Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1666 POSTS 0 COMMENTS

Soome: Osade Kela toetuste vanusepiir tõuseb 16 eluaastalt 18 peale

NordenBladet — Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja Kela rehabilitatsioonitoetuse vanuse alampiir tõstetakse 18 aastani. Samuti hakkab töövõimetushüvitiste süsteemi sisemine vanusepiir olema 18 aastat senise 16 aasta asemel. Lisaks pikeneb töövõimetuspensioni edasilükkamise võimalus.

Muudatuste eesmärk on tõsta toetuste vanuse alampiir 18 aastani, et vanusepiirid vastaksid noorte koolikohustuse seaduse järgsele koolikohustuse lõppemisele. Sama kaua jätkub ka vanemate ülalpidamiskohustus.

Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja Kela rehabilitatsioonitoetuse vanuse alampiir tõuseb 16 aastalt 18 aastale. Invaliidsushüvitise saajad lähevad täisealistele inimestele mõeldud toetuste peale senise 16. eluaasta asemel 18-aastaselt. Alla 18-aastastele lastele makstakse lapse puudetoetust. Lisaks piiratakse senise olukorraga võrreldes töötu abiraha maksmisel sätestatud erandeid, mis teatud juhtudel võimaldavad maksta töötu abiraha ka alla 18-aastastele.

Muudatus ei mõjuta juba määratud hüvitisi. Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja rahvapensioni talituse rehabilitatsioonihüvitiste osas kehtivad muudatused üleminekumääruste alusel 2009. aastal ja hiljem sündinutele. Töötu abiraha osas kehtib muudatus 2008. aastal ja hiljem sündinutele. Invaliidsushüvitiste maksmist pikendatakse kuni järgmise seadusjärgse läbivaatamise või lõpetamiseni.
Teatud sissetulekupiiride ületamisel töövõimetuspensioni peatamist võimaldava seaduse kehtivusaeg pikeneb 2025. aasta lõpuni. Sel perioodil hinnatakse töötasu ja pensioni ühitamist käsitlevate õigusaktide väljatöötamise võimalusi.

Eesmärk muuta toetuste süsteemi selgemaks ja vähendada koormust riigieelarvele
Seadusemuudatuste eesmärk on muuta hüvitiste süsteemi selgemaks ja suurendada toetuste süsteemi järjepidevust alaealiste õiguslikku seisundit määratlevate kesksete kohustuste ehk noorte koolikohustuse ja tema vanemate ülalpidamiskohustuse suhtes.
Muudatustega vastab regulatsioon paremini nii seadusjärgsele täisealisuse piirile kui ka väljakujunenud arusaamale täisealiseks saamise tähendusest. Muudatustega rakendatakse ka valitsuse programmis sätestatut, mille kohaselt valitsus kaotab kohustusliku hariduse pikendamisest tulenevad võimalikud kattumised kutsealase rehabilitatsiooni hüvitistes. Kavandatavad vanusepiiride muudatused soodustavad ka üldtoetuse rakendamist vastavalt valitsusprogrammile.

Muudatuste eesmärk on tasakaalustada ka riigieelarvet. Muudatused vähendavad hinnanguliselt riigieelarve kulusid alates 2027. aastast kokku ligikaudu 48,5 miljoni euro võrra. 2025. aastal vähenevad riigieelarve kulud hinnanguliselt kokku ligikaudu 6,9 miljoni euro võrra ja 2026. aastal kokku ligikaudu 35,8 miljoni euro võrra, kuna muudatused jõustuvad etapiviisiliselt.

Seadusemuudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025. Puuetega inimeste toetuste seaduse muudatused jõustuvad aga 2027. aasta 1. jaanuaril. Soome president peaks seadused kinnitama neljapäeval, 5. detsembril 2024.

Euroopas katastroofiline sündimuse langus – see avaldab mõju riikide toimetulekule

Sündimus on Euroopas langustrendis

NordenBladet — Sündide arv EL-is langes eelmisel, 2023. aastal kõigi aegade madalaimale tasemele, suurendades „alarahvastatuse” hirmu. Eelmisel, 2023. aastal sündis bloki 27 riigis vaid 3,67 miljonit last, vahendab Daily Mail.

