Eesti: Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi laste õiguste kaitset parandava eelnõu

By

-

detsember 5, 2024

Riigikogu lükkas tagasi laste õiguste kaitset parandava eelnõu

NordenBladet — Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu (534 SE) kohaselt annab protokolliga ühinemine Eesti lastele õiguse esitada kaebusi ÜRO lapse õiguste komiteele oma õiguste rikkumise kohta ning komiteele õiguse selliseid kaebusi menetleda. Samuti saab komitee algatada uurimisi tõsiste ja süstemaatiliste laste õiguste rikkumiste puhul.

Protokoll sätestab komitee pädevused, kaebemenetluse korra ja ajutised kaitsemeetmed. Kaebusi võivad esitada üksikisikud või rühmad, kui on rikutud lapse õiguste konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides sätestatud õigusi, sealhulgas laste müügi, prostitutsiooni ja relvakonfliktidesse kaasamise küsimustes.

Protokolli rakendamine toimub vastutavate ministeeriumide olemasolevate ressursside raames ning teavitustöö ja vajalike materjalide koostamisega, mille kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Fakultatiivprotokolli on ratifitseerinud 52 riiki.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Züleyxa Izmailova ning Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (522 SE), millega sooviti välistada Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine inimestele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud, isegi kui nende karistatus on kustunud. Algatajate sõnul oli sama keeld algselt ka 1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seaduses.

Kehtiva seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada inimesele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 45 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.

Avafoto: Riigikogu lükkas tagasi laste õiguste kaitset parandava eelnõu (Unsplash)

Soome kaitseminister: soomlased toetavad nii riigikaitset kui NATO-t

By

Helena-Reet Aari

-

detsember 4, 2024

NordenBladet — Soome riigikaitse teabeplaneerimise ameti (MTS) 2024. aasta sügisese arvamusuuringu tulemused kuulutati välja täna kolmapäeval 4. detsembril 2024.

Küsitluse järgi arvab enam kui üheksa kümnest, et teised NATO liitlased annaksid Soomele vajadusel abi. Ka enam kui üheksa kümnest tunnevad, et Soome kohus on vajadusel liitlasriike aidata. Rohkem kui kaheksa kümnest suhtuvad Soome NATO liikmelisusesse positiivselt.

„Soomlastel on tugev toetus riigikaitsele, NATO ühisele kaitsele ja kaitsekoostööle. Soomlased usaldavad, et meid toetab maailma tugevaim kaitseliit, kuid me peame tootma ka ühist julgeolekut,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.

Usaldus kaitsekoostöö ja kaitsepoliitika juhtimise suhtes on tugev
Soome kaitsekoostöösse suhtutakse väga positiivselt. Küsitluse järgi suhtub Soome sõjalisse koostöösse kõigi Põhjamaade ja Euroopa Liiduga positiivselt umbes üheksa vastanut kümnest. Suurbritannia ja USA puhul on vastav osakaal umbes kaheksa kümnest.

Soomlaste usaldus kaitsepoliitika juhtimise suhtes on püsinud kõrgel tasemel. Umbes kaheksa soomlast kümnest peavad kaitsepoliitikat hästi juhituks.

„Praegu tugevdame Soome julgeolekut läbi paljude sammaste. Riigikaitse, NATO ühiskaitse, kaitsekoostöö ning üldine kodumaa julgeolek ja varustuskindlus on meie julgeoleku aluseks,” ütles kaitseminister Häkkänen.

Valmisolek riiki kaitsta ja toetus ajateenistusele kõrgel tasemel
Ka kaitseminister Häkkänen on rahul, et soomlaste tahe oma riiki kaitsta on uuringu järgi püsinud kõrgel tasemel. Umbes kaheksa kümnest arvavad, et soomlased peavad end igas olukorras relvaga kaitsma.

„Selles julgeolekuolukorras on oluline, et meie riigikaitse alus saaks tugevat toetust. Soomlaste toetus ajateenistusele on kõrge ja tahe oma riiki kaitsta. Eelkõige oleme valmis oma riiki kaitsma ise. Selle tahteseisundi kasvatamine on kõigi põlvkondade ühine ülesanne,” ütles kaitseminister Häkkänen.

Üheksa kümnest toetab Ukrainat
Kaitseminister Häkkänen tõstab esile ka soomlaste väga tugevat toetust Ukraina toetamisele. Umbes üheksa kümnest pooldab Ukraina toetamise jätkamist vähemalt praegusel tasemel. See kehtib nii relvastatud kui ka rahalise toetuse kohta.

„Meie, soomlased, mõistame oma ajaloost Ukraina toetamise tähtsust. Kui naaber ründab väiksemat, siis tuleb abi anda. Ei tohi üksi jääda. Me ei aktsepteeri vägivalda ja sõjategusid teiste rahvaste vastu. Jätkame Ukraina toetamist vankumatult,” ütles kaitseminister Häkkänen.

Taani politsei ja prokuratuur saavad miljardite ulatuses lisarahastust majanduskuritegevusega võitlemiseks

By

Helena-Reet Aari

-

detsember 4, 2024

NordenBladet – Taani valitsus on koos parlamendi laiapõhjalise enamusega sõlminud uue mitmeaastase kokkuleppe, mis tugevdab politsei ja prokuratuuri võimekust aastatel 2026–2030. Leppe kohaselt suurendatakse politseijõude ligikaudu 12 000 töötajani ning suunatakse märkimisväärne ressurss majandus- ja digitaalse kuritegevuse vastasesse võitlusse.

