Esmaspäev, juuni 16, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7532 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Riigikogu liikmed moodustasid e-kaubanduse toetusrühma

NordenBladet — Riigikogus moodustatud toetusrühma eesmärk on kaasa aidata e-kaubanduse õiguskeskkonna arendamisele, mis tagaks siinsetele ettevõtjatele ausa konkurentsikeskkonna, tooks riigile maksutulu, elavdaks eksporti ja võimaldaks klientide mugavat teenindamist.

E-kaubanduse toetusrühma esimehe Marko Tormi sõnul on e-kaubandus viimastel aastatel kasvanud kiires tempos nagu on kasvanud ka selle mõju majanduse käekäigule. „Tegemist on tänapäevase ja hoogsalt edeneva sektoriga, kus hõivatute osakaal suureneb iga-aastaselt,“ ütles ta.

„E-kaubandus moodustab kogu kaubandusest viiendiku, olles samas kiires kasvus. Valdkonna olulisemaid tegijaid koondavasse katusorganisatsiooni Eesti E-kaubanduse Liitu kuulub ligi 400 ettevõtet,“ rääkis Torm.

Tormi hinnangul on toetusrühma loomisel oluline e-kaubanduse teemade üle arutlemine ja kitsaskohtade mõistmine ka parlamentaarsel tasandil. „See tähendab vahetut kontakti sektoriga ja sõnumeid valdkonna ettevõtjaid koondavatelt esindusorganisatsoonidelt. Sektori väljakutseid sisuliselt mõistev seadusandja on siht, mille poole soovime liikuda,“ lisas Torm.

Toetusrühma liikmed

E-kaubanduse toetusrühma aseesimees on Raimond Kaljulaid ning toetusrühma kuuluvad ka Toomas Kivimägi, Jüri Jaanson, Kristina Šmigun-Vähi, Sven Sester, Timo Suslov, Kaido Höövelson, Aivar Viidik, Tiiu Aro, Riho Breivel, Kalvi Kõva, Andrus Seeme, Toomas Järveoja, Helmen Kütt ja Annely Akkermann.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 67 parlamendirühma ja 90 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

 

 

Elektri, toidu ja bensiini hind kerkib nüüd kiiresti – MILLEST see tuleb?

NordenBladet — Paljude perede rahakotis annab tunda elektri, toidu ja kütuste hinnatõus. Riigid on hakanud koroonast taastuma, aga kerkivad hinnad piiravad kasvu. Suurim mõju on hinnatõusul tööstusele, aga seda on tunda ka kodumajapidamistes. Elektri ja kütuste hind lööb uusi rekordeid, samuti kallineb toit, vahendab MTV.

Hinnatõus on osaliselt seotud inflatsiooniga, kuna pandeemia järgses maailmas kasvavad nii tarbimine kui ostujõud. Ent põhjus peitub ka paljudes muudes tegurites.

Elektri hinnatõusu taga on energiafirmad, mis ostavad elektrit hulgi kokku ja müüvad seda tarbijatele. Nii nagu igal pool mujal, võib hulgihind tõusta või langeda lähtuvalt tarbimisest. Tavaliselt kasvab nõudlus talvel, kui ilmad on külmad ja kasutatakse rohkem valgustust.

Nüüd on aga elektri hind kerkinud erakordselt kõrgele. Elektri börsihind oli viimati nii kõrge 2020. aasta jaanuaris-veebruaris. Tarbija jaoks tähendab see seda, et kerkib hind neil, kel on leping seotud börsihinnaga. Kui arvestada, et elektriküttel erasmaja talvine tarbimine on 20 000 kWh, tähendab 5-sendiline hinnatõus aastas 1000 eurot täiendavat kulu.

Elektri börsihinna tõus hakkab mõjutama ka uusi püsihinnaga lepinguid. Elektri hinda on tõstnud suvel kesiseks jäänud sademed ning kokku kuivanud veevarud, mistõttu jääb Norra ja Rootsi hüdroelektrijaamade tootmine väikseks. Toodeteva vee-elektri kogus mõjutab aga kõigi Põhjamaade energiaturgu.

Elektri hinda tõstab ka maagaasi puudus. Gaasi hind on kerkinud Euroopa Liidus mitmekordseks. Reutersi andmetel on gaasi hind 280 protsenti ehk ligi 4 korda kõrgem kui aasta tagasi. Gaasi kasutatakse küttena soojuselektrijaamades, samuti kütusena.

Euroopa Liidu riikidest kaaluvad vähemalt Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania energia tugipakettide loomist, et kompenseerida energia hinnatõusu kodumajapidamistele ja ettevõtetele.

Bensiini ja diisli hind on samuti kerkinud. Praegu maksab bensiin 95E Soomes 1,7 eurot liiter, veel möödunud aasta lõpus oli hind 1,4 eurot. Diisli hind on kerkinud 1,3 euro pealt 1,5 euroni liiter. Toornafta hinnatõus on kergitanud bensiini hinna viimase 3 aasta kõrgeimale tasemele.

