NordenBladet — Taani Kopenhaageni lennujaam oli ööl vastu tänast laupäeva 1. veebruari paar tundi suletud. Lennujaama ümbritsev õhuruum suleti droonivaatluste tõttu.
Droonide vaatlustest teatati ka Kopenhaagenisse suunduval Finnairi lennukil.
Helsingist väljunud lennukis istus Lõuna-Savo hoolekandepiirkonna vanemarst Olli-Pekka Leppänen ja oli sunnitud maanduma Malmös, vahendab Iltalehti.
Leppänen ütles, et lennukis oli vaatamata ootamisele positiivne õhkkond. Reisijaid ei lastud lennukist välja.
Peamiselt pettumus, et pere ja tütar peavad ootama. Muidu on siin hea tuju, ütles Leppänen.
Inimesed saavad aru, et see pole Finnairi pärast, lisas ta. Kella kahe paiku öösel teatati lennukis, et võib teekonda jätkata.
NordenBladet — Eesti valmistub koos Läti ja Leeduga oma energiavõrgu lahtiühendamiseks Venemaast ja Valgevenest ning sellele järgnevaks Balti riikide sünkroniseerimiseks Euroopa energiasüsteemiga. Igaks juhuks rakendatakse tugevdatud turvameetmeid.
Eesti valitsusasutuste esindajate sõnul on Balti riikide lahtiühendamist nõukogude pärandist – ühtsest BRELL-i elektrisüsteemist – kavas alustada 7. veebruari õhtul, vahendab Narvskaja Gazeta.
Desünkroniseerimine toimub 8. veebruari jooksul ning 9. veebruaril peaksid Eesti, Läti ja Leedu juba õhtuks olema sünkroniseeritud Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
Märkides, et sisejulgeoleku olukord riigis püsib stabiilsena, ei välistanud politsei- ja piirivalveameti kriisijuht Veiko Kommusaar, et katsed kahjustada Eesti elektritaristut on võimalikud.
Seetõttu on kavandatud meetmete kogum, et tagada BRELL-ist lahtiühendamise ja Euroopa energiasüsteemiga ühendamise protsessi ohutus.
Politsei- ja Piirivalveamet koos Kliimaministeeriumiga on Eestis välja selgitanud ligi nelikümmend tehnoobjekti, mis võetakse tugevdatud kaitse alla. Nende hulka kuuluvad elektrijaamad, suuremad alajaamad, sünkroniseerimiskompensaatorid ja välised elektrikaablid.
Sellised rajatised asuvad peamiselt Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Eestis. Turvalisus tagatakse Kaitseliidu toel.
Narva linnapea Katri Raik ütles hiljutisel kohtumisel Enefit Poweri juhi Lauri Karpiga, et ei näe energeetikutest tulenevalt põhjuseid, miks linnas võib elekter ära kaduda. „Karp ütles, et kõik on töökorras, kriisiolukorda pole ja paanikaks pole põhjust,” ütles Raik.
Samas märkis Enefit Poweri juht, et tõhustatakse ka siseturvalisuse meetmeid, lisas ta.
Näiteks, nagu ütles Raik, korraldavad Enefit Poweri juhtkonna esindajad 8. ja 9. veebruaril Auveras öövalve. Samuti ütles Narva linnapea Karpi sõnadele viidates, et kõigi Narva elektrijaamu külastavate inimeste, sealhulgas nende töötajate kontroll on ette valmistatud. „Kontrollpunktides on turvaväravad, nagu lennujaamades,” selgitas Raik.
Samas märkis Narva linnapea, et energeetikute juhtkonnal on selge ettekujutus: Narvat elektrivarustus 8. ja 9. veebruaril ohus ei ole.
NordenBladet — Prantsusmaa on arutanud Taaniga vägede saatmist Gröönimaale vastuseks USA presidendi Donald Trumpi korduvatele ähvardustele Taani territoorium annekteerida, ütles Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot.
Barrot ütles intervjuus Prantsusmaa raadiole Sud, et Prantsusmaa „hakkas Taaniga [vägede paigutamist] arutama, kuid Taani ei soovinud selle ideega edasi minna, vahendab Politico.
Barrot’ kommentaarid tulid ajal, mil Taani peaminister Mette Frederiksen tuuritab Euroopa pealinnades, et koguda liitlaste toetust Trumpiga suhtlemisel.
Äsja ametisse astunud USA president on hakanud üha enam keskenduma Arktika tohutu saare hõivamisele ega ole välistanud sõjalise jõu või majandusliku sunni kasutamist, et see hiljem Taanilt ära võtta.
Frederiksen viibis teisipäeva hommikul Berliinis ja Pariisis, et vestelda vastavalt Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ning kohtub Brüsselis NATO peasekretäri Mark Rutte’ga.
