Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1761 POSTS 0 COMMENTS

UURING: Eesti inimeste Ônnetunnet tÔstab naabruskonna eest hoolitsemine

NordenBladet . KÔige Ônnelikumad on Eestis oma kodu ja naabruskonnaga 35-49aastased kaaslasega koos elavad ning kodu omavad naised, selgus rahvusvahelise elamuarendaja Bonava poolt seitsmes riigis lÀbiviidud uuringust.

„Õnneliku naabruskonna uuring“ on projekt, millega Bonava alustas 2017. aastal. Selle kĂ€igus kĂŒsitakse koduturgudel elavate inimeste kĂ€est, milliseid tegureid nad oma kodus ja naabruskonnas vÀÀrtustavad.

Õnnelikkuse indeks on Bonava poolt loodud naabruskonna Ă”nnelikkuse mÔÔdik, mille abil saab mÔÔta ja vĂ”rrelda elanike rahulolu ja Ă”nnelikkust oma elukeskkonnas. 100punktisel skaalal oli Eesti nĂ€itaja 72, lĂ”unanaabrite lĂ€tlaste vastav nĂ€itaja oli 76. KĂ”ige Ă”nnelikumalt tunnevad end oma kodus ja naabruskonnas aga rootslased 80 punktiga.

Bonava mĂŒĂŒgi- ja turundusjuhi Lauri Laanoja sĂ”nul on nende eesmĂ€rk luua Ă”nnelikke naabruskondi, kus inimestel on hea elada. „Terviklikud elukeskkonnad annavad inimestele emotsionaalset rahulolu – loovad vĂ”imalusi kodukohas naabritega suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Selleks, et teada saada, mida inimesed kodukohalt ootavad, viimegi lĂ€bi elanikkonna Ă”nneuuringut, millest saadud teadmisi vĂ”tame arvesse uute kodude planeerimisel,“ ĂŒtles Laanoja.

Sel aastal nĂ€itavad Ă”nneuuringu tulemused, et eestlaste rahulolu oma kodu ja naabruskonnaga moodustab 25 protsenti nende ĂŒldisest rahulolust eluga. Eestlaste jaoks on elukoha puhul kĂ”ige olulisemad tegurid turvalisus (88%), puhas ja korras keskkond (82%) ja kĂ”nni- ning rattateede olemasolu (76%).

Kui Eesti inimestel kĂŒsida, et mida nad sooviksid naabritega ette vĂ”tta, siis esikoha pĂ€lvis naabruskonna eest hoolitsemine. Eestlased peavad teisel kohal oluliseks sotsiaalseid kokkusaamisi, nagu nĂ€iteks ĂŒheskoos grillimine. Kolmandale kohale asetus kogukonnaliikmete aitamine.

Lisaks eeltoodule on paljude jaoks hinnas seltskondlik eluviis, ajaveetmisvĂ”imalused ning kogukonnaga lĂ€vimine. Uuring nĂ€itab, et Eesti inimesed, kelle elukohas on koos aja veetmist vĂ”imaldavaid kohti, on oma ĂŒldise eluga 28 protsenti rohkem rahul. KĂ”ige meelsamini on Eesti inimesed naabritega valmis jagama vĂ€lisalasid, grillinurka ja tööriistasid. Nii on ka arendajate ĂŒha suurem eesmĂ€rk luua terviklik elukeskkond rohealade ja muude kogunemispaikadega, kus elanikel oleks mĂ”nus koos naabrite ja sĂ”pradega Ă”htuid vĂ”i nĂ€dalavahetusi veeta.

„Meie arendustes kujundatakse majade ĂŒmbrus selliselt, et autode ja laste liikumisteed ei ristuks ning seal leidub liikumisvĂ”imalusi ja puhkealasid igas vanuses elanikele. NĂ€iteks Uus-MustamĂ€e elupiirkonnas rajab Bonava majade juurde pargi, mis on mĂ”eldud kogu MustamĂ€e elanikele ning JĂ€rveotsa Kodude arenduse juures Haaberstis tehakse korda nii kohalik tĂ€nav kui ka JĂ€rveotsa oja kaldad,“ tĂ”i Laanoja vĂ€lja.

Õnneuuringu tulemused leiab siit: https://happyquest2022.bonava.ee/.

