Madis Kanarbik: MEID SEOB Põhjamaadega lugematu hulk nähtavaid ja nähtamatuid sidemeid

Madis Kanarbik: MEID SEOB Põhjamaadega lugematu hulk nähtavaid ja nähtamatuid sidemeid

NordenBladet — Kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu peakontor Kopenhaagenis tähistab tänavu 50. tegutsemisaastat, siis Madisel on olnud võimalus üle poole sellest ajast ka PMN-i Eesti esinduses töötades kaasa teha. Ta asus tollases Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti infobüroos tööle 1991. aasta novembris – esialgu Otepääl ning alates 1993. aastast PMN-i Tartu filiaalis. Eesmärk oli laiendada PMN-i toetusprogramme üle kogu Eesti ja nii asus Madis peatselt koostööd tegema lisaks Tartule ka Valga, Pärnu ja Narvaga, kus ta on pea igal aastal korraldanud infopäevi ja rohkesti muid põnevaid sündmusi.

Ajalooõpetajast koostööedendaja

Hariduselt on Madis üldsegi ajalooõpetaja ning ta on kuus aastat Nõo keskkoolis ka sellel alal töötanud. Samas on põhjamaine elulaad ja kultuuriruum talle alati meelepärased olnud ning ülikoolis õppides asus ta uurima eestirootslaste ajalugu. Oma diplomitöö kirjutas Madis Vormsi rootslastest , lisaks hakkas ta õppima rootsi keelt.

Ka ajalooõpetajana asus Madis looma koostöövõrgustikke Põhjala kolleegidega: „Koolis õpetajana töötades sain kohe oma väheseid rootsi keele oskusi katsetada, kui korraldasime koos Stockholmi lähedal Botkyrkas asuva Sankt Botvids Gymnasiumi kolleegidega mõned õpilaste ja õpetajate reisid ning koostööprojektid. Need esimesed kohtumised Rootsi õpetajate ja õpilastega 1989. ja 1990. aastal olid ülimalt meeldejäävad, oleme mitme õpetajaga siiani head sõbrad, kohtume vahel ja peame kirjavahetust,“ räägib Madis.

Haridus, teadus, piiriülene koostöö ja rändeteemad

PMN-is töötamise algusaastatest peale on Madis tegelenud haridus- ja teaduskoostööga. Selle valdkonna juures teeb Madisele rõõmu, et Eesti on võrdse partnerina liitunud Põhja- ja Baltimaade hariduskoostööprogrammiga Nordplus, mis on üks PMN-i suurimaid koostöö- ja toetusprogramme. „Samuti on mul hea meel, et Eesti teeb aktiivset koostööd Põhjamaade teaduskoostöö keskusega NordForsk. Üks viimase aja ilmekaid näiteid selles valdkonnas on 2020. aastal Tartus NordForski ja Eesti Teadusagentuuri vahel sõlmitud leping, millega Eesti liitus Põhjamaade e-taristute koostööinitsiatiiviga NeIC (Nordic e-Infrastructures Collaboration),“ lisab Madis.

Aja jooksul lisandusid Madise lauale ka regionaalne ja piiriülene koostöö ning rände- ja lõimumisvaldkond. Koostöös Tartu Ülikooli ja Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ning paljude teiste partneritega on Eestis toimunud kaheksa Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsi. „Olen kindel, et see valdkond muutub tulevikus järjest olulisemaks. Viimase aja sündmused Leedu piiridel annavad tunnistust, et rändevaldkonnale tuleb jätkuvalt pöörata suurt tähelepanu nii julgeoleku kui ka muudest aspektidest lähtudes,“ arvab Madis. PMN-i Leedu ja Läti esindustega koostöös ongi lähiajal valmimas uus ühine rände- ja lõimumisprojekt aastateks 2021-2023.

Läbi aastate on Madis tegelenud mitme erineva Põhja- ja Baltimaade toetusprogrammiga nii kõrgkoolide, ettevõtluse kui ka regionaalse koostöö valdkondades. Viimased kümme aastat on ta koordineerinud Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi tegevust. „See on andnud mulle võimaluse tutvuda avaliku teenistuse väga erinevate valdkondadega, jälgida aastate jooksul toimunud muutusi ja uuendusi meie piirkonna avalikus sektoris ning võimaluste piires neile mobiilsusprogrammi vahendusel kaasa aidata,“ kommenteerib Madis.

Kõige olulisemaks peab Madis oma töös rände- ja lõimumistemaatikat: „Inimeste vaba liikumine on üks põhiväärtusi nii Põhja- ja Baltimaade koostöös kui ka Euroopa Liidus ja kogu maailmas,“ sõnab ta. Tänu Põhja- ja Baltimaade rände- ja lõimumiskonverentsidele on välja kujunenud hästi toimiv arutelude platvorm ja võrgustik Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide, riigi ning omavalitsusasutuste ja MTÜde vahel. „Oleme koostöös partneritega loonud võimaluse tasakaalustatud ja faktipõhiseks ühiskondlikuks aruteluks rändeteemadel, mis puudutab otseselt väga paljusid inimesi, nende õpinguid ning isiklikku ja tööelu nii Eestis kui ka kogu meie piirkonnas,“ lisab Madis.

