladet —Riigikogule andis tänasel istungil ülevaate oma 2020.–2021. aasta tegevusest õiguskantsler Ülle Madise, kes tunnustas Riigikogu tehtud seaduseparanduste eest, mis aitasid lahendada inimlikke probleeme.
Ülle Madise tõi oma ettekande alguses välja, et aastaga sai õiguskantsler kokku üle 5000 erinevat laadi pöördumise, kaebuse, avalduse, millest sisulist lahendamist vajas üle 3000 asja. Õiguskantsleri sõnul kasvas töö maht aastaga viiendiku võrra ja kuue aastaga on töömaht suisa kahekordistunud. „Nagu ikka, kui vähegi saame, siis püüame meile oma mure usaldanud kaaskodanikku aidata ja kasutame selleks kõige lühemat õiguspärast teed,“ kinnitas Madise ja lisas, et ainult koostöös on saanud inimeste mure lahendada ja vältida olukorda, kus inimene tunneb, et tema oma riik temast ei hooli.
Madise sõnul peab olema ühine siht, et Eesti peaks olema parim koht elamiseks, mis tähendab ühtlasi seda, et elu peab alati käima meie vabadust, vastutust ja mõistlikkust nõudva põhiseaduse järgi ja isegi üksainus hammasrataste vahele jäänud inimene on liiga palju.
Madise tänas Riigikogu selle eest, et mitmel juhul said inimese ebaõiglase kohtlemise allikaks olnud seadusesätted parandatud ja tõi näiteks, et noortele sai kättesaadavaks psühhiaatriline abi, paranes ohutus koolilaste ekskursioonibussides ja väärteo ohvritele anti õigusi juurde.
Uue nähtusena hakkasid õiguskantslerile silma omaalgatuslikud koormised ja maksud. Ta tõi näiteks, et detailplaneeringu kehtestamise eest tuleb maksta mõnes vallas teatud summa kohalikku eelarvesse sotsiaalse infrastruktuuritasuna või tasu kohalikule kogukonnale tehase talumise eest. „Iseenesest võib tegemist olla täiesti õige asjaga,“ ütles Madise. „Aga see oleks koht, kus Riigikogu peaks looma sellise kohaliku maksu või koormise võimaluse.“
Madise ütles, et seaduslikkuse nõudmine ei ole tarbetu norimine. „Ainult õigusriik loob eeldused selleks, et meil oleks terve usaldusväärne majanduskeskkond, ja samamoodi loob see eelduse inimeste turvatundeks,“ sõnas õiguskantsler. Tema sõnul õnnestus süsteemsetest vigadest parandada mitmeid juhtumeid ja tõi näiteks juhise, mis puudutab tollis pakkide avamist.
Madise märkis, et õiguskantsler on ka puuetega inimeste õiguste austamise järelevaataja ja edendaja. Tema sõnul peaksid kõik hooned ja avalik ruum olema turvalised ja ligipääsetavad kõikidele, kellel on raske liikuda ja selles osas on tema sõnul ka positiivseid arenguid. Näiteks uued bussihanked tehakse madalapõhjalistele bussidele. Kuulmislangusega inimesi aitab Tallinna Tehnikaülikooli tiitritarkvara, mis suulise kõne kiiresti subtiitriteks muudab ja nägemispuuetega inimestele mõeldes valmis esimene kirjeldustõlkega film. Samas negatiivne on, et kui hakati inimesi vaktsineerimisele registreerima, siis unustati pimedad jälle ära.
Madise sõnul on õiguskantsleri üheks osaks ka kontrollkäigud psühhiaatriahaiglatesse, vanglatesse, hooldekodudesse, kus aastatega on olukord läinud järk-järgult paremaks, aga väga palju on ikkagi veel valesti. Probleemidena tõi ta välja personalinappuse hooldekodudes, väga madala palgataseme ja nõutava väljaõppe puudumise.
Vanglatest jätkub Madise sõnul lubamatu praktika, kus oma vanemad külastama tulnud laps otsitakse läbi alasti, mis on ilmselgelt rahvusvaheliste põhimõtete rikkumine, Eesti põhiseaduse rikkumine ja täiesti lubamatu.
Madise meenutas, et möödunud ülevaateaastal tuli tal sageli selgitada, et õiguskantsleril tuleb ka kõige raskema kriisi ajal lähtuda põhiseadusest ja seadustest. „Ka pandeemia ajal tuleb meie põhiseaduse kohaselt põhjendada piiranguid ja vabaduse võtmist, mitte vastupidi,“ ütles Madise. Tema sõnul kipuvad just pandeemia ajal kiiruga pähe tulema lihtsad lahendused ja just siis kaldub rahvas ise kõva kätt ja põhiõiguste rikkumist nõudma.
„Õigusteadus ei ole ja ei tohi olla formaalne normi uurimine,“ rääkis Madise. „Põhiõiguste piirangute põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb alati kõigepealt faktid selgeks teha, elulised asjaolud selgeks teha, uurida erinevate valdkondade teadustulemusi, kaasata teiste elualade tundjaid. Ja siis loogiline argumenteerimine viib hinnanguni ühe või teise otsustuse põhiseaduspärasuse kohta.“
Madise rõhutas, et põhiseaduse järgi juhib riiki Riigikogu. Paraku näeb õiguskantsler oma töös, et see raam, milles ettevõtjad peaksid ausa konkurentsi tingimustes tegutsema, nihkub seaduse asemel ministri määrusse või juhendisse, mis head majanduskeskkonda ei kindlusta. „Põhiseadusevastane oleks see niikuinii, sest Eesti põhiseaduse järgi kõik olulised küsimused peabki otsustama Riigikogu,“ kõneles õiguskantsler. „Mitmel korral oleme märganud, et ettevõtjad ise ka tahaks libistada konkurentsitingimusi määratlevad sätted seadusest kõrvale. Võimalik, et väga head tahtes, aga äkki on seal taga ka lobismi idu.“
Madise sõnul peab üleriigilise mõjuga kõiki inimesi puudutavad põhiõigusi kitsendavad otsused langetama Riigikogu. „See kindlustab nii avaliku arutelu 101 elukogemuse peegeldumise tehtavas otsuses ja ka põhiseaduslikkuse järelevalve,“ lausus ta.
Oma ettekande lõpetuseks rääkis õiguskantsler kohalike valimistega seotud laste- ja noorte õigustest. „Lapsed ja noored ootavad ennekõike uutelt volikogudelt, et nendel oleks kuskil olla, turvaliselt olla, omavahel juttu ajada,“ viitas Madise läbi viidud küsitlusele. „See oli noorte väga suur soov, et nende vajadusi tähele pannakse ja et nendel oleks kuskil olla.“
Madise sõnul võib kohalike valimiste kampaaniat läbi viia noortekeskuses või koolis, sest ka 16- ja 17-aastastel on hääleõigus, kuid piir on lihtne: „Kool ega noortekeskus ei tohi muutuda ühe erakonna valimisstaabiks.“
Õiguskantsler vastas ka Riigikogu liikmete küsimustele.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Marek Jürgenson (K), Lauri Läänemets (SDE), Urmas Reinsalu (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Toomas Kivimägi (RE).