Põhjamere Brenti toornafta hind kerkis täna teisipäeval 80 dollarini barrel. USA toornafta WTI hind on samuti tõusnud. Hinnatõus tuleb asjaolust, et oodatakse tarbimise plahvatuslikku kasvu seoses piirangute leevendamisega.

Kütuse hinda mõjutavad ka maksud. bensiini hinnast 60 protsenti on maksud. Elektri ja kütuste kiire hinnatõusu tõttu prognoositakse ka toidu kiiret hinnatõusu. Seni on olnud tänavusel, 2021. aastal Soomes toidu hinnatõus vaid 0,3 protsenti, aga hinnatõus kiireneb aasta lõpus. Järgmisel aastal on toidu hinnatõus juba 1,8 protsenti ehk kiirem kui üldine hinnatõus.

Kuiv ja kuum suvi polnud viljasaagile eriti soodne. Kõik viljad kannatasid, eriti oder. See tähendab, et loomatoidust võib tulla puudus ja nisu ei ole võimalik eksportida. Samal ajal on kahekordistunud väetiste hinnad. Hinnatõusu kiirendab ka palgatõus, mis peaks olema tänavu samuti varasemast suurem.

ÜRO andmetel on toiduainete hinnad kasvanud rekordiliselt kiiresti terves maailmas. Maikuus oli toidu hind 39,7 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Kuivõrd suur osa Soome toidust tuuakse välismaalt, mõjutavad Soome hindu rahvusvahelised hinnad. Koroonapandeemia tõi kaasa tarneprobleemid, kuna piirid pandi üksteise järel kinni. Suessi kanalisse märtsikuus kinni jäänud konteinerlaev Evergreen näitas, kui tundlik on rahvusvaheline kaubandus kõikvõimalikele tõrgetele.

Lisaks transpordile on koroona ajal tekkinud probleemid tööjõu leidmisega. Pandeemia mõju on tunda veel pikalt peale piirangute leevendamist.

 

Rootsi loobub täna kõikidest koroonapiirangutest

NordenBladet — Rootsi loobub täna kolmapäeval kõikidest alles jäänud koroonapiirangutest. Seda võimaldab vaktsineerituse hea seis, mis on koroonasurmad praktiliselt nulli viinud. Söögikohtade puhul kaovad lahtioleku aja ja laudkondade suuruse piirangud. Avalike ja erakogunemiste puhul ei piirata enam osalejate arvu, vahendab Helsingin Sanomat.

Seni kehtis kogunemiste puhul piir olenevalt sellest, kas üritus toimus sees või väljas ja kas seal olid olemas istekohad.

Kaugtöö soovitus kaob Rootsis samuti ära. Jäävad vaid inimeste isiklikud soovitused nagu käte pesemine ja haigena kodus püsimine.

Rootsi valitsus ja terviseametivõimud põhjendavad piirangute kaotamist hea vaktsineerituse tasemega. Rootsis on üle 16-aastastest saanud 83 protsenti vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja 76 protsenti kaks doosi.

Rootsis on pandeemia aja jooksul tuvastatud üle 1,1 miljoni koroonaga nakatumise ja üle 14 700 viirusega seotud surma. Rootsis on koroonasurmade arv üle kolme korra suurem kui kõigis teistes Põhjamaades kokku. Seda on põhjendatud Rootsi leebemate piirangutega pandeemia alguses.

Rootsis kasvas nakatumine augustis ja septembri algul oli Delta variandi leviku tõttu üle tuhande uue nakatumise päevas, aga seda on palju vähem kui talvisel tippajal. Paari viimase nädala jooksul on nakatumiste arv langenud.

Tänu kõrgele vaktsineeritusele on 10 miljoni elanikuga Rootsis olnud viimastel päevadel vaid mõned üksikud koroonasurmad, möödunud talvel registreeriti iga päev mitusada surma.

 

Eesti: Valitsuskabinet toetab maale elama asumist soodustava pilootprogrammiga

NordenBladet — Valitsuskabinet otsustas teisipäeval toetada maaeluministri ettepanekut, et Maaelu Edendamise Sihtasutus alustaks maale elama asumist soodustava pilootprogrammi ellu viimist Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal.

„Tegu on Vabariigi Valitsusele olulise tegevusega, mis soodustab inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse ja noorte eneseteostusvõimalusi maal ning aitab seeläbi kaasa Eesti tasakaalustatud arengule,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministri sõnul on maapiirkonnas peamised probleemid kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud täiendavate lisatagatiste nõuded laenu saamisel. Samuti tuleb arvestada, et mida kaugemal keskusest kinnisvara asub, seda keerulisemaks ka laenu saamine muutub. „Siin saab riik tulla appi, aidates leevendada sellise turutõrke mõju,“ lausus Urmas Kruuse.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu hakatakse koostöös pankadega andma pilootprojekti raames kaaslaenu kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal. Sihtpiirkonnaks on kuni 1000 elanikuga asustusüksused, mis tagab pilootprojekti rakendamise piirkondades, kus laenu saamine on kõige keerulisem.

