NordenBladet — Komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas, et Euroopa Liidu asjade komisjon toetab igati Euroopa Liidu riikide kõrgkoolide koostöö edendamist ja ka Euroopa kraadi märgist, ent sama hooga Euroopa kraadi kasutuselevõttu komisjon ei toeta.
„Euroopa kraad tähendaks uut ja paralleelset kvalifikatsiooni ning kohustaks meid siseriiklikus õigusruumis muudatusi tegema. Liiga palju on teadmatust, vastuseta küsimusi ja lahtiseid otsi ning just seetõttu ei ole võimalik praegu Euroopa kraadi loomist ja selle paralleelselt Euroopa kraadi märgisega kasutusele võtmist toetada,“ ütles Tali. Ta toonitas ka, et oluline on tagada, et eestikeelsete ja rahvusvaheliste õppekavade vahel oleks tasakaal ning kõrgharidus oleks võimalikult eestikeelne.
Algatusega soovitakse luua ka uus kvaliteeditagamise süsteem. Eesti seisukohtades öeldakse, et toetame kvaliteeditagamise süsteemide parandamist, aga ei pea vajalikuks uue institutsioonideülese kvaliteeditagamise süsteemi väljatöötamist. Eesti leiab, et selline süsteem oleks dubleeriv ega täidaks halduskoormuse vähendamise eesmärki.
Eesti põhimõtteline seisukoht on, et pakett peab austama liikmesriikide subsidiaarsust haridusvaldkonnas, ega tohi sekkuda ülikoolide autonoomiasse ega akadeemilisse vabadusse. Eeskujuks ja lahenduseks võiks pigem võtta kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise lepingu, mis Balti ja Beneluxi riikide vahel juba toimib. Sellega on oodatud liituma kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning huvi on juba üles näidanud Poola ja Iirimaa.
Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa kõrghariduspaketi algatuste kohta tutvustas Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juhtivekspert Janne Pukk. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas kultuurikomisjoni arvamust arvestades seisukohti konsensuslikult toetada.
NordenBladet – Talvine metsaõhk on kui looduslik tervendusvahend, mis võib avaldada inimkehale ja -vaimule märkimisväärselt positiivset mõju. Siin on põhjalikum ülevaade, kuidas talvine metsas viibimine ja metsaõhk võivad tervisele mõjuda, pikendada eluiga ning millised on erinevused okaspuu- ja lehtpuumetsade vahel.
1. Talvise metsaõhu mõju tervisele
Talvine metsaõhk on erakordselt puhas ja niiskuse vaene, kuna külmematel temperatuuridel on õhus vähem tolmu ja saasteosakesi. Metsaõhus leidub mitmeid bioaktiivseid aineid, näiteks fütontsiide, mida taimed eritavad kaitseks kahjurite ja haigustekitajate vastu. Need samad ained mõjuvad inimestele rahustavalt ja tugevdavad immuunsüsteemi.
Teadusuuringute järgi võivad metsaõhus viibimine ja sügava hingamise harjutused:
Parandada immuunsust: Fütontsiidid suurendavad keha looduslike tapjarakkude aktiivsust, aidates võidelda haigustekitajate ja isegi vähirakkudega.
Alandada stressitaset: Metsaõhk aitab vähendada stressihormooni kortisooli taset, parandades samal ajal vaimset heaolu.
Toetada südame-veresoonkonna tervist: Metsas viibimine võib alandada vererõhku ja südame löögisagedust, pakkudes südamele puhkust.
2. Kas talvine metsaõhk võib eluiga pikendada?
Mitmed teadusuuringud on näidanud, et loodusega regulaarselt kokkupuutuvad inimesed elavad kauem ja tervemalt. 2019. aastal avaldatud meta-analüüs leidis, et inimesed, kes elavad rohealade läheduses või veedavad rohkem aega looduses:
Omavad 15–20% väiksemat tõenäosust surra enneaegselt, kuna nende üldine stressitase ja haiguste esinemissagedus on madalam.