Seda oli 5,5 protsenti vähem kui 2022. aastal, mis on suurim protsentuaalne langus pärast vastava statistika algust 1961. aastal.

Kahekohaline protsentuaalne langus registreeriti enim mõjutatud riikides, Rumeenias langes sündide arv 13,9 protsenti.

Vabalanguses sündimus on vallandanud viimsepäeva hoiatused eelseisva rahvastiku kokkuvarisemise kohta, mis ekspertide arvates halvab lääneriikide majandused.
Sisseränne on vajalik, et vältida laastavaid tagajärgi Suurbritannias ja USA-s, hoiatasid teemasse süvenevad demograafid. Vastasel juhul võib üha langev sündimus jätta majandused ilma noorte inimesteta, kes töötavad, maksavad makse ja hoolitsevad vanurite eest.

Rumeenia järel oli suurim sündide arvu langus Poolas (10,7 protsenti), Tšehhis (10 protsenti), Lätis (9,2 protsenti) ja Slovakkias (7,7 protsenti).

Ka jõukates EL-i riikides, sealhulgas Prantsusmaal ja Saksamaal, oli märkimisväärne langus, vastavalt 6,6 ja 6,2 protsenti. Eestis langes sündide arv 6,0 protsenti, Rootsis 4,5 protsenti ja Soomes 3,5 protsenti. Leedus oli langus 6,5 protsenti. Samas Maltal  kasvas sündide arv 3,6 protsenti ja Portugalis 2,4 protsenti.

Elon Muski lemmikteema on alarahvastatuse oht, mis on põhjustatud sündide arvu vähenemisest.

Aastal 2017 ütles Tesla miljardär, et inimeste arv Maal „kiireneb kokkuvarisemise suunas, kuid vähesed näivad märkavat või hoolivat”. Ja 2021. aastal hoiatas ta, et tsivilisatsioon „variseb kokku”, kui inimestel ei ole rohkem lapsi.

Kui mõne riigi rahvaarv peaks vähenema poole võrra, siis teistes, eriti Aafrikas, prognoositakse 22. sajandiks kaheksakordset kasvu.

EL-i riikides on sündimuskordaja – laste keskmine viljakas eas naise kohta – tunduvalt madalam asendusmäärast 2,1, mis on rahvastiku püsimiseks vajalik arv.

Viimase riikliku aruande kohaselt oli Inglismaa ja Walesi sündimuskordaja 2023. aastal vaid 1,44, mis on rekordiliselt madal. Ühendkuningriigi keskmine sündimuskordaja ei ole olnud üle 2,1 alates 70ndate algusest.

Eksperdid usuvad, et suundumus on osaliselt tingitud sellest, et naised keskenduvad oma haridusele ja karjäärile ning paarid ootavad laste saamist kuni hilisema eani.
Mõned arvavad, et Ühendkuningriigi habras majandus ja elukalliduse kriis hoiavad samuti inimesi tagasi laste saamisest, mida tõendab samaaegne abortide arvu tõus.
Teised toovad põhjuseks keskkonda, kuna inimesed kardavad, et nad halvendavad lapse saamisega oma süsiniku jalajälge või et nende lapsel on kliimamuutuste tõttu tume tulevik.

Puuduvad tõendid selle kohta, et koroonavaktsiinid on süüdi, kuna teadlased väidavad, et pole tõendeid selle kohta, et need kahjustavad viljakust.

Oxfordi ülikooli demograaf professor Melinda Mills ütles väljaandele Telegraph, et kui haritumad naised teevad karjääri, on neil raskem leida lapsehoidjat.

Ta ütles ka, et paljud ootavad 30. eluaastani, mis võib bioloogiliste tegurite tõttu viia selleni, et vähem inimesi suudab lapsi saada.

„Te hakkate lapsi saama, kui olete bioloogiliselt vähem võimelised lapsi saama,” ütles ta Telegraphile.

