NordenBladet — Soome rahandusministeerium ning sotsiaal- ja terviseministeerium on uurinud riikliku kaugtöö soovituse kehtivuse aluseid. Ministeeriumid teevad ettepaneku lõpetada kaugtöö soovitus 15. oktoobril. Ministeeriumide hinnangul oleks selleks ajaks vaktsineerimise ulatus valitsuse seatud eesmärgi lähedal. See võimaldaks ohutult kaugtöölt üle minna kontakt-tööle.
Epideemia olukord ja vaktsineeritus on kogu riigis paranenud. Praegu ei ole aga tööealise elanikkonna vaktsineeritus veel valitsuse uuendatud hübriidstrateegia kohaselt vähemalt 80 protsendi tasemel. Lisaks avastatakse endiselt palju nakatumisi.
Tööle naasmist võib alustada varem, kui see on võimalik riskihindamise ja piirkondliku epideemia olukorra alusel.
Vastutus ohtu töökeskkonna eest lasub asutustel
Kaugtöö soovituse jätkamine oktoobri keskpaigani annab asutustele võimaluse paindlikuks üleminekuks kaugtöölt töökoha töö järkjärgulisele suurendamisele. Riiklikul tasandil arutatakse kaugtöö ja töökoha töö ühendamisega seotud aspekte töötervishoiuameti, ministeeriumide, terviseameti ning tööturuorganisatsioonide vahel. Need aspektid avaldatakse muu hulgas asutustele antavates juhistes.
Ettevalmistus aitab asutustel liikuda uue argielu suunas. Vastutus ohutu töökeskkonna eest lasub asutustel, kui riiklik ulatusliku kaugtöö soovitus kaob. Kui tööd suurendatakse töökohtadel, tuleb jätkata kaitset koroonaviiruse leviku eest.
Valitsus hindas jaanuaris 2021 erinevaid kontrollimeetmeid ja otsustas koostada tegevuskava ning koos sellega järk-järgult valmistuda ühiskonna avanemiseks. Hübriidstrateegia tegevuskava raames tehti ministeeriumidele ülesandeks septembri keskpaigaks uuesti hinnata valitsuse riikliku kaugtöö soovituse põhjendatust ja kehtivust. Lisaks soovitati kohe alustada riiklikke ettevalmistusi üleminekuks kaugtöölt töökohtade töö ja kaugtöö kombinatsioonile.
Ministeeriumid kasutasid oma töös terviseameti ning töötervishoiuameti hinnanguid nii epidemioloogilise arengu kui ka kaugtöö mõju kohta.
NordenBladet — Soome üks jõukamaid mehi on 68-aastane Björn Wahlroos. Ta rääkis intervjuus väljaandele Taloussanomat esimest korda oma noorusest radikaalse kommunistina. Varem on ta sellest rääkimist vältinud. Oktoobris ilmub Wahlroosist tema elulooraamat. Sealt saab lugeda, millised olid Wahlroosi, tuttavate keskel Nalle noorusaastad. Ta on pidanud alates 1980ndate aastate lõpust päevikut, kuhu on teinud sissekandeid peaaegu iga päev.
Wahlroosil on kogunenud märkmeid nii palju, et tema elulooraamat ilmub koguni kahes osas. Esimene osa kannab pealkirja: Barrikaadidelt pangandusse – päevik 1952-1992.
Praegu Rootsis elav Wahlroos on Soome majanduselu mõjutanud viimase 40 aasta jooksul. Ta on Soome üks jõukamaid mehi, firmade Sampo ja UPM juhatuse esimees. Tema karjäär panganduses sai alguse 1980ndate aastate keskel pärast seda, kui oli kirjutanud doktoritöö hinnaregulatsioonist. Ta valiti siis Soome ühispanga SYP peadirektori asetäitjaks. Tema ametiaja sisse jäid börsibuum, krahh, majanduskriis, panganduse ümberkorraldused ja Nokia tõus.
Noorena oli Wahlroos vasakpoolne radikaal, kommunist. Ta peab seda oma elu üheks kõige ilusamaks ajaks. Ta oli Soome kompartei SKP liige ja oli ühiskondlikult aktiivne. Ta peab seda aega 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses üheks oma parimaks ajaks. Ta räägib, et õppis sel ajal pidama kõnesid, ja seda oskust on ka hiljem vaja läinud. Ta õppis kirjutama lendlehti ja seinalehti. Tema õpetaja oli tuntud Soome kommunist Leif Salmén.
