NordenBladet — Eesti peaminister Kristen Michal võõrustab tuleval teisipäeval koos Soome president Alexander Stubbiga Helsingis NATO Läänemere-äärsete riikide liidrite kõrgetasemelist kohtumist.
Soome presidendilossis toimuvast kohtumisest võtavad lisaks Eesti peaministrile ja Soome presidendile osa NATO peasekretär Mark Rutte, Taani peaminister Mette Frederiksen, Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, Läti president Edgars Rinkēvičs, Leedu president Gitanas Nausėda, Poola peaminister Donald Tusk, Rootsi peaminister Ulf Kristersson ja Euroopa Komisjoni asepresident Henna Virkkunen.
Tippkohtumise teemaks on Läänemere regiooni julgeolek, ennekõike vajalikud meetmed kriitilise veealuse taristu kaitsmiseks. Liidrite arutelu keskendub NATO kohaloleku tugevdamisele Läänemerel ja Venemaa varilaevastiku heidutamiseks.
NordenBladet — Peaminister Petteri Orpo kutsus kriisikoosolekule parlamendierakondade esimehed. Koosolek toimub täna kolmapäeval, 8. jaanuaril valitsuse Smolnas hoones.
Kohtumise teemaks on Läänemere piirkond ja muud julgeolekuteemad. Orpo teavitab olukorrast erakondade esimehi, vahendab Iltalehti.
Täna kolmapäeval teatati, et president Alexander Stubb võõrustab järgmisel teisipäeval Helsingis NATO erakorralist tippkohtumist.
NordenBladet — Euroopa põletab gaasivarusid läbi kiiremini kui kunagi varem viimase seitsme aasta jooksul, kuna külm ilm suurendab küttevajadust ja temperatuur jääb sel nädalal eeldatavasti madalaks.
Piirkonna tohutud maa-alused ladustamiskohad, mis toimivad puhvrina suuremate vooluhulkade vastu, on vaid veidi üle 70% täidetud, võrreldes umbes 86%ga aasta tagasi. Kuigi kohese puudujäägi ohtu ei ole, võib kiire ammendumine muuta varude kogumise järgmise kütteperioodi eel keerulisemaks ja mõjutada lühiajalisel hinda.
Bloombergi koostatud Gas Infrastructure Europe andmete kohaselt on hoiustamise tase oma tipust langenud kokku 25 protsendipunkti võrra – rohkem kui ükski langus alates 2018. aastast.
„Mida madalamad on märtsi lõppu hoiustamise tasemed, seda raskem on piirkonnal enne järgmist talve neid uuesti täita,” ütles Goldman Sachs Group Inc maagaasiuuringute juht Samantha Dart.
„Täpsemalt praegu prognoositud keskmisest külmema stsenaariumi järgi.”
Ilm on suuremas osas Loode-Euroopast jahedamaks muutunud, mis võib lähipäevadel ärgitada täiendavaid väljatõmbeid, kuna gaasi tarbimine kütteks suureneb.
Mandril on ka turu volatiilsus üha suurem, kuna see toetub ülemaailmsele veeldatud maagaasile, et korvata puudujääk, mis jäi pärast Ukrainat läbivate Venemaa torujuhtmete voogude lõppemist.
Planeerimata katkestused tipptarnijate juures võivad mõjutada piirkonna habrast tasakaalu ja tekitada hinnakõikumisi.
Norras on Hammerfesti tehas kompressori rikke tõttu töö peatanud 9. jaanuarini.
Euroopa etalon Hollandi esimese kuu gaasi hind langes esmaspäeval Amsterdamis 3,1% 48,11 euroni MWh eest.
Siiski on see endiselt kõrge, kui eelmisel nädalal tõusis hind 4%, kuna turg maadleb varude ja tarnete vähenemisega.
See võib olla tehniline korrektsioon pärast hiljutist hinnarallit, ütles Rabobanki Euroopa energiastrateeg Florence Schmit.
Trend on endiselt tõusev, kuid turg kohaneb „uue normaalsusega”, ütles ta.
NordenBladet — NATO saadab Läänemerele laevastiku valvama olulisi veealuseid rajatisi. Yle andmetel algab operatsioon nädala lõpus.
Yle andmetel on Läänemere laevastikust tulemas nii NATO valves olevad laevad kui ka otse NATO riikide saadetud laevad. Kokku läheneb see arv kümnele. Nad jäävad merele kuni aprillini.