„Kui Taani kutsub abi, on Prantsusmaa kohal,” ütles Barrot. „Euroopa piirid on suveräänsed, olgu see siis põhi, lõuna, ida ja lääs… keegi ei saa lubada endale meie piiridega jamada.”
Barrot ütles ka, et esmaspäeval Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel avaldasid tema kolleegid Kopenhaagenile väga tugevat toetust ja „olid valmis kaaluma [vägede saatmist]”, kui vaja.
Prantsusmaa välisminister aga ütles, et ta ei usu, et USA ründab Gröönimaad. „Seda ei juhtu, inimesed ei tungi EL-i territooriumile,” ütles ta.
NordenBladet — Taani tugevdab oma sõjalist kohalolekut Arktika piirkonnas, ütles kaitseminister Troels Lund Poulsen avalik-õigusliku ringhäälingu DR teatel pressikonverentsil. Taani peamised parteid on selles küsimuses kokkuleppele jõudnud.
Taani investeerib Arktika piirkonna ehk Gröönimaa, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani põhjaosa kaitsesse 14,6 miljardit krooni ehk umbes kaks miljardit eurot.
Raha saavad muu hulgas kolm uut Arktika sõjaväelaeva ja kaks kaugmaadrooni. Taani suurendab ka satelliitseiret ja maapealseid andureid. Gröönimaalastele pakutakse veelgi rohkem kriisikoolitust, et kindlustada saare enesemääramisõigus.
Esimesed laevad võivad valmis saada viie-kuue aasta pärast, hindas Taani Rahvapartei kaitseesindaja Alex Ahrendsten pressikonverentsil, teatas DR. Need asendavad praegu kasutusel olevaid vanu laevu.
Kaitseminister Lund Poulseni sõnul on praegu väljakuulutatud investeeringud alles algus ning osapooled peavad suveks läbi rääkima lisarahastusest.
Taani on sattunud välispoliitilisse kriisi, kui president Donald Trump on nõudnud Taanile kuuluva Gröönimaa USA osaks saamist. Nõudmist on põhjendatud USA julgeoleku ja riiklike huvidega. Venemaa ja Hiina on samuti väga huvitatud Arktika piirkonnast ja selle loodusvaradest.
Kaitseminister Lund Poulsen ei vastanud pressikonverentsil otseselt küsimusele, kas Taani uutest investeeringutest piisab Trumpi rahustamiseks.
„Oluline on öelda, et peame tegema koostööd oma teiste Arktika liitlastega, Kanada, Norra ja Ameerika Ühendriikidega,” ütles Lund Poulsen.
NordenBladet – Kvantarvutid on tehnoloogia tulevik, mis lubab lahendada probleeme, mida tavalised arvutid ei suuda. Siiski on nende praktiline rakendamine veel piiratud ning arvamused tehnoloogia küpsuse kohta lahknevad.
Hoolimata tehnoloogia potentsiaalist on kvantarvutitega seotud ettevõtete aktsiad hiljuti tugevalt kõikunud. Nvidia ja Meta tegevjuhid on avaldanud arvamust, et kvantarvutite praktiline kasutus on veel teadmatus kauguses. See viis ajutiselt selliste ettevõtete nagu Quantum Computing (QUBT), D-Wave Quantum (QBTS), Rigetti Computing (RGTI) ja IonQ (IONQ) aktsiate languseni. Hoolimata algsest langusest hakkasid kvantarvutitega seotud ettevõtete aktsiad teisipäeval (14.jaanuar 2024) taas tõusma.
Quantum Computing (QUBT), D-Wave Quantum (QBTS), Rigetti Computing (RGTI) ja IonQ (IONQ) aktsiate kuue kuu graafik (väljavõte 15.01.2024 Yahoo.Finance.com lehelt)
Nvidia (NVDA) tegevjuht Jensen Huang ja Meta Platformsi (META) tegevjuht Mark Zuckerberg jagavad arvamust, et kvantarvutite praktilised rakendused on aastate, kui mitte aastakümnete kaugusel praktilistest rakendustest.
D-Wave Quantumi tegevjuht Alan Baratz istub koos Yahoo Morning Brief meeskonnaga, et lükata see sisukoht ümber ning selgitada, miks kvantarvutusvõimalused on tänapäeval juba vägagi “reaalsed”.
“Meil on kliente, kes kasutavad täna meie kvantarvuteid oma äritegevuse toetamiseks, ja oleme näidanud, et suudame täna meie kvantarvutites materjalisimulatsiooniga seotud olulisi probleeme lahendada mõne minutiga, mille lahendamiseks klassikalistes arvutites, sealhulgas massiliselt paralleelsetes GPU-süsteemides, nagu Nvidia ehitatav, kuluks palju miljoneid aastaid,” räägib ta Seana Smithile ja Brad Smithile.
