Eesti: Minister Kiik: COVID-19 vaktsiini lisadoose juba tehakse, tõhustusdoosidega alustame oktoobris

By

-

september 22, 2021

NordenBladet — Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas täna valitsuskabineti liikmetele COVID-19 vastase vaktsineerimise plaane lähikuudeks, sh lisadooside ja tõhustusdooside tegemise korraldust. Vaktsineerimise prioriteetne sihtrühm on endiselt veel vaktsineerimata inimesed, kuid riik ootab ka Euroopa Ravimiameti hinnangut tõhustusdooside müügiloa taotlustele.

„Eestis on kaitsesüstimisel prioriteet veel vaktsineerimata inimesed ja nende hulgas eriti vanemaealised, kes kõige suurema tõenäosusega võivad nakatumisel haigestuda raskelt ja vajada haiglaravi,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Praeguseks oleme alustanud ka kolmandate dooside pakkumist – arsti otsusel saavad COVID-19 vaktsiini lisadoose nõrgenenud immuunsusega inimesed. Samuti oleme vastava müügiloa saamisel valmis kohe pakkuma mRNA vaktsiinidega tõhustusdoose, pidades silmas ennekõike kõrgemas nakkusriskis tervishoiutöötajaid ning hooldekodude elanikke ja töötajaid, kellel on vaktsineerimiskuuri lõpetamisest kõige enam aega möödas.“

Eksperdid soovitavad eristada kolmandate dooside puhul lisadoose ja tõhustusdoose. Lisadoosi vajavad vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks tõsise immuunpuudulikkusega inimesed, kellel ei teki kahe doosiga (Jansseni vaktsiini puhul ühe doosiga) vaktsineerimise järel piisavat kaitset, nt elundsiirdamisega haiged või pahaloomuliste kasvajatega inimesed, kes on immuunsupresseerival ravil. Tõhustusdoosi võivad teatud ajaperioodi möödudes vajada kõik vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed.

„Oleme teinud vajalikke ettevalmistusi, et alustada tõhustusdooside pakkumisega niipea, kui selleks tekib võimalus ja vajadus. Kaardistatud on erinevad stsenaariumid ja sihtrühmad, Euroopa Liidu tasandil sõlmitud eelostulepingud vaktsiinitootjate Pfizer/BioNTechi ja Modernaga, valmis on vajalikud IT-lahendused kolme doosiga vaktsineeritud inimestele COVID tõendi väljastamiseks,“ ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp. „Koostöös valitsuse COVID-19 teadusnõukoja ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga jälgime tõhustusdooside kohta lisanduvaid teadusandmeid. Samuti ootame Euroopa Ravimiameti hinnangut Pfizer/BioNTechi tõhustusdoosi müügiloa taotlusele, mis peaks tulema oktoobri alguses.“

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega COVID-19 haiguse kolmas laine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud. Infot vaktsineerimise võimaluste kohta saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee ja riigi infotelefonilt 1247.

Eesti: Esimesed ajateenijad õpivad liikurhaubitsaid taltsutama

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2021

NordenBladet — Liikursuurtükipataljoni esimesed sõdurid alustasid liikursuurtüki K9 meeskonna erialade õppimist. K9 baaskursus kestab kokku kaksteist nädalat ning kulmineerub novembris toimuva taktika- ja laskeharjutusega Thunderstruck (Äikeselöök).

„Väljaõpe ülesehitusel oleme pannud rõhku sellele, et vajadusel saaksid meeskonnaliikmed teineteist asendada ning masin oleks opereeritav,“ rääkis liikursuurtükipatarei ülem leitnant Kristjan Katmann.

Esimesed kaks nädalat õppisid sõdurid koos põhitõdesid nagu näiteks sõidueelne ja -järgne kontroll, roomikmasinaga opereerimine, torniõpe. Sel nädalal algas erialane väljaõpe kahel õppesuunal – meeskonnaülema, sihturi ja abisihturi õppesuund ning juhi ja laaduri õppesuund. Eilsest tänaseni harjutasid tulevased liikurmasina juhid sõitmist platsil ja maastikul.

„Harjutasime slaalomit ning käemärkidega juhendamist platsil. Juhtimine ei ole üldsegi raske – vaata, mida juhendaja näitab ja käitu vastavalt, juhendamine on märksa keerulisem. Juhi jaoks on kõik väga loogiline, tundlikud pedaalid ehk vajavad veidi harjumist,“ ütles reamees Raul Ehasalu.