Talvine metsaõhk ja külm kliima on tervisele parandava mõjuga ning soodustab kehas pruuni rasva aktiveerumist, mis aitab reguleerida ainevahetust ja võidelda rasvumisega – üks suurimaid krooniliste haiguste riskitegureid.
3. Kas on vahe, kas jalutada okas- või lehtpuumetsas?
Mõlemal metsaliigil on oma unikaalsed eelised, kuid mõned teaduslikult tõendatud erinevused on järgmised:
Okaspuumets
Rikkalik fütontsiidide sisaldus: Okaspuud, nagu männid ja kuused, eritavad rohkem fütontsiide, mis tugevdavad immuunsüsteemi ja aitavad kehal võidelda haigustekitajate vastu.
Antiseptiline õhk: Okaspuumetsas on õhk antibakteriaalsete omadustega, mis võib aidata hingamisteede haiguste puhul, näiteks astma ja bronhiit.
Talvel eriti rahustav: Igihaljaste puude roheline värv ja puhas okaspuuõhk loovad erilise rahu tunde, mis vähendab ärevust.
Lehtpuumets
Mikrobioomi tugevdav toime: Lehtpuumetsades elavad mikroorganismid on mitmekesisemad, mis võivad tugevdada inimese mikrobioomi ja parandada immuunsüsteemi toimimist.
Kaunid talvised vaated: Paljad puud võimaldavad nautida pikemaid vaateid ja rohkem päevavalgust, mis talvisel ajal aitab kaasa serotoniini tootmisele ja võib leevendada hooajalist masendust.
Suurem CO2 sidumine talvel: Lehtpuude all võib olla jahedam ja värskem õhk, kuna nad talletavad rohkem süsihappegaasi.
Vali jalutuskäigu koht vastavalt oma eesmärkidele: Kui otsid stressileevendust ja antibakteriaalset mõju, eelista okaspuumetsa. Kui soovid kogeda avarust ja päevavalgust, vali lehtpuumets.
Riietu kihiliselt ja soojust säästvalt: Metsas liikumine talvel aitab hoida keha soojas, aga väldi ülekuumenemist.
Hinga teadlikult: Võta aega sügavateks hingetõmmeteks, et tunda metsaõhu rahustavat mõju.
Veeda vähemalt 20–30 minutit: Uuringud näitavad, et juba 20 minutit looduses viibimist võib alandada stressitaset ja parandada tuju.
Talvine metsaõhk on väärtuslik tervise ja pikaealisuse allikas. Regulaarne jalutamine metsaõhus võib pikendada eluiga, tugevdada immuunsust ja parandada üldist heaolu. Okaspuu- ja lehtpuumetsadel on erinevad, kuid üksteist täiendavad kasulikud omadused – ideaalne oleks külastada mõlemat. Talv pakub ainulaadset võimalust kogeda metsa rahu ja puhtust, mis on kättesaadav kõigile, kes otsustavad looduse rüppe minna.
NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) (447 SE), mille järgi tuleb noortel õpingutega jätkata ka pärast põhikooli lõpetamist. Koolikohustus asendatakse õppimiskohustusega, mis kestab 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni.
Seadusega täpsustatakse riigi ja omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ja leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on tagada õppimiskohustuse täitmine ja osaleda lapse põhikoolijärgse õpitee kavandamises.
Kutseharidussüsteemis tehakse seadusega muudatusi eelkõige selleks, et õppe paindlikkust suurendada, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ja võimalus õpingute vältel valikuid teha. Erialad muutuvad laiemaks, kuivõrd luuakse valdkonnapõhised õppekavad, mille sees on osaoskuste moodulid. Näiteks saab valida restoranitoidu valmistamise eriala ja selle sees kondiitri osaoskuse. Ühtlasi on kutsehariduses lisanduvate noorte tarvis kavas välja töötada 18 uut põhikoolijärgset õppekava.