Koostööd teevad eelkõige inimesed

Madis on aja jooksul mõistnud, et koostööd teevad eelkõige inimesed ning asutuste ja organisatsioonide ülesanne on luua selleks head eeldused ja kõike seda toetada: „Seepärast on mulle kõige erksamalt meelde jäänud kohtumised paljude toredate inimestega ning koos nendega korraldatud vahvad sündmused.“ Kaugemast ajast on mäletab Madis eredalt Tartu filiaali algusaastad, kui PMN-i kontoris, aadressil Raekoja plats 8, toimus suur osa Tartu Ülikooli skandinavistika osakonna loengutest, kuna neil ei olnud veel piisavalt oma ruume. Muide, TÜ skandinavistika osakond tähistab samuti sel aastal oma 30. tegutsemisaastat. Tartu filiaal on kohtumispaigaks olnud ka Tartu Põhjala Ühingule ja Tartu Norra Seltsile. Lisaks on seal toimunud rohkesti nõupidamisi, millest on kasvanud välja või saanud jätku nii mõnigi põnev ühine algatus, nagu näiteks Café Nordeni kohtumised Tartus või Tartu Ülikooli traditsioonilised Gustav Adolfi päeva sündmused.

Väga muljerikkad mälestused on Madisel 21. sajandi algusaastatest, kui PMN proovis Loode-Venemaal koos partneritega tutvustada Baltimaade kogemusi kodanikuühiskonna ja demokraatia rajamisest ja tugevdamisest. „Korraldasime arvukalt kohtumisi, loenguid, seminare ja konverentse ning muid projekte. Need püüdlused siiski katkesid mõne aasta möödudes ja meeldejäävad ja seiklusrikkad reisid Venemaale on nüüdseks jäänud minevikku,“ nendib Madis.

Uued olud ja uued võimalused

Uutes oludes on PMN-i Eesti esindus sel aastal asunud katsetama uusi võimalusi Põhjamaade koostöö tutvustamiseks ja ühiste projektide korraldamiseks. Kolleeg Madis Tilga käivitatud taskuhäälingute sari jätkusuutlikust majandusest on andnud Madis Kanarbikule võimaluse osaleda Äripäeva rändeteemalises vestlusringis pealkirjaga „Migration and mobility – living next door to Nordics“. „See oli päris uus ja huvitav kogemus,“ meenutab Madis. „Rääkisime koos Soome Rändeinstituudi direktori Saara Pellanderi, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani professor Raul Eametsa ja Tartu Ülikooli professori, akadeemik Tiit Tammaruga kaasaegsetest rändesuundumustest ja rändepoliitikatest Põhja- ja Baltimaades. Loodan, et sügisel saame ühe sarnase vestlussaate teha teaduse ja ettevõtluse valdkonnas pealkirjaga „Science to Business – Nordic Dimension“. Samateemaline arutelu toimus selle aasta augustis ka Arvamusfestivali Põhjamaiste juttude arutelualal. Lisaks on Madisel plaanis koostöös Tartu Teaduspargi ja Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskusega käivitada ka üks suurem Põhja- ja Baltimaade teaduse- ja ettevõtluse koostööprojekt, kuhu ta loodab kaasata kolleege PMN-i Läti ja Leedu esindustest.

Dreamteam Norden Eesti

Kuigi Madis asub geograafiliselt oma kolleegidest eraldi, on ta siiski oma töö ja meeskonnatundega rahul: „Tartus on mõnus töötada, PMN on inspireeriv ja uuendusmeelne tööandja ning õnneks on meil Eesti esinduses supertubli meeskond – dreamteam Norden Eesti. Uutes oludes oleme kõik üksteisest küll pisut rohkem eraldatud, aga kaasaegsed tehnoloogilised võimalused on piisavalt head, et üksteisega ühendust ja nõu pidada ning ühtsustunnet säilitada. Pealegi on Tartus palju vaimustavalt inspireerivaid koostööpartnereid ning Tartu on väga põhjamaine linn – see loob hea keskkonna kõigiks Põhjamaadega seotud tegevuste korraldamiseks,“ rõõmustab Madis.

