NordenBladet — Ligi pooltel Soome pensionäridel on arvel säästud, selgus pensionikindlustusseltsi Ilmarinen värskest uuringust. Nii oli see ka eelmisel, 2024. aastal.
Teiste vahendite populaarsus on seevastu langenud. Oma eluaseme soetamist varalise kindlustamise vahendina nimetavad 35 protsenti (2023. aastal 40%), fondi-, aktsia- või kinnisvarainvesteeringuid 30 protsenti (32%) ja lisapensioni 14 protsenti (15%) vastanutest, vahendab Iltalehti.
Enam kui iga neljas pole aga oma pensioniks rahaliselt kuidagi valmistunud.
Meie hiljutise uuringu järgi on pensionile jäämisele eelnev finantsettevalmistus kümne aastaga oluliselt nõrgenenud, ütleb Ilmarineni teadur Jouni Vatanen pressiteates.
Seetõttu ohustavad autoremont, ootamatud ravikulud või muud ootamatud väljaminekud veelgi enamate pensionäride rahaasju. Kuigi olukord on endiselt mõõdukalt hea, on suund murettekitav. Nüüd vajame laiemat arutelu ja konkreetseid lahendusi, mis aitavad inimestel õigel ajal valmistuda.
Finantsoskuste tugevdamine noores eas ja teadmine, kuidas pensionipõlves ots otsaga kokku tulla võib aidata rahaliselt tulevikku kindlustada, jätkab Vatanen.
Tööpensionikindlustuse Ilmarinen uurimus uuris pensioniks majandusliku ja rahalise ettevalmistumisega seotud küsimusi nagu pensionäride majanduslik olukord ning finants- ja digioskused. Küsitlusele vastas detsembris-jaanuaris 1069 pensionäri.
NordenBladet — Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul toimus enne uudise avalikustamist aktsiatega märkimisväärne kauplemine, mis võib viidata võimalikule siseteabe kasutamisele või lekkele.
„Koostöös Finantsinspektsiooniga soovime välja selgitada, kas selline oht võis realiseeruda. Samuti ootame vastuseid küsimustele, kes kuulusid kitsasse ringi, kus kujunes tagasiostupakkumise hind, ning kas mõnel neist oli samal ajal isiklik finantshuvi aktsionärina. Näiteks aktsionäride nimekirjast leiab, et Enefit aktsiad on nii Eesti Energia juhatuse kui ka nõukogu liikmetel, aga ka peaminister Michalile kuuluval ettevõttel,“ ütles Kovalenko-Kõlvart.
Esimehe sõnul viitab kogu juhtum taas sellele, et riigiettevõtete juhtimises puudub strateegia ning valitsuse omanikupoliitika on vastuoluline ja kaootiline. „Kahjuks selle kaootilisuse maksab iga kord kinni maksumaksja. Lisaks tekitab valitsuse ettearvamatu tegutsemine ebakindlust kapitaliturul, mis võib kahjustada Eesti mainet rahvusvaheliste investorite silmis ja nõrgendada kogu majanduskeskkonda,“ lisas Kovalenko-Kõlvart.
Eesti Energia pakub taastuvenergiaettevõtte Enefit Greeni aktsionäridele vabatahtliku ülevõtmispakkumise käigus võimalust müüa Enefit Greeni aktsiad hinnaga 3,4 eurot aktsia kohta. Võrreldes 26. märtsi sulgemishinnaga oli 27. märtsi pakkumishind 47 protsenti kõrgem ja võrreldes viimase kolme kuu keskmise kauplemishinnaga 27 protsenti kõrgem. Enefit Green arendab ja toodab tuule- ja päikeseenergiat Baltimaades, Poolas ja Soomes.
Istungile on kutsutud Eesti Energia juhatuse liige Marlen Tamm ja jurist Kristjan Nõmmik, Nasdaq Tallinna juhatuse esimees Kaarel Ots, Enefit Greeni juhatuse esimees Juhan Aguraiuja, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak ning Riigikontrolli esindajad.
NordenBladet — Leedu siseministeerium teatas, et Leedule ja Eestile ei anta EL-i rahastust nende kavandatud droonimüüri projektile, mille eesmärk on kaitsta nende piire.
„Eesti ja Leedu piirivalveametnikud olid esitanud ühise taotluse Euroopa Liidu rahastuseks nn droonimüüri arendamiseks piiri ääres, kuid projektile raha ei antud,” teatas ministeerium BNS-ile antud kommentaaris.