Soome lahte valvavad jätkuvalt eelkõige Soome ja Eesti laevad. Läänemerele lisanduvad teiste riikide laevad.
Laevad paiknevad näiteks energia- ja andmekaablite lähedusse. Laevad toimiksid peamiselt heidutusvahendina ja suurendaksid ohtu jääda vahele võimaliku sabotaažiga. Rahvusvahelistes vetes ei saa NATO näiteks laevade läbipääsu blokeerida.
NATO otsustas 30. detsembril, et suurendab oma kohalolekut Läänemerel. Soome ja Eesti palusid NATO-lt toetust. Tankerit Eagle S kahtlustatakse Soome ja Eesti vahelise Estlinki elektrikaabli ning nelja andmesidekaabli lõhkumises Soome lahel.
Veidi enam kui aasta jooksul on Läänemeres ja Soome lahes kaableid läbi lõigatud kolm korda. 2024. aasta novembris lõhuti andmekaablid Rootsi ja Leedu ning Soome ja Saksamaa vahel. Newnew Polarbear lõhkus 2023. aasta oktoobris Balticconnectori gaasitoru ja kahjustas sidekaableid.
Ka 2023. aastal suurendas NATO oma kohalolekut Läänemerel.
Varem, 2022. aasta septembris õhiti Läänemeres gaasijuhe Nord Stream 2.
NordenBladet — Taanit šokeerisid USA valitud presidendi Donald Trumpi kommentaarid. Trumpilt küsiti, kas ta saab kinnitada, et USA ei kasuta Gröönimaa üle kontrolli saavutamiseks sõjalisi ega majanduslikke vahendeid. Tulevane president vastas, et ta ei saa selliseid garantiisid anda, vahendab AP.
Gröönimaa on Taanile alluv eraldi omavalitsusega territoorium, mille kohta Trump on korduvalt öelnud, et see on USA jaoks oluline.
Taani meedia andmetel on Trumpi kommentaaridesse suhtutud segaduse, uskmatuse ja šokiga.
Mitmes pealkirjas kirjeldatakse Trumpi avaldust kui „absurdset”, st arusaamatut. Trumpi juttu iseloomustatakse ka kui „metsikut” ja „ennekuulmatut” ja „ebareaalset”.
Väljaande Jyllands-Posten küsitletud analüütik võrdleb Trumpi Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Analüütiku sõnul hakkavad Taani „lähimad liitlased üha enam meenutama meie kõige hullemat vaenlast”.
Taani õhtulehe B.T toimetaja Jeppe Elkjær kurdab, et olukord on jabur.
See on maailma tugevaim riik. See on väga-väga tõsine asi. Vaevalt on võimalik rõhutada, kui vägivaldselt ja hullumeelselt see areneb, märgib Elkjær.
Elkjær läheb oma tõlgenduses nii kaugele, et näeb Trumpi avaldust NATO tulevikku destabiliseerivana.
Kaalul on liidu tulevik. Kas NATO võib näha oma eksistentsi pärast seda, kui USA on Gröönimaa jõuga üle võtnud? Raske on näha, et NATO-l oleks sellises olukorras piisav ühtsus, lisab Elkjær.
Väljaande Ekstra Bladet poliitikakommentaator, endine kaitseminister ja justiitsminister Hans Engell ütleb, et pole midagi sellist varem kuulnud.
Ma ei tea, mis Donald Trumpi peas toimub, aga ma pole kunagi midagi sellist kogenud, märgib ta.
Väljaande Berlingske analüütik Kristian Mouritze ei pea tõenäoliseks, et Trump täidaks oma sõjalise jõu ähvardusi. Ta peab võimalikuks, et Trump šantažeerib Taanit maksudega.
Taani peaminister Mette Frederiksen on püüdnud diskussiooni leevendada, rahustades, et tema kujutlusvõimest ei piisa ette kujutamaks olukorda, kus Trump oma ähvarduse ellu viib.
Praegu teavad kindlalt vaid Trump ja võib-olla tema lähiringkond, mida USA tulevane president oma kommentaaridega mõtles.
Mõned analüütikud on seoses Trumpi varasemate väljaütlemistega spekuleerinud, et Trump käitub meelega ettearvamatult. Nende sõnul võib Trumpile näiteks läbirääkimiste olukordades kasulik olla, kui teine pool peab teda ettearvamatuks ja üllatavaks.