Taani valitsuskoalitsioon (Sotsiaaldemokraadid, Venstre ja Mõõdukad) ning opositsiooniparteid (sh Taani Demokraadid, Sotsialistlik Rahvapartei, Konservatiivid jt) on jõudnud üksmeelele politsei ja prokuratuuri majandusliku raamistiku osas. Aastaks 2030 suureneb rahastus 2025. aastaga võrreldes ligi 1,5 miljardi Taani krooni võrra.

Kokkulepe on vastus viimastel aastatel muutunud kuritegevuse pildile, kus tehnoloogiline areng on toonud kaasa majandus- ja IT-kuritegude järsu kasvu.

Kokkuleppe peamised punktid:

Võitlus majanduskuritegevusega: Viie aasta jooksul investeeritakse valdkonda üle 1 miljardi Taani krooni. Politseiringkondi tugevdatakse täiendavate uurijate, prokuröride ning maksu- ja revisjonispetsialistidega.
Uued väljaõppevõimalused: Politseikoolis luuakse uus kolmeaastane politseiharidus ja eraldi väljaõpe tsiviiluurijatele, keskendudes majandus- ja digitaalkuritegevusele.
Parem värbamine: Politseikadettidele tagatakse palk suurema osa õppeajast, et muuta eriala atraktiivsemaks.
Ohvriabi ja spetsialiseerumine: Tõhustatakse võitlust tööjõu- ja sotsiaalkuritegevusega ning luuakse paremad tingimused lähisuhtevägivalla ja vägivalla ohvriks langenud laste abistamiseks. Samuti luuakse eraldi üksus loodus- ja keskkonnakuritegude uurimiseks.
Tehnoloogiline võimekus: Politsei saab uued vahendid, sealhulgas laiendatud võimalused DNA ja näotuvastustehnoloogia kasutamiseks uurimises.

Poliitiline hinnang

Justiitsminister Peter Hummelgaard väljendas heameelt laiapõhjalise kokkuleppe üle, märkides, et see tagab politseile ja prokuratuurile vajalikud vahendid tuleviku kuritegevusega võitlemiseks. “See tähendab rohkem politseinikke tänavatele ja tugevamat kompetentsi keeruliste majanduskuritegude lahendamisel,” sõnas minister.

Erinevad osapooled on rõhutanud leppe olulisust oma prioriteetide vaatenurgast: alates paremast ohvriabist ja keskkonnakaitse tõhustamisest kuni selleni, et suuri majanduskuritegusid sooritavad isikud peavad edaspidi hüvitama uurimiskulud riigile.

Lätis kehtestatakse pangamaks

By

Helena-Reet Aari

-

detsember 4, 2024

NordenBladet — Krediidiasutused ja nende filiaalid Lätis peavad järgmise 3 aasta jooksul tasuma solidaarsuspanuse – 60 protsenti ülekasumist – tulenevalt Euribori määra järsust tõusust, selgub parlamendis tänasel 4. detsembri teisel lugemisel heaks kiidetud seadusest.

Seaduse poolt hääletas selle teisel lugemisel 80 saadikut, vastu oli 9, vahendab lsm.lv.
Solidaarsusmaks ehk ülemäärase kasumi maks hakkab kehtima krediidiasutustele, kelle intressitulu ja intressikulu vahe ületab enam kui 50% nende tulude 5 majandusaasta keskmist 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2022.

Rahandusministeerium selgitas varem, et sellised solidaarsed panused eelarvesse tagavad lähiaastatel rahastuse kasvavate riigi julgeolekuvajaduste rahuldamiseks.
Osamakse määr on 60% makseperioodi neto intressitulust.

Pakutakse välja tagasimakse mudel, mis on seotud krediidiasutuste laenukasvu määraga. Kui krediidiasutuse laenuandmine oluliselt kasvab, võib tagasimakse ulatuda kuni 100% sissemaksest.

Solidaarsuspanuse 100% tagasimakse makstakse juhul, kui krediidiasutuse laenukasvu määr makseperioodil vastab või ületab sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvumäära, mis on korrutatud 2,5-ga.

Allahindlus on 75%, kui laenukasvu tempo saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 2,25-ga; 50%, kui laenukasvu määr saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 2-ga; 25%, kui laenukasvu määr saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 1,75-ga.

Solidaarsuspanuse kehtestamisega loodetakse 2025. aastal koguda eelarvetulu 93 miljonit eurot, järgmisel kahel aastal aga üle 85 miljoni euro aastas.

Norra saadab Poolasse sõjalennukid F-35 ja õhutõrje NASAMS

By

Helena-Reet Aari

-

detsember 2, 2024

NordenBladet — Norra kaitseministeerium andis teada, et riik saadab Poolasse lennukid F-35 ja õhutõrje NASAMS. Need on mõeldud Poola kaudu Ukrainasse toimetatava relva-abi turvamiseks.

Norway contributes F-35 fighter jets and NASAMS air defence to Poland, says Defence Minister @Bjornarildgram

Norway will assume air defence responsibility for the most important hub for the transport from other countries to Ukraine https://t.co/okSCeZ3fZ1 pic.twitter.com/AwNtZUzuXe
— Forsvarsdepartement (@Forsvarsdep) December 2, 2024