„Võib-olla saate ühe lapse, kuid kuna te alustate bioloogiliselt nii hilja, on tõesti raske rohkem lapsi saada. Inimesed jäävad sinna kinni, kui neil on lihtsalt aeg otsa saamas,” märkis ta.

Sündimuse langus tähendab, et maailma suurimad majandused peavad rahvastiku vananedes muutuma üha enam sõltuvaks sisserändest.

Kuigi paljud teadlased on hoiatanud ülerahvastatuse ohu eest keskkonnale, toidule ja eluasemevarudele, on ka alarahvastus probleem.

Mis tahes sündimuse langus – koos meditsiini arengu tõttu kauem elavate eakate inimestega – toob kaasa elanikkonna demograafilise muutuse drastilise muutuse, kusjuures vanemate inimeste arv on suurem kui noorte oma.

Eksperdid kardavad, et see jätab liiga vähe maksumaksjaid avalike teenuste rahastamiseks, liiga vähe töötajaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võtmerollide täitmiseks ning liiga vähe inimesi, kes ostavad maju ja autosid, mis häirib maailmamajandust.

Mõned riigid on isegi hakanud maksma vanematele laste sünnitamise eest, et suurendada sündimust.

Dr Natalia Bhattacharjee Washingtoni ülikooli meditsiinikoolist ütles, et suundumused kujundavad täielikult ümber maailmamajanduse ja rahvusvahelise jõudude tasakaalu.

Eelmisel aastal avaldatud dokumendis alarahvastuse ohu kohta ütles ta: „Mõjud on tohutud.”

„Need sündimuse ja elussündide tulevased suundumused kujundavad täielikult ümber maailmamajanduse ja rahvusvahelise jõudude tasakaalu ning nõuavad ühiskondade ümberkorraldamist,” märkis ta.

„Rände ja ülemaailmsete abivõrgustikega seotud väljakutsete ülemaailmne tunnustamine muutub veelgi kriitilisemaks, kui migrantide pärast käib tihe konkurents majanduskasvu säilitamise nimel ja kui Sahara-taguse Aafrika beebibuum jätkub,” lisas ta.

Majandusteadlane professor Andrew J Scott ütles väljaandele Telegraph, et madal sündimus on juba muutumas EL-is „hammustavaks punktiks” ning viimasel kümnendil on suurem osa tööhõive kasvust tulnud üle 50-aastaste arvelt.

Ta ütles, et töötab rohkem vanu inimesi ja vähem noori. „Ma arvan, et ettevõtted ei ole veel ärganud tööturu tegelikkusele, kus nad peavad hakkama mõtlema, et tegelikult on tööjõud vanem,” lisas professor Scott.

Maailma rahvaarv tervikuna niipea ei kahane.

Maailmas elab praegu ligikaudu 8 miljardit inimest ja eeldatavasti jõuab see arv tippu 2100. aasta paiku.

Kuigi usaldusväärsed uuringud näitavad, et inimeste arv maailmas võib hakata vähenema juba 2070. aastal.

Avafoto: Saksamaa (Unsplash)

NIMEKIRI maailma kõige odavamatest ja kallimatest riikidest

NordenBladet — Selgunud on 53 kõige kallimat ja odavaimat riiki, kus inimestel elada – Aasia riik on odavuse poolest esikohal ja hullult kallis riik on Põhja-Ameerikas.

Tabeli on koostanud Šveitsis tegutsev organisatsioon InterNations, tuginedes neis riikides elavate välismaalaste küsitlemisele, milles küsiti vastajatelt rahulolu oma rahalise olukorraga ja seda, kas leibkonna kasutatav sissetulek on mugavaks eluks piisav, vahendab Daily Mail.

Kõige soodsamad riigid
1.Vietnam
Vietnam on kolmandat korda järjest esikohal, üks ameeriklasest emigrant ütles InterNationsile: „Inimesed on väga sõbralikud ja elamine on väga odav.” Rohkem kui neli viiest Vietnamis elavast välismaalasest (86 protsenti) on riigi elukallidusega rahul, samas kui 68 protsenti väidab, et nende leibkonna sissetulek on mugavaks eluks enam kui piisav.