Luuakse selgem alus, kuidas üldharidusõpingutesse lõimida õpet, mis toimub väljaspool koolimaja, näiteks kunsti-, muusika- või spordikoolis. Õppesse saab siduda ka üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saavad kutsekoolid edaspidi anda nii gümnaasiumi-, kutse- kui ka õhtukooli haridust. Lisaks muutub rakendusgümnaasiumi õppekavade läbimine paindlikumaks, kuivõrd kutse on võimalik omandada ka ilma keskhariduseta.
Piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppes sarnaselt kõrgharidusõppega. Näiteks ei saa enam tasuta õppida, kui inimene on juba vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või ta on eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.
Seaduse kohaselt hakkavad õppimiskohustusega seonduvad muudatused kehtima noortele, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas Isamaa, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Liina Kersna Eesti Reformierakonna ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 21 ja kolm jäi erapooletuks.
NordenBladet — Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja Kela rehabilitatsioonitoetuse vanuse alampiir tõstetakse 18 aastani. Samuti hakkab töövõimetushüvitiste süsteemi sisemine vanusepiir olema 18 aastat senise 16 aasta asemel. Lisaks pikeneb töövõimetuspensioni edasilükkamise võimalus.
Muudatuste eesmärk on tõsta toetuste vanuse alampiir 18 aastani, et vanusepiirid vastaksid noorte koolikohustuse seaduse järgsele koolikohustuse lõppemisele. Sama kaua jätkub ka vanemate ülalpidamiskohustus.
Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja Kela rehabilitatsioonitoetuse vanuse alampiir tõuseb 16 aastalt 18 aastale. Invaliidsushüvitise saajad lähevad täisealistele inimestele mõeldud toetuste peale senise 16. eluaasta asemel 18-aastaselt. Alla 18-aastastele lastele makstakse lapse puudetoetust. Lisaks piiratakse senise olukorraga võrreldes töötu abiraha maksmisel sätestatud erandeid, mis teatud juhtudel võimaldavad maksta töötu abiraha ka alla 18-aastastele.
Muudatus ei mõjuta juba määratud hüvitisi. Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja rahvapensioni talituse rehabilitatsioonihüvitiste osas kehtivad muudatused üleminekumääruste alusel 2009. aastal ja hiljem sündinutele. Töötu abiraha osas kehtib muudatus 2008. aastal ja hiljem sündinutele. Invaliidsushüvitiste maksmist pikendatakse kuni järgmise seadusjärgse läbivaatamise või lõpetamiseni.
Teatud sissetulekupiiride ületamisel töövõimetuspensioni peatamist võimaldava seaduse kehtivusaeg pikeneb 2025. aasta lõpuni. Sel perioodil hinnatakse töötasu ja pensioni ühitamist käsitlevate õigusaktide väljatöötamise võimalusi.
Eesmärk muuta toetuste süsteemi selgemaks ja vähendada koormust riigieelarvele
Seadusemuudatuste eesmärk on muuta hüvitiste süsteemi selgemaks ja suurendada toetuste süsteemi järjepidevust alaealiste õiguslikku seisundit määratlevate kesksete kohustuste ehk noorte koolikohustuse ja tema vanemate ülalpidamiskohustuse suhtes.
Muudatustega vastab regulatsioon paremini nii seadusjärgsele täisealisuse piirile kui ka väljakujunenud arusaamale täisealiseks saamise tähendusest. Muudatustega rakendatakse ka valitsuse programmis sätestatut, mille kohaselt valitsus kaotab kohustusliku hariduse pikendamisest tulenevad võimalikud kattumised kutsealase rehabilitatsiooni hüvitistes. Kavandatavad vanusepiiride muudatused soodustavad ka üldtoetuse rakendamist vastavalt valitsusprogrammile.