Siis aga, kui kompartei tegevus Soomes muutus Taisto Sinisalo juhtumisel väga radikaalseks, Wahlroos lahkus. Koos temaga lahkus veel suur hulk inimesi. Wahlroos samas märgib oma toonaseid vaateid kommenteerides, milline oli tooname Soome ühiskond. See oli väga konservatiivne, kus naine oli tohtinud ilma saatjata isegi restorani minna. Vasakpoolsed tahtsid seda muuta.
Siis aga tuli järsk pidur. Wahlroos lahkus kommunistide leerist mõne kuu jooksul 1973. aastal. Radikaalne vasakpoolsus asendus majanduse õppimisega. Üks kommunistide leerist lahkumise põhjusi oli asjaolu, et temalt nõuti oma isa tagant dokumentide varastamist. Tema isa oli majandusministeeriumi pikaajaline kantsler Bror Wahlroos. Huvi dokumentide vastu võis tulla koguni NLiidu saatkonnast.
Praegu valmistab Wahlroosile muret Soome majandus. Eelkõige see, kuidas laenu võetakse tõsise näoga ja väidetakse, et see on hea. Soome majandus on praegu suhteliselt heas seisus, aga sellele vaatamata tahetakse järgmisel, 2022. aastal võtta laenu 7 miljardit eurot. Wahlroos lisab, et laenusid ei kustutata ja nende teenindamine võib minna väga kalliks, kui intressimäärad tõusevad. Ühel hetkel ütleb laenuturg ei, hoiatab Wahlroos.
Laenu võetakse seetõttu, et ühiskonda ei suudeta maksudest ülal pidada. See on Wahlroosi arvates Soome majanduse must auk. Soome kaotas võime majanduslikult toime tulla juba aastaid tagasi. See oli finantskriisi järgne aeg. Süüdi pole ainult praegune Sanna Marini valitsus, vaid asi hakkas pihtsa juba Jyrki Kataineni ajal ning jätkus Juha Sipilä ajal. Mingeid uuendusi pole tehtud, ei maksunduses ega tööturul.
Wahlroos märgib, et Kataineni valitsus ei üritanudki midagi muuta. Sipilä valitsus üritas, aga ebaõnnestus. Marini valitsus aga ei tahagi, kuna mõtteviis on teine. Harjutud on 0-kasvuga, aga see on Wahlroosi arvates väga ohtlik. Endine majandusteaduste professor Wahlroos märgib, et 0-kasvu tõttu kaotab Soome igal aastal 40 miljardit eurot.
Wahlroos seab eeskujuks Iirimaa, kus on saavutatud kasv ja seda läbi maksude alandamise. 30 aastat tagasi alandati Iirimaal maksusid, see tõi sisse investeeringud ja nüüd on Iirimaa kasv kiireim Euroopa Liidus. Iirimaa on väga kiiresti muutunud – sellest on saanud jõukas riik.
Wahlroosi väitel on Soome täiesti omaette tase. Ei suudeta majandust kasvama panna, aga ei suudeta ka Euroopa Liidult raha välja kaubelda, nagu teevad seda Lõuna-Euroopa riigid, näiteks Itaalia. Soome on sellega valinud kõige koledama tee. Pole taotletud kasvu ega ka õige ajal Brüsselist raha küsitud.
Kaotatud 0-kasvu aastad oleks pidanud Wahlroosi arvates otsustajad äratama. Seda aga pole juhtunud. Majandus on seetõttu väga hullus seisus. Majandusest ja selle olukorrast aga üldse ei räägita. Wahlroos süüdistab ametiühinguid, mille tegevuse tõttu on paljud ettevõtted Soomes suletud.
Soomes pannakse ettevõtteid kinni, kuna palgakulud, energia ja logistika on kallimad kui näiteks Saksamaal. Valitsust aga ei huvita töökohad, vaid ainult palgad.
Wahlroosi raamatu esimene osa lõppeb panga- ja majanduskriisiga 1990ndate aastate algul.
NordenBladet — Norras kaotati eile, 25. septembri õhtul kõik koroonapiirangud. Pärast seda avati kõigile kõik söögikohad ja tänavatel tekkis kaos. Ööl vastu tänast pühapäeva valitses pealinnas Oslos tänavatel kaos. Ööklubide uste taga olid kümnete meetrite pikkused järjekorrad, vahendab VG.
Mujal Norras olid samuti suured peod. Ööklubide juhid tunnistasid, et olukord oli kohati lausa eluohtlik. Vabanemine toimus paljude arvates liiga järsku.