Urmas Kruuse sõnul analüüsiti toetusprogrammi sihtpiirkondade valikul nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkonna kinnisvaraturu hinnastatistikat. Samuti arvestati asjaoluga, et piirkonnas peab olema nõudlus kodu soetamiseks, piisav kinnisvara turuaktiivsus ja ka arvestatav elanike hulk.

Pilootprojekti elluviimiseks on plaanitud MESi omakapitalist vahendeid 5 miljoni euro ulatuses. Täpsemad tingimused töötab välja MES koostöös Maaeluministeeriumiga ning kinnitab MESi nõukogu.

Pilootprojekti eesmärk on soodustada maale elama asumist, mis panustab “Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavasse aastani 2030”, mille visiooniks on, et maal on hea elada!

 

 

Balti aktsiaturgudel on eriline side ainult Rootsiga

NordenBladet — Teisisõnu esineb Balti ja Rootsi aktsiaturgude vahel kointegratsioon ehk pikaajaline stabiilne tasakaaluseos. Isegi siis, kui Balti ja Rootsi aktsiaturud liiguvad ajutiselt erisuunaliselt, võib olla kindel, et varem või hiljem tasakaaluline liikumine taastub. Teiseks kinnitab analüüs fakti, et igasugune šokk Rootsi aktsiaturgudel kandub alati üle ka Balti aktsiaturgudele, nendib Kersti Harkmann kolmest artiklist koosnevas doktoritöös „Esseed volatiilsusest ja nakkuslikkusest finantsturgudel”.

Teiste turgudega sarnane side puudub 

Balti aktsiaturgude integratsiooni arenenud aktsiaturgudega käsitlebki autor töö teises osas, uurides, kas meie ja valitud riikide aktsiaturgude vahel esineb ajavahemikus 2005-2015 pikaajalist stabiilset tasakaaluseost. Analüüsiks kasutatakse nädalase sagedusega andmeid ning arenenud aktsiaturgude võrdlusindeksitena Euro Stoxx 50 indeksit, OMX Helsingi aktsiaindeksit, Rootsi aktsiaindeksit ja USA S&P 500 indeksit.

Tulemused näitavad, et peale Rootsi puudub Balti aktsiaturgudel pikaajaline tasakaalu seos teiste arenenud aktsiaturgudega. Ja tulemus kinnitab, et šokke ja finantskriise, mis kanduvad üle kointegratsiooni tõttu, ei saa pidada nakkuslikeks. Pigem on tegemist loomuliku levikuga, mis on tingitud turgude integratsioonist ja lähedastest seostest. Seega pakuvad Balti riikide aktsiaturud arenenud aktsiaturgudele häid portfelli hajutamise võimalusi.

Kriisiaegne aktsiaturgude nakkuslikkus  

Harkmann keskendub doktoritöö esimeses artiklis „Kriisiaegne Lääne aktsiaturgude nakkuslikkus Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgudele aastatel 2008 kuni 2012” Euroopa finantsturgude lühiajalistele koosliikumistele globaalse finantskriisi ajal. Tulemused näitavad, et ajal, mil finantsturud olid finantskriisist tingituna väga kõikuvad, suurenesid ka korrelatsioonikordajad valitud indeksite vahel hüppeliselt. Suurimad keskmised korrelatsioonitasemed saavutati Lehman Brothers’i pankroti ja Euroopa võlakriisi ajal, kui Kreeka taotles finantsabi. Need järsud tõusud on ajutised ja iseloomustavadki finantsturgude lühiajalisi koosliikumisi.

Kolmas artikkel „Optimaalne valuutariski maandamine ja „carry“  tehingud“ otsib vastust küsimusele, kuidas saaksid institutsionaalsed ja riskikartlikud investorid vähendada finantsturgude koosliikumiste mõju välisriikide võlakirjadesse investeerimisel.  Küsimust uuriti euroala investori perspektiivist, kasutades seitsme riigi võlakirjadest koosnevat portfelli ja nädalase sagedusega andmeid. Klassikalist regressioonanalüüsi ja DCC-GARCH-mudelit kasutades leitakse võlakirjaportfellidele optimaalsed valuutariski maandamise tasemed. Omavahel võrreldakse maandamata, täielikult maandatud ja optimaalselt maandatud valuutariskidega portfelle.

Artiklis selgub, et valuutariski maandamisel väheneb välisriikide võlakirjade portfelli volatiilsus märkimisväärselt. Parim riski ja tulususe suhe saavutatakse valuutariski optimaalse maandamise korral. Lisaks näitavad tulemused, et optimaalselt maandatud portfelli puhul on optimaalsed valuutariski maandamise tasemed ja võlakirjade intressitasemed omavahel negatiivselt seotud – mida kõrgem on tulusus, seda madalam on optimaalne valuutariski maandamise tase.

Tallinna Tehnikaülikooli 103. sünnipäeval, 17. septembril sai Kersti Harkmann kätte doktorikraadi, tema töö teemaks on „Esseed volatiilsusest ja nakkuslikkusest finantsturgudel”. Kokku promoveeriti 66 doktorit.