Muudatuste eesmärk on tasakaalustada ka riigieelarvet. Muudatused vähendavad hinnanguliselt riigieelarve kulusid alates 2027. aastast kokku ligikaudu 48,5 miljoni euro võrra. 2025. aastal vähenevad riigieelarve kulud hinnanguliselt kokku ligikaudu 6,9 miljoni euro võrra ja 2026. aastal kokku ligikaudu 35,8 miljoni euro võrra, kuna muudatused jõustuvad etapiviisiliselt.
Seadusemuudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025. Puuetega inimeste toetuste seaduse muudatused jõustuvad aga 2027. aasta 1. jaanuaril. Soome president peaks seadused kinnitama neljapäeval, 5. detsembril 2024.
NordenBladet — Sündide arv EL-is langes eelmisel, 2023. aastal kõigi aegade madalaimale tasemele, suurendades „alarahvastatuse” hirmu. Eelmisel, 2023. aastal sündis bloki 27 riigis vaid 3,67 miljonit last, vahendab Daily Mail.
Seda oli 5,5 protsenti vähem kui 2022. aastal, mis on suurim protsentuaalne langus pärast vastava statistika algust 1961. aastal.
Kahekohaline protsentuaalne langus registreeriti enim mõjutatud riikides, Rumeenias langes sündide arv 13,9 protsenti.
Vabalanguses sündimus on vallandanud viimsepäeva hoiatused eelseisva rahvastiku kokkuvarisemise kohta, mis ekspertide arvates halvab lääneriikide majandused.
Sisseränne on vajalik, et vältida laastavaid tagajärgi Suurbritannias ja USA-s, hoiatasid teemasse süvenevad demograafid. Vastasel juhul võib üha langev sündimus jätta majandused ilma noorte inimesteta, kes töötavad, maksavad makse ja hoolitsevad vanurite eest.
Rumeenia järel oli suurim sündide arvu langus Poolas (10,7 protsenti), Tšehhis (10 protsenti), Lätis (9,2 protsenti) ja Slovakkias (7,7 protsenti).
Ka jõukates EL-i riikides, sealhulgas Prantsusmaal ja Saksamaal, oli märkimisväärne langus, vastavalt 6,6 ja 6,2 protsenti. Eestis langes sündide arv 6,0 protsenti, Rootsis 4,5 protsenti ja Soomes 3,5 protsenti. Leedus oli langus 6,5 protsenti. Samas Maltal kasvas sündide arv 3,6 protsenti ja Portugalis 2,4 protsenti.
Elon Muski lemmikteema on alarahvastatuse oht, mis on põhjustatud sündide arvu vähenemisest.
Aastal 2017 ütles Tesla miljardär, et inimeste arv Maal „kiireneb kokkuvarisemise suunas, kuid vähesed näivad märkavat või hoolivat”. Ja 2021. aastal hoiatas ta, et tsivilisatsioon „variseb kokku”, kui inimestel ei ole rohkem lapsi.
Kui mõne riigi rahvaarv peaks vähenema poole võrra, siis teistes, eriti Aafrikas, prognoositakse 22. sajandiks kaheksakordset kasvu.
EL-i riikides on sündimuskordaja – laste keskmine viljakas eas naise kohta – tunduvalt madalam asendusmäärast 2,1, mis on rahvastiku püsimiseks vajalik arv.
Viimase riikliku aruande kohaselt oli Inglismaa ja Walesi sündimuskordaja 2023. aastal vaid 1,44, mis on rekordiliselt madal. Ühendkuningriigi keskmine sündimuskordaja ei ole olnud üle 2,1 alates 70ndate algusest.
Eksperdid usuvad, et suundumus on osaliselt tingitud sellest, et naised keskenduvad oma haridusele ja karjäärile ning paarid ootavad laste saamist kuni hilisema eani.
Mõned arvavad, et Ühendkuningriigi habras majandus ja elukalliduse kriis hoiavad samuti inimesi tagasi laste saamisest, mida tõendab samaaegne abortide arvu tõus.