Tehnoloogia areng ja rakendused
Kvantarvutite arendamisel on juhtivad ettevõtted nagu IBM, Google, D-Wave ja IonQ. Need firmad on juba loonud esimesed kvantsüsteemid, mida kasutatakse teadusuuringutes ja spetsiifilistes valdkondades nagu ravimite avastamine, finantsmudelite optimeerimine ja materjaliteadus. Samas vajavad kvantarvutid töötamiseks äärmuslikke tingimusi, näiteks ülimadalat temperatuuri, mis teeb nende kasutamise tavainimese jaoks veel kättesaamatuks.
Tulevik ja mõju tavakasutajale
Kuigi kvantarvutite laiem kasutusala on veel arendusetapis, võivad need tulevikus muuta mitmeid valdkondi, sealhulgas tehisintellekti, küberturvalisust ja logistikalahendusi. Hetkel saavad teadlased ja tehnoloogiahuvilised kvantarvuteid kasutada pilveteenuste kaudu, näiteks IBM Quantum Experience platvormil.
Investeerijad ja turu jälgijad peavad kvantarvutite valdkonda kõrge riskiga sektoriks, kuid tehnoloogia edusammud võivad järgmise kümnendi jooksul tuua märkimisväärseid läbimurdeid ja uusi ärivõimalusi.
Kvantarvutid on praegu peamiselt teadusasutuste, suurkorporatsioonide ja valitsusasutuste kasutuses ning neid ei müüda tavakasutajatele nagu tavalisi sülearvuteid või lauaarvuteid. Kuid nende areng võib tulevikus mõjutada tavainimese elu mitmel viisil.
1. Mida kvantarvuti tavainimese jaoks tähendab?
Kuigi praegu enamik inimesi kvantarvuteid otseselt ei kasuta, võivad need tehnoloogiad tuua tulevikus olulisi muutusi mitmes valdkonnas: Ravimite ja uute materjalide arendamine – Kvantarvutid võivad aidata leida uusi ravimeid ja materjale palju kiiremini kui traditsioonilised arvutid, mis võib tähendada kiiremat meditsiini arengut ja näiteks tõhusamaid vähiravimeid.
Paremad finantsprognoosid ja investeerimisstrateegiad – Suured pangad ja investeerimisfondid kasutavad kvantarvutite algoritme turuanalüüside ja keerukate finantsmudelite optimeerimiseks. See võib mõjutada ka tavaliste investorite tööriistu.
Täiustatud tehisintellekt (AI) – Kvantarvutid võivad kiirendada masinõppe protsesse, võimaldades keerukamaid ja intelligentsemaid AI-süsteeme, mis võivad parandada näiteks häälassistente ja automatiseeritud tõlkesüsteeme.
Turvalisus ja krüptograafia – Kvantarvutid võivad murda praegu kasutusel olevad krüpteerimissüsteemid, kuid need võivad ka aidata välja töötada kvantkrüptograafia, mis tagaks parema turvalisuse internetis.
2. Kas tavainimene saab kvantarvutit osta?
Praegu ei saa tavakasutaja kvantarvuteid otse osta, sest need on:
Äärmiselt kallid (miljoneid dollareid) Keerulised hooldada (paljud kvantarvutid vajavad tööks ülimadalat temperatuuri, tihti ligi -273°C ehk absoluutset nulli) Pole mõeldud tavakasutuseks – Kvantarvutid ei jooksuta Windowsi ega MacOS-i ning neid ei saa kasutada nagu tavalist arvutit.
Kuid tavainimene saab kasutada kvantarvutite võimsust pilve kaudu, kuna suured ettevõtted nagu IBM, Google ja Amazon pakuvad kvantarvutite pilveteenuseid, kus saab katsetada kvantprogrammeerimist.
Kui tavainimene tahaks kvantarvutit näha või sellega katsetada, siis saab seda teha järgmistes kohtades:
IBM Quantum Cloud – IBM pakub võimalust testida oma kvantarvuteid pilveteenuse kaudu. Google Quantum AI – Google on arendanud kvantarvuteid, sealhulgas Sycamore protsessorit, mida kasutatakse teadusuuringutes. D-Wave Quantum Cloud – D-Wave pakub ettevõtetele ja teadlastele kvantarvutite kasutamise võimalust. Ülikoolid ja teadusasutused – Mõned ülikoolid ja riiklikud laborid (nt MIT, ETH Zürich, NASA) uurivad kvantarvuteid ja võivad pakkuda avalikke projekte või loenguid sel teemal.
Avafoto: D-Wave Quantum tegevjuht Alan Baratz rõhutab, et nende süsteemid on juba tänapäeval äriliselt kasutatavad – kvantarvutid suudavad lahendada teatud ülesandeid minutitega, milleks tavarvutitel kuluks miljoneid aastaid. Ta rõhutas, et nende süsteemid lahendavad reaalprobleeme, sealhulgas materjalide simulatsioone, minutitega, samas kui klassikalistel superarvutitel, sealhulgas Nvidia GPU-del, võtaks see miljoneid aastaid.