2.Kolumbia
Teisel pool maakera on Kolumbia taskukohasuse poolest paremuselt teisel kohal, üks Maltalt pärit emigrant ütles InterNationsile: „Ma naudin pingevaba eluviisi ja taskukohaseid hindu.” Ligi üheksa kümnest Kolumbiasse elama läinust (85 protsenti) on rahul Lõuna-Ameerika riigi madala hinnatasemega, samas kui 91 protsenti ütleb, et nende kasutatav sissetulek on mugavaks eluks enam kui piisav. 89 protsenti ütleb, et on oma rahalise olukorraga Kolumbias rahul.

3.Indoneesia
Indoneesia on nimekirjas kolmandal kohal, Kanadast pärit emigrant avaldas InterNationsile: „Mis mulle Indoneesias meeldib? Kliima, turvalisus ja rahu, sõbralikkus, puhas õhk ja loodus ning madalad hinnad!”

Rohkem kui kaks kolmandikku Indoneesiasse elama kolinud välismaalastest (69 protsenti) on riigi elukalliduse üle rahul, samas kui 86 protsenti ütles, et nende kasutatavast sissetulekust piisab mugavaks eluks. Veidi alla kolmveerandi (72 protsenti) Indoneesiasse elama kolinutest on oma rahalise olukorraga rahul.

Kõige kallimad riigid
53.Kanada
53 riigi seas on viimasel kohal Kanada, kus Hispaania emigrant avaldab InterNationsile: „Elu on pööraselt kallis. Väljas einestamine või joomine tundub luksusena.
Rohkem kui pooled elama kolinutest (53 protsenti) väidavad, et nende kasutatavast sissetulekust ei piisa Kanadas mugavaks eluks.
Ja riiki peaks kalliks 66 protsenti seal elavatest välismaalastest, samas kui enam kui veerand välismaalastest (26 protsenti) ütleb, et nende finantsolukord on väga halb.

52.Soome
Taskukohasuse poolest tagantpoolt teisel kohal on Soome, kus iga viies elama kolinu (20 protsenti) ütleb, et ei ole oma rahalise olukorraga sugugi rahul. Veidi üle poole (51 protsenti) ei ole rahul Põhjamaade kõrge elukalliduse pärast ja, mis teeb riigi kõrged hinnad valusaks, ütleb veidi alla seitsme kümnest (69 protsenti) välismaalasest, et nende aastane sissetulek Soomes jääb alla 50 000 dollari.

51.Ühendkuningriik
Ühendkuningriik on kolme kehvema hulgas, üks USA emigrant ütles InterNationsile: „Soovin, et meie palgad vastaksid elukallidusele. Ma saan hakkama, kuid ideaalis tahaksin ma omaette elada ja ma ei saa seda oma praeguse palgaga teha.”
Rohkem kui pooled välismaalastest (58 protsenti) ei ole rahul Ühendkuningriigi kõrge elukallidusega, samas kui kaks viiest (43 protsenti) ütleb, et nende leibkonna sissetulekust ei piisa mugavaks eluks. Üldiselt pole 37 protsenti Ühendkuningriigis elavatest välismaalastest oma rahalise olukorraga rahul.

53 maailma kõige odavamat ja kallimat riiki 2024. aastal
Reastatud kõige soodsamast kõige kallimani

Vietnam

Kolumbia

Indoneesia

Panama

Filipiinid

India

Mehhiko

Tai

Brasiilia

Hiina

Malaisia

Omaan

Portugal

Hispaania

Lõuna-Korea

Egiptus

Keenia

Lõuna-Aafrika Vabariik

Poola

Austria

Saudi Araabia

Tšehhi

Belgia

Kreeka

Tšiili

Costa Rica

Ungari

Hongkong

Jaapan

Itaalia

Prantsusmaa

Taani

AÜE

Holland

Luksemburg

Malta

Saksamaa

Küpros

Šveits

Austraalia

USA

Rootsi

Katar

Kuveit

Türgi

​​Bahrein

Uus-Meremaa

Singapur

Norra

Iirimaa

Ühendkuningriik

Soome

Kanada

Avafoto: Hanoi (Unsplash)

 

Soome: Ametivõimud hoiatavad pettuste eest seoses liba-Omakanta veebiga

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome transpordi- ja sideameti Traficomi küberturvakeskus hoiatab aktiivsete kelmuskampaaniate eest, mille käigus püütakse soomlasi meelitada võltsveebisaitidele.