„Eesti oli peamine taotleja ja Leedu oli partner,” lisati.
Leedu piirivalveteenistus (VSAT) teatas BNS-ile, et Brüssel lükkas märtsi alguses rahastamistaotluse tagasi.
Eelmise, 2024. aasta mais teatas toonane siseminister Agnė Bilotaitė, et piirkonna riigid leppisid kokku nn droonimüüri väljatöötamises.
Ta ütles toona BNS-ile, et algatus hõlmab droonide kasutamist piiri jälgimiseks ja droonivastaste süsteemide kasutuselevõttu. Ta ei öelnud, millal projekt võidakse ellu viia.
VSAT-i ülem Rustamas Liubajevas ütles, et otsitakse muid rahastamisallikaid.
„Ma ei pea seda suureks probleemiks, et projekti ei valitud rahastamiseks. Usun, et saame selle projekti rahastamiseks otsida muid allikaid,” ütles Liubajevas ajakirjanikele.
„Projekt võiks olla rohkem suunatud regionaalsele koostööle, regionaalse süsteemi loomisele,” lisas ta.
Liubajevas märkis, et EL rahastab muid mehitamata õhusõidukite ja droonitõrjesüsteemidega seotud oste.
Tema sõnul on EL eraldanud Leedule droonide ostmiseks 11 miljonit eurot, millest 3 miljonit on ette nähtud droonivastase varustuse soetamiseks.
VSAT-i ülem ütles, et „droonimüüri” projekt oli peamiselt mõeldud riikidevahelise teabevahetuse hõlbustamiseks.
„Tegemist on süsteemiga, mis võimaldaks ennekõike infovahetust, droonide avastamist ja nende neutraliseerimist. Samuti oli plaanis pilootprojektideks valida igas riigis konkreetsed piirilõigud,” ütles ta.
Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 12 miljonit eurot, millest Eesti taotles 4 miljonit eurot ja teised osalejad ligikaudu 2,5 miljonit eurot.
Leedu siseminister Vladislav Kondratovič ütles, et infovahetus on nüüd tagatud muude vahenditega, ehkki mitte nii kiiresti.
„Loomulikult muudaks lisarahastus teatud protsessid kiiremaks, aga minu teada on VSAT oste sooritamas üle 3 miljoni euro väärtuses [eraldatud droonitõrjesüsteemidele]. See tugevdab piiriturvalisust ning me eeldame, et igal üksusel on peagi droonikaitse,” ütles ta.
Kondratovitš ei välistanud „droonimüüri” projektile uuesti EL-i rahastuse taotlemist.
Minister kinnitas ajakirjanikele, et projekt „ei ole surnud”.
NordenBladet — Soomes on üle viie aasta tugevaim gripihooaeg. Gripi seireperioodi alguseks loetakse 40. nädal ehk septembri ja oktoobri vahetus. Terviseameti nakkushaiguste registri andmetel on Soomes alates oktoobri algusest laboratoorsete analüüsidega kinnitatud üle 16 200 gripijuhtumi. Ainuüksi sel aastal on laboratoorsete analüüsidega kinnitatud üle 14 700 haigusjuhu, vahendab Ilta-Sanomat.
Viimati registreeriti suuremaid numbreid 2018. aasta oktoobrist 2019. aasta septembrini, mil registreeriti 18 500 kinnitatud gripijuhtu.
Gripijuhtumeid on juba registreeritud rohkem kui kahel eelmisel hooajal, kuigi oleme alles 15. nädalal, ütleb terviseameti juhtivekspert Niina Ikonen.
Ikonen märgib, et käesolev gripihooaeg erineb kahest eelmisest selle poolest, et epideemia kõrgaeg on olnud alles veebruaris-märtsis.
Kahel eelmisel hooajal saabus epideemia kõrgaeg erakordselt vara, aastavahetuse paiku nädalatel 51 ja 52. Sel hooajal on epideemia haripunkt langenud veebruarisse-märtsi, ütleb Ikonen.
Kahel viimasel hooajal langes ka tipp kiirelt, mis on selgelt näha ka nakkushaiguste registrile edastatud arvudel. 2023. aasta märtsis teatati registrisse kokku 1227 ja 2024. aasta märtsis 1005 gripijuhtumit. Käesoleva 2025. aasta märtsis teatati 6217 juhtumist.