Kuidas kasutada Eesti lippu: juhised ja kombed

Kuidas kasutada Eesti lippu: juhised ja kombed

NordenBladet – Eestlased on sĂŒgavalt kiindunud oma sinimustvalgesse lippu, mis esindab meie vĂ€ikse rahva iseseisvust, vabadust ja pĂŒsivust. Peetakse vĂ€ga oluliseks, et lippu koheldataks alati austusega. Heade tavade ja vÀÀrikate kommete jĂ€rgimine on eestlastele sĂŒdameasi, et sĂ€ilitada lipu vÀÀrikus ja tugevdada selle sĂŒmboolsust.

Lipu kasutamisel on vÀlja kujunenud kindlad juhised ja kombed, mis aitavad tagada Ôige ja lugupidava kasutuse. Siin on olulisemad reeglid ja soovitused, kuidas kasutada Eesti lippu.

Eesti lipu heiskamine ja langetamine

Eesti lipp heisatakse ja langetatakse vastavalt protokollile. Tavaliselt heisatakse lipp pÀikesetÔusul vÔi hiljemalt kell 8 hommikul. Lipu langetamine toimub pÀikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22. Need reeglid kehtivad aasta ringi, vÀlja arvatud Jaaniööl, mil riigilippu ei langetata.

LipupĂ€evad – millal lippu heisata

Eestis on mitmeid riiklikke lipupÀevi, mil lippu heisatakse kogu riigis.
TÀhtsaimad lipupÀevad on:

24. veebruar – iseseisvuspĂ€ev, Eesti Vabariigi aastapĂ€ev
1. juuni – lastekaitsepĂ€ev
4. juuni – Eesti lipu pĂ€ev
20. august – taasiseseisvumispĂ€ev
1. september – teadmistepĂ€ev
septembrikuu teine pĂŒhapĂ€ev – vanavanemate pĂ€ev

Vaata kĂ”iki Eesti lipupĂ€evi siit: Riiklikud pĂŒhad, lipupĂ€evad ja koolivaheajad

LipupÀevadel on lippu oodatud heiskama kÔik, kes soovivad avaldada austust Eesti riigile ja rahvale.

Lipu kasutamine kodudes ja hoonetes

Eesti lipu vĂ”ib heisata kodudle, et tĂ€histada riiklikke ja isiklikke sĂŒndmusi. See on levinud tava nĂ€iteks pulmapĂ€eval vĂ”i tĂ€htsatel peresĂŒndmustel. Lipu heiskamisel kodumajale tuleb jĂ€rgida ametlikke kĂ”rguse ja kinnituse nĂ”udeid – lipp peab olema nĂ€htav, puhas ja heas seisukorras.

Eesti lipu kasutamine ametlikel ĂŒritustel

Ametlikel ĂŒritustel, nagu riiklikud tseremooniad ja rahvusvahelised esindusĂŒritused, paigutatakse Eesti lipp auvÀÀrsesse kohta. Kui koos on mitu lippu, asetseb Eesti lipp nende seas kas esimesel kohal vĂ”i teiste riikide lippudega vĂ”rdsel kĂ”rgusel. Lipu asetamine sĂ”ltub tĂ€psetest reeglitest, kuid alati on oluline, et Eesti lipp oleks selgelt nĂ€htav ja esinduslik.

Eesti lipu kÀsitlemine ja hoidmine

Eesti lippu tuleb alati kÀsitleda austusega ja seda ei tohi kasutada muul otstarbel. Oluline on vÀltida lipu mÀÀrdumist ja kahjustumist. Kui lipp kulub vÔi on pleekinud, tuleb see asendada uue lipuga. KasutuskÔlbmatuks muutunud lipp tuleb hÀvitada lugupidavalt.

Lipu heiskamine leinalipuna

Leinalipp heisatakse lipuvardas poolde masti, et avaldada austust lahkunud isikule vĂ”i traagilistele sĂŒndmustele. Leinalipu heiskamisel tĂ”stetakse lipp esmalt masti tippu ja langetatakse seejĂ€rel poolde masti. Leinalipu langetamisel tĂ”stetakse see korraks taas masti tippu, enne kui lipp alla vĂ”etakse.

Eesti lipu kasutamise erilised etiketireeglid

Eesti lipul on kindlad etiketireeglid, mida jĂ€rgitakse riiklikel ja ametlikel ĂŒritustel:
Lippu ei tohi kunagi kasutada dekoratsioonina, kattena vĂ”i muul viisil, mis vĂ”ib selle sĂŒmbolit kahjustada.