„Väga äge oli esimest korda nii suure masina roolis olla. Sõiduauto juhtimise kogemusega ei anna seda võrrelda, see on nagu öö ja päev – alustades vaatevälja ulatusest ja lõpetades masina gabariitidega,“ lisas reamees Robin Kodasma.

Leitnant Katmanni sõnul oli sõdurite tung liikursuurtükipatareisse võrdlemisi suur. Väljaõpe on samas keeruline ja pingeline ning seetõttu sõltub palju sõdurite endi uudishimust ja õppimisjanust. Õppureid vaadates on ta siiski kindel, et nad saavad oma tulevaste ülesannetega hästi hakkama.

„Me olime ausad ning selgitasime, et suurem osa ajast kulub masina süsteemide tundmaõppimisele ning nende hooldusele. Sellegipoolest oli tahtjaid palju,“ lisas leitnant Katmann.

Liikursuurtükid K9 Kõu on suure läbimisvõimega, roomikutel, hea soomuskaitsega ja suure tulejõuga. Lõuna-Koreast soetatud relvasüsteemide eluiga on 45 aastat, mis tähendab, et Eesti suurtükiväelased saavad neid relvasüsteeme kasutada veel vähemal 30 aastat.

Kuna liikursuurtükid on soomustatud ja iseliikuvad, tõstab see suurtükimeeskonna kaitstust ning võimaldab kiiremat manööverdamist, mis suurendab hukukindlust ja tulejõudu. Relvasüsteem on lihtne ja töökindel ning sobilik kasutamiseks ka ajateenijatele.

Lisaks Eestile on liikursuurtükid K9 kasutusel Lõuna-Koreas, Türgis, Indias, Soomes, Norras ja Austraalias. Poola on K9 veermikule loonud 155 millimeetrise relvasüsteemi KRAB.

Soome: Valitsus taotleb PIIRIÜLETUSE PIIRANGUTE jätkamist aasta lõpuni

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2021

NordenBladet — Soome valitsus esitas parlamendile eelnõu, milles taotleb nakkushaiguste seadusega võimaldatud piiriületuse piirangute jätkamist kuni aasta lõpuni. Sätete eesmärk on kaitsta elanikkonna tervist, vältides võõrast päritolu koroonaviirusega nakatumiste levikut Soome. Valitsuse eelnõu kohaselt on mitmes ELi riigis kehtestatud vastavad terviseohutuse meetmed.

Soome saabuvatelt isikutelt (sündinud 2005. aastal või varem) nõutakse enne Soome saabumist tõendit kas viimase 6 kuu jooksul läbi põetud koroonahaiguse, tunnustatud koroonaviiruse vaktsiinikuuri või negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi kohta. Need, kellel on enne Soome saabumist tõend usaldusväärse koroonaviiruse testi kohta, mille tulemus on negatiivne, või saadud esimene koroonaviiruse vaktsiinidoos, peavad teise testi tegema 72–120 tunni jooksul pärast sisenemist. Teise võimalusena peab inimene tegema koroonaviiruse testi Soome saabumisel ja teise testi 72–120 tunni jooksul.

Tõendi esitamise ja testi tegemise kohustus ei kehti isikutele, kes viimase 14 päeva jooksul enne Soome sisenemist on elanud ainult riigis või piirkonnas, kus koroonaviirusega haigestumine või muteerunud viiruse levik ei kujuta epideemiale ohtu. Need riigid ja territooriumid pannakse paika valitsuse määrusega.

Eelnõuga tehakse ettepanek lisada nakkushaiguste seadusesse sätted ametialase abi andmise kohta. Abistava ametiasutusena lisatakse toll. Muudatus võimaldab tollil pakkuda ametialast abi tervisetõendite kontrollimiseks.

Nakkushaiguste seaduse praegused sätted kehtivad kuni 15. oktoobrini 2021 ja uus eelnõu pikendab nende kehtivust. Seadus jõustub 16. oktoobril 2021 ja seaduse ajutised sätted kehtivad kuni 31. detsembrini 2021.

Avafoto: Pexels

Vaata ka:
Soome: Üle 12-aastased peavad piirangute ajal näitama koroonapassi – alaealistele on testimine tasuta, ülejäänud peavad maksma
Soome: Valitsus andis parlamendile üle koroonapassi puudutava eelnõu

Soome: Valitsus andis parlamendile üle koroonapassi puudutava eelnõu

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2021

NordenBladet — Soome valitsus esitas parlamendile eelnõu ELi digitaalse koroonatõendi ehk koroonapassi riiklikuks kasutamiseks. Eelnõuga tehakse ettepanek lisada nakkushaiguste seadusesse sätted koroonatõendi kohta. Valitsuse eelnõu sisaldab ka sätteid koroonatõendi ja ametliku järelevalvega seotud isikuandmete töötlemise kohta. Need ajutised sätted kehtivad käesoleva aasta lõpuni.