Midagi taolist ei osatud oodata, seetõttu peetakse valitsuse kiirest otsust ühiskonna avamise kohta ohtlikuks. Oslo söögikohad täitusid kõik kell 22 õhtul.
Norra valitsus teatas reedel, et laupäevast taastatakse riigis normaalne elu. Vajadusel on võimalik piirkonniti kehtestada piiranguid.
Ühiskonna avamist toetas peaminister Erna Solberg. Ta põhjendas seda asjaoluga, et karmid piirangud on õigustatud vaid siis, kui selle järele on vajadus. Praegu seda vajadust pole.
Peaminister Solberg samas kutsus üles ettevaatlikkusele. Ta soovitas lasta testi teha, kui enesetunne on kehv.
Norras on võim vahetumas, kuna Solbergi juhitav konservatiivne Høyre kaotas valimistel Jonas Gahr Støreni juhitavale töölisparteile.
Aftenposten kirjutas, et Oslos oli tänavatel korraga nii palju inimesi, et nad ei mahtunud teineteise kõrvale ära. Trondheimis olid inimesed hirmul, et nad tallatakse jalge alla.
Norras on täielikult vaktsineeritud 83 protsenti täisealistest elanikest.
NordenBladet —Riigikogus oli eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides (eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)“ arutelu.
Ettekande tegid Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang ning eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin.
Kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme rõhutas, et keeleõpe ei seisne üksnes tehnoloogiates. „Küsimus on ka kollektiivses kogemuses, võiks öelda ka, kollektiivsetes traumakogemustes, hoiakutes ja loomulikult vaikimisi kodude traditsioonis,“ sõnas ta. Kasvatusteadlase sõnul võib täna öelda, et meid on saatnud edulugu. „Meil ei ole vastasseise vene ja eesti kogukonna vahel. Paljud vene inimesed soovivad õppida eesti keelt ja järjest rohkem soovivad vene vanemad panna oma lapsi eestikeelsesse kooli,“ rääkis ta. „Samas on säilinud eestlaskonnas ometi ohutunne kestmajäämise pärast. Mureks on status quo eesti keele oskamises,“ lisas ta.
Kuurme peatus enda ettekandes pikemalt RITA-ränne projektil ning selle ühtse Eesti kooli mudelitel. Seejuures tõstatas kasvatusteaduste dotsent küsimuse eestluse väljavaadetest ning säilimisest.
Kuurme toonitas, et keele ja kultuuri jäämine ja õitseng sünnib ka kultuuri sündinute sisemisest sügavast soovist, vaimuväest, emotsionaalsetest komponentidest, uhkusest ja armastusest oma keele vastu ning keele tajumisest oma minasuse sügavama sisuna. „On selge, et me ei saa eeldada, et need, kes meile siia elama tulevad, eesti keelt sama samal viisil tunnetavad, kui see keel tähendab meile,“ märkis ta.
Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang kõneles eesti keele teise keelena õpetajate ettevalmistusest ning ootustest ja vajadustest õpetajakoolituse muutmiseks.
Professori sõnul on vene noorte eesti keele oskus viimase kahe aastaga, eriti aga pandeemiaga, muutunud halvemaks. Ta märkis, et kui 2020. aastal oli eesti keel teise keelena riigieksami keskmine tulemus 67,8 punkti, siis käesolevaks aastaks langes see 63,5 punktini. „Mul on väga kurb meel meie noorte pärast. Gümnaasiumi lõpetavad noored, kes tegelikult ei ole valmis selleks, et edasi õppida eesti keeles, ja kes ei ole valmis ka selleks, et kusagil mujal peale oma venekeelse mulli tööd leida,“ rääkis Klaas-Lang.
Murekohana tõi ta esile asjaolu, et Eesti põhikoolis on õppekeel kohaliku omavalitsuse valida – kui kohalik omavalitsus otsustab, võib see olla vene keel. Seejuures tõi professor positiivse näitena Lätit, kus esimesest klassist on kasutusel kolm kakskeelse hariduse mudelit, seitsmendast klassist alates toimub õppetöö praktiliselt läti keeles ning gümnaasiumis täielikult riigikeeles.
Klaas-Langi sõnul on edukamad need muukeelsed koolid, kus lisaks tavapärasele eesti keele õppele üritatakse leida ka eestikeelset suhtluskeskkonda, kas lõimitud aine- ja keeleõppe või mitmesuguste projektide näol. „Olen väga seda meelt, et keelt õpitakse kasutades,“ lisas ta. Professori hinnangul on probleemiks ka aineõpetajate keeleoskus vene õppekeelega koolides – vähe on neid, kelle eesti keele oskus oleks vähemalt C1 tasemel või kelle emakeel oleks eesti keel.