Eelkõige hoiatab amet Traficomi ja Omakanta nimel saadetud sõnumite eest. Mõlemal juhul on kurjategijate eesmärk panna kirja saaja sõnumis olevale lingile klõpsama ja oma netipanga koodidega võltsitud saidile sisse logima, vahendab Iltalehti.
Kui teete seda, saavad kurjategijad kätte internetipanga koodid ja konto saab tühjendada.

Traficomi nimel olevad tekstisõnumid väidavad, et saaja juhiluba on peatatud tasumata tasude tõttu. Link, millele kästakse klõpsata, ei vii aga Traficomi õigetele lehtedele.
Tekstsõnumi saatja real näidatud traficom oy ei ole Soome transpordi- ja sideameti õige nimetus. Traficomi ehtsate tekstisõnumite saatjana on märgitud Traficom.
Omakanta nimel saadetud e-kirjades meelitatakse saajat sõnumis saadetud lingile klikkima.

Kuigi meilis oleval nupul on tekst Kanta.fi, ei vii link Omakantasse.
Võtke viivitamatult ühendust oma pangaga, kui olete oma pangaandmetega sisse loginud petturlikule veebilehele, sooritanud pettusega seoses makse, kurjategija on sisenenud teie internetipanka või hankinud teie maksekaardi andmed. Pärast seda teatage kuriteost politseile.

Eesti: Mihkelson kutsus USAd toetama Ukraina võiduplaani

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Marko Mihkelsoni sõnul on samuti oluline peatada Venemaa imperialismi pealetung Gruusias, kehtestades personaalsed sanktsioonid oligarh Bidzina Ivanišvili ja tema käsutäitjate suhtes, ning põhiseaduslikust kriisist väljatulemiseks korraldada uued ja vabad valimised.

Mihkelson ja väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross kohtusid eile ja üleeile Washingtonis USA Senati väliskomisjoni esimeheks tõusva Jim Rischi ja sama komisjoni aseesimeheks saava Jeanne Shaheeni ning Esindajatekoja liikmete Joe Wilsoni, Bill Huizenga, Joe Courtney ja Brad Schneideriga.

Mihkelsoni sõnul andsid kohtumised võimaluse kinnitada, et Eesti on pühendunud heade suhete hoidmisele ja arendamisele USAga ning jätkab liitlaskohustuste täitmist, enda julgeoleku tugevdamist ning Ukraina kindlat toetamist. „Ukraina vajab toetust nii kaua, kuni on sõja võitnud, ning USA jätkuv panus on siin ülioluline,“ ütles ta. Ukraina toetamise kõrval arutati kohtumistel Atlandi-ülese koostöö jätkamist, Euroopa kaitsepanuse suurendamist, heidutuse ja kaitse tugevdamist NATO idatiival ning kriitilist olukorda Gruusias.

Koos Euroopa Parlamendi liikme, Läti parlamendi väliskomisjoni endise juhi Rihards Kolsiga kohtusid Mihkelson ja Kross USA julgeoleku toetuseks loodud ärijuhtide võrgustiku esindajatega. Samuti oli Eesti saadikutel kohtumine mõttekojas Hudson Institute.

Mihkelson ja Kross viibivad USAs seoses Washingtonis peetava iga-aastase parlamentaarse luure- ja julgeolekufoorumiga, kus osaleb ka Riigikogu liige Mati Raidma. Uue nädala algul osaleb Mihkelson koos NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhi Raimond Kaljulaidiga Washingtonis assamblee transatlantilisel foorumil, mille käigus külastatakse ka Norfolkis asuvat NATO staapi ja USA mereväebaasi.