Eesti: Riigikogu sai ülevaate õiguskantsleri tööst

NordenBladet — Riigikogule andis tänasel istungil ülevaate oma 2020.–2021. aasta tegevusest õiguskantsler Ülle Madise, kes tunnustas Riigikogu tehtud seaduseparanduste eest, mis aitasid lahendada inimlikke probleeme.

Ülle Madise tõi oma ettekande alguses välja, et aastaga sai õiguskantsler kokku üle 5000 erinevat laadi pöördumise, kaebuse, avalduse, millest sisulist lahendamist vajas üle 3000 asja. Õiguskantsleri sõnul kasvas töö maht aastaga viiendiku võrra ja kuue aastaga on töömaht suisa kahekordistunud. „Nagu ikka, kui vähegi saame, siis püüame meile oma mure usaldanud kaaskodanikku aidata ja kasutame selleks kõige lühemat õiguspärast teed,“ kinnitas Madise ja lisas, et ainult koostöös on saanud inimeste mure lahendada ja vältida olukorda, kus inimene tunneb, et tema oma riik temast ei hooli.

Madise sõnul peab olema ühine siht, et Eesti peaks olema parim koht elamiseks, mis tähendab ühtlasi seda, et elu peab alati käima meie vabadust, vastutust ja mõistlikkust nõudva põhiseaduse järgi ja isegi üksainus hammasrataste vahele jäänud inimene on liiga palju.

Madise tänas Riigikogu selle eest, et mitmel juhul said inimese ebaõiglase kohtlemise allikaks olnud seadusesätted parandatud ja tõi näiteks, et noortele sai kättesaadavaks psühhiaatriline abi, paranes ohutus koolilaste ekskursioonibussides ja väärteo ohvritele anti õigusi juurde.

Uue nähtusena hakkasid õiguskantslerile silma omaalgatuslikud koormised ja maksud. Ta tõi näiteks, et detailplaneeringu kehtestamise eest tuleb maksta mõnes vallas teatud summa kohalikku eelarvesse sotsiaalse infrastruktuuritasuna või tasu kohalikule kogukonnale tehase talumise eest. „Iseenesest võib tegemist olla täiesti õige asjaga,“ ütles Madise. „Aga see oleks koht, kus Riigikogu peaks looma sellise kohaliku maksu või koormise võimaluse.“

Madise ütles, et seaduslikkuse nõudmine ei ole tarbetu norimine. „Ainult õigusriik loob eeldused selleks, et meil oleks terve usaldusväärne majanduskeskkond, ja samamoodi loob see eelduse inimeste turvatundeks,“ sõnas õiguskantsler. Tema sõnul õnnestus süsteemsetest vigadest parandada mitmeid juhtumeid ja tõi näiteks juhise, mis puudutab tollis pakkide avamist.

Madise märkis, et õiguskantsler on ka puuetega inimeste õiguste austamise järelevaataja ja edendaja. Tema sõnul peaksid kõik hooned ja avalik ruum olema turvalised ja ligipääsetavad kõikidele, kellel on raske liikuda ja selles osas on tema sõnul ka positiivseid arenguid. Näiteks uued bussihanked tehakse madalapõhjalistele bussidele. Kuulmislangusega inimesi aitab Tallinna Tehnikaülikooli tiitritarkvara, mis suulise kõne kiiresti subtiitriteks muudab ja nägemispuuetega inimestele mõeldes valmis esimene kirjeldustõlkega film. Samas negatiivne on, et kui hakati inimesi vaktsineerimisele registreerima, siis unustati pimedad jälle ära.

Madise sõnul on õiguskantsleri üheks osaks ka kontrollkäigud psühhiaatriahaiglatesse, vanglatesse, hooldekodudesse, kus aastatega on olukord läinud järk-järgult paremaks, aga väga palju on ikkagi veel valesti. Probleemidena tõi ta välja personalinappuse hooldekodudes, väga madala palgataseme ja nõutava väljaõppe puudumise.

Vanglatest jätkub Madise sõnul lubamatu praktika, kus oma vanemad külastama tulnud laps otsitakse läbi alasti, mis on ilmselgelt rahvusvaheliste põhimõtete rikkumine, Eesti põhiseaduse rikkumine ja täiesti lubamatu.

Madise meenutas, et möödunud ülevaateaastal tuli tal sageli selgitada, et õiguskantsleril tuleb ka kõige raskema kriisi ajal lähtuda põhiseadusest ja seadustest. „Ka pandeemia ajal tuleb meie põhiseaduse kohaselt põhjendada piiranguid ja vabaduse võtmist, mitte vastupidi,“ ütles Madise. Tema sõnul kipuvad just pandeemia ajal kiiruga pähe tulema lihtsad lahendused ja just siis kaldub rahvas ise kõva kätt ja põhiõiguste rikkumist nõudma.

„Õigusteadus ei ole ja ei tohi olla formaalne normi uurimine,“ rääkis Madise. „Põhiõiguste piirangute põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb alati kõigepealt faktid selgeks teha, elulised asjaolud selgeks teha, uurida erinevate valdkondade teadustulemusi, kaasata teiste elualade tundjaid. Ja siis loogiline argumenteerimine viib hinnanguni ühe või teise otsustuse põhiseaduspärasuse kohta.“

Madise rõhutas, et põhiseaduse järgi juhib riiki Riigikogu. Paraku näeb õiguskantsler oma töös, et see raam, milles ettevõtjad peaksid ausa konkurentsi tingimustes tegutsema, nihkub seaduse asemel ministri määrusse või juhendisse, mis head majanduskeskkonda ei kindlusta. „Põhiseadusevastane oleks see niikuinii, sest Eesti põhiseaduse järgi kõik olulised küsimused peabki otsustama Riigikogu,“ kõneles õiguskantsler. „Mitmel korral oleme märganud, et ettevõtjad ise ka tahaks libistada konkurentsitingimusi määratlevad sätted seadusest kõrvale. Võimalik, et väga head tahtes, aga äkki on seal taga ka lobismi idu.“

Madise sõnul peab üleriigilise mõjuga kõiki inimesi puudutavad põhiõigusi kitsendavad otsused langetama Riigikogu. „See kindlustab nii avaliku arutelu 101 elukogemuse peegeldumise tehtavas otsuses ja ka põhiseaduslikkuse järelevalve,“ lausus ta.

Oma ettekande lõpetuseks rääkis õiguskantsler kohalike valimistega seotud laste- ja noorte õigustest. „Lapsed ja noored ootavad ennekõike uutelt volikogudelt, et nendel oleks kuskil olla, turvaliselt olla, omavahel juttu ajada,“ viitas Madise läbi viidud küsitlusele. „See oli noorte väga suur soov, et nende vajadusi tähele pannakse ja et nendel oleks kuskil olla.“

Madise sõnul võib kohalike valimiste kampaaniat läbi viia noortekeskuses või koolis, sest ka 16- ja 17-aastastel on hääleõigus, kuid piir on lihtne: „Kool ega noortekeskus ei tohi muutuda ühe erakonna valimisstaabiks.“

Õiguskantsler vastas ka Riigikogu liikmete küsimustele.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Marek Jürgenson (K), Lauri Läänemets (SDE), Urmas Reinsalu (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Toomas Kivimägi (RE).

Õiguskantsleri aastaülevaatega saab tutvuda siin.

 

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

Reklaam:






Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service