Teised toovad põhjuseks keskkonda, kuna inimesed kardavad, et nad halvendavad lapse saamisega oma süsiniku jalajälge või et nende lapsel on kliimamuutuste tõttu tume tulevik.
Puuduvad tõendid selle kohta, et koroonavaktsiinid on süüdi, kuna teadlased väidavad, et pole tõendeid selle kohta, et need kahjustavad viljakust.
Oxfordi ülikooli demograaf professor Melinda Mills ütles väljaandele Telegraph, et kui haritumad naised teevad karjääri, on neil raskem leida lapsehoidjat.
Ta ütles ka, et paljud ootavad 30. eluaastani, mis võib bioloogiliste tegurite tõttu viia selleni, et vähem inimesi suudab lapsi saada.
„Te hakkate lapsi saama, kui olete bioloogiliselt vähem võimelised lapsi saama,” ütles ta Telegraphile.
„Võib-olla saate ühe lapse, kuid kuna te alustate bioloogiliselt nii hilja, on tõesti raske rohkem lapsi saada. Inimesed jäävad sinna kinni, kui neil on lihtsalt aeg otsa saamas,” märkis ta.
Sündimuse langus tähendab, et maailma suurimad majandused peavad rahvastiku vananedes muutuma üha enam sõltuvaks sisserändest.
Kuigi paljud teadlased on hoiatanud ülerahvastatuse ohu eest keskkonnale, toidule ja eluasemevarudele, on ka alarahvastus probleem.
Mis tahes sündimuse langus – koos meditsiini arengu tõttu kauem elavate eakate inimestega – toob kaasa elanikkonna demograafilise muutuse drastilise muutuse, kusjuures vanemate inimeste arv on suurem kui noorte oma.
Eksperdid kardavad, et see jätab liiga vähe maksumaksjaid avalike teenuste rahastamiseks, liiga vähe töötajaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võtmerollide täitmiseks ning liiga vähe inimesi, kes ostavad maju ja autosid, mis häirib maailmamajandust.
Mõned riigid on isegi hakanud maksma vanematele laste sünnitamise eest, et suurendada sündimust.
Dr Natalia Bhattacharjee Washingtoni ülikooli meditsiinikoolist ütles, et suundumused kujundavad täielikult ümber maailmamajanduse ja rahvusvahelise jõudude tasakaalu.
Eelmisel aastal avaldatud dokumendis alarahvastuse ohu kohta ütles ta: „Mõjud on tohutud.”
„Need sündimuse ja elussündide tulevased suundumused kujundavad täielikult ümber maailmamajanduse ja rahvusvahelise jõudude tasakaalu ning nõuavad ühiskondade ümberkorraldamist,” märkis ta.
„Rände ja ülemaailmsete abivõrgustikega seotud väljakutsete ülemaailmne tunnustamine muutub veelgi kriitilisemaks, kui migrantide pärast käib tihe konkurents majanduskasvu säilitamise nimel ja kui Sahara-taguse Aafrika beebibuum jätkub,” lisas ta.
Majandusteadlane professor Andrew J Scott ütles väljaandele Telegraph, et madal sündimus on juba muutumas EL-is „hammustavaks punktiks” ning viimasel kümnendil on suurem osa tööhõive kasvust tulnud üle 50-aastaste arvelt.
Ta ütles, et töötab rohkem vanu inimesi ja vähem noori. „Ma arvan, et ettevõtted ei ole veel ärganud tööturu tegelikkusele, kus nad peavad hakkama mõtlema, et tegelikult on tööjõud vanem,” lisas professor Scott.
Maailma rahvaarv tervikuna niipea ei kahane.
Maailmas elab praegu ligikaudu 8 miljardit inimest ja eeldatavasti jõuab see arv tippu 2100. aasta paiku.
Kuigi usaldusväärsed uuringud näitavad, et inimeste arv maailmas võib hakata vähenema juba 2070. aastal.