Tänu tööle Põhjamaade Ministrite Nõukogus on Madisel aastate jooksul olnud võimalik tundma õppida Põhjamaade sarnasusi ja eripärasid ning ta on saanud palju häid kolleege ja sõpru nii Põhja- kui ka Baltimaades. Eriliseks boonuseks peab ta võimalust lähemalt tundma õppida ka Baltimaades elavaid naabreid, sest töö eeldab tihedat läbikäimist kõigi kaheksa Põhjala ja Balti riigi vahel. „Põhjamaade koostöö on suurepärane lähtekoht erinevate teadmiste arendamiseks, sest iga uus projekt avab ukse mõne uue valdkonna tundmaõppimiseks ja uute koostööpartnerite leidmiseks. Minu maailmapilt on PMN-i esinduses töötatud aastatega avardunud, tunnen, et olen osa pidevalt arenevast keskkonnast ja olen rõõmus, et saan anda oma tagasihoidliku panuse meie ühise Põhjala piirkonna arengusse,“ sõnab Madis.

Kultuurist läbi imbunud Rootsi aukonsul

Madise arvates kuulub ka Eesti Põhjamaadega ühisesse ajaloolisse, kultuurilisse, geograafilisse ja ka majanduslikku piirkonda. „Tunnen, et meie rahval on tugev põhjamaine identiteet, meid seob Põhjamaadega lugematu hulk nähtavaid ja nähtamatuid sidemeid.“ Põhjamaade koostöö üks esimesi lähtekohti ja saavutusi on soov tagada inimestele vabadus liikuda, õppida ja töötada teistes oma piirkonna riikides. Inimeste liikumisvabadus on üks peamisi vabadusi ja väärtusi, mida Madiski oma igapäevaelus rakendab ja tähtsaks peab. Sama oluliseks peab ta ka teisi Põhjamaade jaoks olulisi väärtusi: usaldust, võrdõiguslikkust, sõnavabadust, demokraatiat. Põhjala kultuuriruumile omaselt peab Madis oma peres jõule ja lihavõttepühi, osaleb oma kodukoguduse toimetustes ja koduvalla ettevõtmistes. Koos sõprade ja kolleegidega tähistab ta Tartus igal aastal Gustav Adolfi päeva ja sellega koos ka Tartu Ülikooli asutamise päeva.

Suur osa Madise töövälisest ajast on seotud koduse elu ja kodukogudusega. Ta on EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse liige ning koguduse juhatuse esimees, laulab koguduse segakooris ja Nõo kiriku meesansamblis: „Meesansambliga tähistasime möödunud aastal 30. tegevusaastat ning üllatusega pean tõdema, et see on juba ligi pool minu elust.“ Madis käib ansambliga päris palju reisimas, laulab teenistustel ja kontsertidel. Kõik see teeb talle rõõmu ja annab jõudu muudeks tegemisteks. „Põhjamaade muusikast kuulan meelsasti Sibeliuse ja Nielseni teoseid, samuti kaasaegse Rootsi autori Rolf Martinssoni teoseid, kellega kohtusin mõned aastad tagasi Tartus,“ sõnab Madis. „Väga on hinge läinud Villu Veski ja Tiit Kalluste Põhjala saarte häälte kontserdid ja salvestused. Mõtlen seejuures tänumeeles oma kauaaegsele kallile kolleegile Eha Vainile, kelle korraldatud Põhjamaade kultuurisündmustel olid Tiit ja Villu sagedased külalised,“ meenutab ta.

Madist ei jäta külmaks ka raamatud. Põhjamaistest raamatutest on talle eriti meeldinud Kari Tarkiaineni teos „Sveries Österland”, samuti Jonathan Lindströmi raamat „Piiskop ja ristisõda 1206”, kus esitatakse huvitav teooria Vormsi asustamisloost. „Loen meelsasti ka krimiraamatuid, mida ilmub nüüd ju lausa lugematul hulgal, kõigega pole kursiski,“ lisab Madis. Aegajalt meeldib Madisele ka Põhjamaade filme vaadata, viimasel ajal on ta eriti hea meelega vaadanud Soome filme. Pisut kaugemast ajast tulevad Madisele meelde taanlaste film ”Itaalia keel algajatele” ja Rootsi film ”Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus”.

Lisaks täidab Madis alates 2006. aasta novembrist Rootsi aukonsuli ülesandeid Tartus, Tartu-, Põlva- ja Võrumaal. Tartu aukonsulaadi avamisel osalesid kaks silmapaistvat välisministrit, Carl Bildt ja Urmas Paet, ning Rootsi suursaadik Dag Hartelius koos Tartu linnapea Laine Randjärvega. Tänavu sügisel möödub Rootsi aukonsulaadi asutamisest Tartus 15 aastat.

„Olen väga tänulik ja rõõmus hea koostöö üle Rootsi saatkonna ning teiste Põhjala riikide saatkondade ja aukonsulitega. Ühisel jõul ja nõul oleme saanud palju toredaid ja häid asju korda saata ning loodetavasti jätkub see kõik ka edaspidi. Põhjamaade koostöö on pidevas arengus ja muutumises, päris valmis ei saa see ju kunagi ning tööd on veel palju ees.“

 

 

Avafoto: NordenBladet / Helena-Reet Ennet
Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



Reklaam:






Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service