NordenBladet — Riigikogu võttis vastu seaduse, millega vabastatakse kitsendustest riigi sihtasutus, mis on asutatud maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks.

Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seadusega (365 SE) lisatakse riigiga seotud isikute loetellu, kelle suhtes põllumajandusmaa või metsamaa omandamise piirangud ei rakendu, maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutus. Muudatuse tulemusel ei pea selline sihtasutus enne maa ostmist kohaliku omavalitsuse volikogult luba taotlema. Eesmärk on vähendada bürokraatiat, et paremini toetada kriisi tõttu raskustesse sattunud põllumajandustootjaid ja maaettevõtjaid.

Ühtlasi vabastatakse seadusega Ühendkuningriigi kodanikud ja juriidilised isikud, kelle asukoht on Ühendkuningriigis, jätkuvalt kinnisasja omandamise korral riigikaitseliste kitsenduste kohaldamisest.

Läbirääkimistel võttis sõna Eduard Odinets (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 76 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 9.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (376 SE) sätestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses (EUTS) ning isikut tõendavate dokumentide seaduses (ITDS) selge eID-alane asutuste vaheline pädevus- ja vastutusjaotus.

Eelnõuga kaasajastatakse regulatsiooni, mis puudutab eraõiguslike e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamist. Paralleelselt täiendatakse riigilõivuseadust, lisades RIA toimingute juurde e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise taotluse läbivaatamise eest kohaldatav riigilõiv.

2017. aasta sügisel ilmnenud ID-kaardi turvanõrkuse lahendamise käigus tõusis esile vajadus korrastada isikut tõendavaid dokumente, e-identimist ja usaldusteenuseid puudutavat õigusruumi ning ka nende valdkondade eest vastutavate riigiasutuste omavahelist töö- ja vastutusjaotust.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõuga (394 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis reguleerib digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses. Eelnõuga võimaldatakse äriühingu filiaali elektroonilist registreerimist ja seeläbi lihtsustatakse piiriülest majandustegevust.

Eelnõu võimaldab välismaa äriühingul filiaal registreerida elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu. Kehtiva õiguse kohaselt on filiaali registreerimine Eestis võimalik üksnes notari vahendusel, mis on ajamahukas ja kulukas. ELi äriregistrite vahel hakatakse lisaks äriühingute kohta vahetatavatele andmetele vahetama andmeid ka filiaalide kohta, nt filiaali registreerimise või kustutamise kohta. Senine andmevahetuse puudumine on võimaldanud tegutseda filiaalidel ka siis edasi, kui äriühing on teises liikmesriigis tegevuse juba lõpetanud.

Eelnõuga muudetakse filiaali registreerimine ja likvideerimine vabatahtlikuks. Edaspidi saab välismaa äriühing äriregistris filiaali registreerida, kui soovib seal oma andmed avalikustada. Ka siiani on seda tingimust tõlgendatud kooskõlas ELi õigusega, st see on olnud võimalus, mitte kohustus.

Eelnõuga luuakse alus vahetada alates 2023. aasta 1. augustist ELi liikmesriikide vahel automaatselt andmeid ka äriühingute juhatuse liikmete ärikeeldude kohta. Kehtiva õiguse järgi selline automaatne andmevahetus puudub.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (403 SE) luuakse võimalus sõlmida jaekaubanduses paindlikumaid töölepinguid.

Uus regulatsioon tugineb tänavu aprillis Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.

Muutuvtunnikokkuleppe järgi võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Sektoris esineb sageli mure, et on tihti vaja muuta töögraafikuid või ajutiselt tõsta töökoormust, mis tingib vajaduse sõlmida ajutise töömahu suurenemisel võlaõiguslikke lepinguid. Eelnõuga luuakse jaekaubandussektori tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida kindlatel tingimustel muutuvtunnikokkuleppeid, mille sisuks on mõlemale poolele sobiv täiendav fikseeritud minimaalne töökoormus ja paindlik tööajavahemik.

Muutuvtunnikokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu, andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga.

Muutuvtunnikokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Muutuvtunnikokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult.

Kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad.

Eelnõu näeb ette, et tööandja võib muutuvtunnikokkuleppe sõlmida kuni 17,5 protsendiga oma töötajatest, ehk seda võimalust saab kasutada jaekaubanduse tööandja, kellele on vähemalt 6 töötajat.

Muutuvtunnikokkulepete regulatsioon on tähtajaline ja kehtib 2,5 aastat. Muudatused on kehtestatud tähtajalisena, sest see võimaldab enne perioodi lõppu selle mõjusid hinnata, mille tulemusel saab otsustada, kas muutuvtunnikokkulepete sõlmimist on otstarbekas pikendada või laiendada ka teistele sektoritele.

Edasi lükkus ühe eelnõu teine lugemine

Ettekandja haigestumise tõttu lükkus edasi valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE) teine lugemine.

NordenBladet — Riigikogus toimub täna eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides (eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)“ arutelu.

Istungil teevad ettekande Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang ning eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin.

Komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin võtab enda ettekandes kokku probleemkomisjoni tehtud järeldused ning peatub keelepoliitilistel kitsaskohtadel. „20 aastat tagasi pöörasin Riigikogu suures saalis tähelepanu probleemidele, mille lahendamine oli vajalik selleks, et eesti keele õpetamine ja tulemuslik õppimine venekeelses koolis oleksid üldse võimalikud. Täna pean kahjuks nentima, et probleemid on jätkuvalt alles ning eesti keele õppe tulemused muukeelsetes koolides nutused,“ rääkis Stalnuhhin.

Tema sõnul on vajaka kvaliteetsetest õppematerjalidest, ühtsest metoodikast, süsteemsest järelevalvest ning õpetajate piisavast ettevalmistusest. „Probleemkomisjon on aga esitanud ettepanekud, kuidas korraldada eesti keele õpe nii, et olukord pöörduks paremuse poole ning tagatud oleks iga koolilõpetaja piisav riigikeele oskus,“ lisas Stalnuhhin.

Ettekannetele järgnevad küsimused sõnavõtjatele ja fraktsioonide ning Riigikogu liikmete sõnavõtud.

Kell 10 algavat istungit saab otseülekandes jälgida Riigikogu kodulehel ja Facebooki lehel.