Ühtlasi tutvustas Klaas-Lang ettepanekuid, mis toetaksid eesti keelest erineva kodukeelega õpilast eestikeelses koolis ja samuti tõhustaksid muukeelses koolis eesti keele teise keelena õpet. Ta rõhutas, et oluline on anda ka aineõpetajatele keeleõpetaja pädevusi ning lisada õpetajakoolitusse kursusi, mille õpiväljunditeks on oskus töötada mitmekultuurilises klassiruumis ja toetada muu emakeelega õpilast eestikeelses aineõppes. „Ka aineõpetaja on ühtlasi keeleõpetaja,“ rõhutas Klaas-Lang.
Professori sõnul tuleks töötada eestikeelsete koolide jaoks välja ka vene keele kui emakeele ja kultuuri moodul ning abimaterjalid. Samuti peaks tema hinnangul kehtestama kohustusliku eestikeelse õppetöö miinimummäära kõigis muukeelsetes põhikoolides. Klaas-Lang toonitas, et vaja on täpset aja- ja tegevuskava, kuidas peaks toimima üleminek eestikeelsele Eesti koolile.
Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin võttis enda ettekandes kokku probleemkomisjoni tehtud järeldused ning peatus keelepoliitilistel kitsaskohtadel.
Komisjoni esimees märkis, et pööras 20 aastat tagasi Riigikogu suures saalis tähelepanu probleemidele, mille lahendamine oli vajalik selleks, et eesti keele õpetamine ja tulemuslik õppimine venekeelses koolis oleksid üldse võimalikud. „20 aastat hiljem pean kahjuks nentima, et kõik need probleemid, mille kiirest lahendamisest tol ajal rääkisin, on elus ja terved ning miski ei osuta sellele, et keegi üritaks neile lõppu teha,“ rääkis ta.
Stalnuhhin tõi esile kolme peamist eesti keele õpetamisega seotud kitsaskohta – õppematerjalide kvaliteeti, ühtse metoodika puudumist ning eesti keele teise keelena õpetajate ettevalmistust.
Ta tutvustas ka probleemkomisjoni ettepanekuid, mis aitaksid eesti keele õpet muukeelses koolis parendada. Probleemkomisjoni hinnangul on vaja luua kompetentsetest spetsialistidest töögrupid metoodikate, õppevahendite jms loomiseks. Samuti tuleks Stalnuhhini sõnul tagada riigikontroll õppevahendite kvaliteedi üle ning võtta kasutusele erakorralised meetmed eesti keele õpetajate ettevalmistamiseks.
Koostöös ülikoolidega tuleks komisjoni arvates välja töötada õppekavad „Eesti keele õpetaja muukeelses koolis“ ning kindlustada neile riigitellimus riigile vajalikus ulatuses. Viimaks tuleks komisjoni hinnangul kiiremas korras moodustada ekspertidest, praktikutest ja poliitikutest koosnev kompetentsikoda, mis vastutaks ettepanekute realiseerimise eest ning töötaks avalikult.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Urmas Reinsalu (I), Jaak Valge (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Andrei Korobeinik, (KE), Heiki Hepner (I), Margit Sutrop (RE), Mihhail Lotman (I) ja Tarmo Kruusimäe (I).
NordenBladet — Soome valitsus on edastanud parlamendile eelnõu, millega tahetakse keelata suitsetamine mänguväljakutel ja ujumisrandades. Lisaks tahetakse suitsupakkidele kehtestada nn plain packaging ehk jaemüügi pakendite muutmine ühesuguseks, vahendab Iltalehti.
Suitsupakkidelt kaovad kõik sildid ja logod. Pakendite välimusele hakkavad kehtima eraldi nõuded. Eelnõuga tahetakse vähendada tubakatoodete atraktiivsust, nii et noored ei hakkaks suitsetama.
Eraldi maitsega tubakatooted keelatakse, samuti lubata enam kasutada lisaaineid. Sellised maitsed on näiteks šokolaad, maasikas ja mentool. Lõhnad ja maitsed jäävad keelatuks ka e-sigarettide puhul.
Lisaks peavad tubakatoodete tootjad ja maaletoojad hakkama maksma iga-aastast järelvalvemaksu, mis sõltub müüdud toodete arvust. Järelvalvemaks puudutab ka vedelikke. Muutused peaks jõustuma pärast üleminekuaja lõppu 1. jaanuaril 2023. aastal.