Sel hooajal algas gripiepideemia aeglaselt, kuni veebruaris hakkas haigestumiste arv järsult tõusma. Veebruari keskpaigast märtsi lõpuni on igal nädalal registreeritud üle tuhande haigusjuhtumi, ütleb Ikonen.
Ikoneni andmetel hakkas gripisituatsioon kerget langust näitama aprilli esimesel nädalal. Ikonen rõhutab, et hinnang ei ole täiesti usaldusväärne, kuna nädalavahetuse tõttu võivad teatatud juhtumid viibida.
Juhtude arv on hakanud veidi langema, kuid mitte väga järsult. Gripi aktiivsus veidi väheneb, kuid on endiselt kõrgel tasemel peaaegu kogu riigis, sõnab ta.
Aprill on veel gripikuu, nii et Ikoneni hinnangul võib see hooaeg jõuda samade numbriteni kui hooajal 2018–19.
Kõigi aegade gripirekord aga ohus ei ole. 2017. aasta oktoobrist 2018. aasta septembrini registreeriti Soomes koguni 38 000 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu.
See oli väga karm epideemiaperiood. Sel ajal teatati igal nädalal 3500–3600 uuest haigusjuhtumist. Sel ajal oli palju nii A- kui ka B-gripiviiruste põhjustatud nakatumisi. Eeskätt B-gripi epideemia oli erakordselt tugev, kuna A-gripi nakatumisi registreeriti vähem kui B-tüüpi. Tegemist oli väga erandliku B-gripihooajaga, meenutab Ikonen.
Ikoneni andmetel pole selget põhjust, miks gripiepideemia on praegu tugevam, kui see on olnud pikka aega. Epideemia algus, kestus ja intensiivsus varieeruvad hooajaliselt. Lisaks on gripiviiruste erinevad A-gripi alatüübid, mille levimus varieerub hooajaliselt.
Viirus ka muteerub, mis tähendab, et see mõjutab ka seda, kui hästi kaitseb vaktsiin epideemia ajal ringlevate viiruste eest.
Tänavune epideemia on varasemate hooaegadega võrreldes pikemaajalisem ja selle langus toimub tõenäoliselt hiljem kevadel, ütleb Ikonen.
Ikonen tuletab meelde, et gripi – nagu ka kõigi teiste hingamisteede nakkushaiguste – vastu võitlemisel on võtmeroll kodanike enda tegevusel: oluline on meeles pidada õiget käte- ja köhahügieeni ning eelkõige jääda haigena koju ning haigena mitte välja minna, kui see pole vältimatu.
NordenBladet — Venemeelne häkkerirühmitus NoName057(16) väidab, et ründab praegu mitmeid Soome organisatsioone. Rühm teatab sotsiaalmeedia vahendusel, et rünnakud põhjustasid „president Alexander Stubbi üleskutse president Donald Trumpile nõuda Venemaalt 20. aprilliks tingimusteta relvarahu”.
Rühmituse teatel on Stubb ähvardanud ka sanktsioonide ja sõjalise toetuse suurendamisega Ukrainale.
Soovitame russofoobsetel Soome võimudel oma entusiasmi ohjeldada – oleme nende rahustamiseks sulgenud mitu nende veebisaiti, kirjutab rühmitus.
Rünnak on praegu suunatud Soome keskerakonna veebilehe vastu.
Lisaks väidab rühmitus, et on rünnanud Soome sotside, koonderakonna, põlissoomlaste ja roheliste veebisaite. SDP veebisait on praegu maas.
Grupp teatas varem, et sihtmärkideks on logistikafirma Kaukokiito, investeerimisettevõte Panostaja, tööjõu värbamisfirma Eezy, investeerimisfirma Taaleri ja finantsgrupp Osuuspankki.
Finnish President Alexander Stubb has called on Trump to demand Russia demand a ceasefire from 20 April without conditions, threatening to increase sanctions and military support for Ukraine. Earlier he said that Ukraine should not repeat the fate of Finland, which “lost”… pic.twitter.com/XLKu5wJ2lj — NoName057(16) (@Noname05716) April 7, 2025 .
We continue the delivery of DDOS surges to Finland siteshttps://t.co/PjZyLTssSk finland center ” – Political Party in Finlandhttps://t.co/QklFQWT8HW Istin Finns portal authorization (dead by ping)https://t.co/QzIAavIqSo National coalition – a legalist Finnish… pic.twitter.com/DgNIku7TjA — NoName057(16) (@Noname05716) April 8, 2025