Nakkushaiguste seaduse muudatus ELi digitaalse koroonatõendi riikliku kasutamise kohta jõustub esimesel võimalusel.

Koroonapass on alternatiiv piirangutele
Koroonapass on ELi koroonatõend, mis on saadud Omakanta teenusest (vaktsineerimistõend, koroonatesti tulemuse tõend või tõend koroona läbipõdemise kohta). Vajadusel saab tõendi tervishoiuasutusest paberil.

Valitsuse eelnõust nähtub, et alternatiivina valitsuse, piirkondlike valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste kehtestatud koroonapiirangutele võiksid eraettevõtted, näiteks kaubandusasutused nõuda oma klientidelt koroonapassi kasutamist.

Koroonapassi kasutataks alternatiivina ainult juhul, kui asjaomase sündmuse või ruumi piirangud on kehtestatud. Sellised piirangud võivad olla näiteks lahtiolekuaja või külastajate arvu piirangud. Koroonapass ei ole aga piirangute alternatiiv, kui ametiasutus on ruumid sulgenud või avaliku kogunemise koroona olukorra tõttu täielikult ära keelanud.

Koroonapassi võib nõuda muu hulgas söögikohtade ja ööklubide, aga ka avalike ürituste, spordisaalide ja muude sisespordi- või spordirajatiste, basseinide ja spaade, tantsukohtade ja grupiharrastuste puhul.

Valitsuse eelnõust nähtub, et 12-aastastelt ja vanematelt isikutelt võidakse nõuda koroonapassi, kuid laste õiguste tagamiseks tuleb 12–17-aastastele võimaldada testimine koroonatõendi saamiseks, kui nad ei ole saanud koroonavaktsiini.

Praegu on Soomes koroonavaktsiin saadaval 12-aastastele ja vanematele.

Koroonapassi loetakse mobiilirakendusega
Valitsuse eelnõust nähtub, et ürituse korraldaja võib lugeda koroonapassi mobiilsideseadmest, kuhu on laetud koroonatõendi lugemise rakendus, mille on heaks kiitnud terviseamet. See on rakenduste poes tasuta saadaval.

Koroonatõendi lugeja ei kogu ega salvesta tõendite teavet.

Eesmärk on ühiskonna ohutu avamine
Koroonapassi kasutuselevõtu eesmärk on ära hoida koroonaviiruse levik kogunemistel ja aidata seeläbi kaasa ühiskonna ohutule avamisele. Koroonapassi abil saab korraldada laiemat ürituste ringi, isegi kui tegevused on muidu piiratud. Koroonapassi kasutades on klientidel ja osalejatel ohutu juurdepääs erinevatele rajatistele.

Eelnõus sisaldub ka nakkushaiguste seaduse piiriületust piiravate ajutiste sätete pikendamine.

Rootsi, Soome, Taani ja Itaalia hävitajad jälitasid Läänemerel Vene superpommitajat „Valge luik”

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2021

NordenBladet — Teisipäeval, 21. septembril oli erakordne olukord Läänemerel, kui Rootsi, Soome, Taani ja Itaalia sõjalennukid jälitasid Vene ülehelikiirusega superpommitajat Tu-160 ehk „Valge luik”. Asjast teatasid Vene kaitseministeerium ja infoagentuur Interfax. Soome kaitsejõud ei kinnita ega lükka seda infot ümber, vahendab MTV.

Tu-160 on Vene strateegiline ülehelikiirusega raskepommitaja. Venemaal kutsustakse seda lennukit „Valge luik”, NATOs on selle nimetus Blackjack. Lennuk suudab kanda lähimaa tuumarakette.

Lennukisse mahub 4 meeskonnaliiget. Lennukiga Tu-160 lendasid koos veel hävitaja Su-35S ja mereväe hävitaja Su-27.

Vene lennukit jälitasid Itaalia ja Taani hävitajad F-16, Soome hävitajad F-18, Rootsi hävitajad Saab Jas-39 Gripen ja veel mitmete riikide hävitajad, edastas uudisteagentuur Interfax.

Soome kaitsejõud infot ei kommenteerinud. Vene kaitseministeeriumi andmetel lennati rahvusvahelises lennutsoonis kõigi reeglite kohaselt. Itaalia hävitajate puhul oli tegemist osaga NATO Balti riikide kaitseprogramnmist.