Eesti lippu ei tohi kasutada reklaamides, toodetel vÔi muudel kaubanduslikel eesmÀrkidel ilma loata.

Lippu ei tohi asetada maha ega lasta sellel puudutada maapinda.

Eesti lipu kasutamine jĂ€rgib kindlaid juhiseid, mis tagavad, et lippu kasutataks korrektselt. Kasutades Eesti lippu Ă”igesti, peegeldame oma suhtumist rahvuse ja riigi sĂŒmbolitesse, austades Eesti iseseisvust ja meie ĂŒhiseid vÀÀrtusi.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Eesti rahvuslikud sĂŒmbolid ja traditsioonid – Rukkilill

Eesti rahvuslill rukkilill

NordenBladet – Rukkilill (Centaurea cyanus) on ĂŒks Eesti rahvuslikest sĂŒmbolitest, mis esindab eestlaste maalĂ€hedust, lihtsust ja sĂŒgavat seotust loodusega. Rukkilill on tuntud nii oma ilu, ravivate omaduste kui ka kulinaarse kasutuse poolest. Eestlaste jaoks on rukkilillel sĂŒgavam tĂ€hendus, mida pĂ”lvest pĂ”lve on edasi antud. Rukkilill on seotud nii rahvapidustuste kui ka mitmete uskumustega.

RahvapÀrased nimetused
NĂ”nda nagu heal lapsel mitu nime, kutsutakse ka rukkilille rahvasuus mitmeti. Levinuimad rahvapĂ€rased nimetused on hĂ€rja pea, rukkisinine, rĂŒĂ€lill, sinilill.

Rukkilill kui ravimtaim
Eesti vanarahvas on kasutanud C-vitamiinist pakatavat rukkilille ravimtaimena sajandeid. Rukkilille Ă”itest tehtud tĂ”mmiseid ja teesid hinnati silmaprobleemide leevendajana – nĂ€iteks kasutati neid silmade puhastamiseks ja pĂ”letiku vĂ€hendamiseks. Rukkilille Ă”itest valmistatud leotist peeti rahvameditsiinis kasulikuks ka neerude ja pĂ”ie tervise toetamisel. Rukkilille on peetud puhastava ja rahustava toimega taimeks, mille tĂ”mmis oli vanasti levinud abiainena mitmesuguste pĂ”letike ja haavandite puhul. Rukkililletee oli rahvameditsiinis abiks ka rasketel sĂŒnnitustel, mil oli vaja sĂŒnnitaja valu vaigistada.

Rukkilille kasutus toidus ja toidukaunistusena
Rukkilille Ă”ied ei ole mitte ainult kaunid, vaid ka söödavad, mistĂ”ttu on neid kasutatud toidu kaunistamiseks. Rukkilille Ă”ied lisavad toitudele vĂ€rvi ja elegantsi – neid kasutatakse sageli salatite, kookide ja pidulike roogade kaunistamiseks. Rukkilille sinised kroonlehed on kaunistuseks sobivad ja annavad toidule loomuliku, samas piduliku ilme.

Rukkilill pÀrjana ja laulupeotraditsioonides
Rukkilill on laulupeotraditsioonides ĂŒks armastatuimaid sĂŒmboleid, esindades Eesti loodust ja rahvuslikku uhkust. Laulupidudel kantakse sageli rukkilillepĂ€rgasid, mis sĂŒmboliseerivad rahvustunnet, ĂŒhtsust ja armastust kodumaa vastu. RahvapĂ€rimuses on lilledest pĂ€rjad sageli seotud loodusjĂ”udude austamisega ja usuga nende kaitsevĂ”imesse. Arvati, et pĂ€rja kandmine toob kandjale head Ă”nne ja hoiab halva eemale. Erinevad lilled sĂŒmboliseerisid erinevaid omadusi – nĂ€iteks rukkilill toob rahu ja kaitset, karikakar rÔÔmu ja sĂŒĂŒtust, vĂ”ilill aga tervist ja pikaealisust.

Rukkilill eesti kirjanduses ja rahvatraditsioonides
Eesti eeposes “Kalevipoeg” rukkilille mainitud ei ole kuigi eepos loodi samuti 19.sajandil. Rukkilill kui Eesti rahvuslill omandas oma sĂŒmboolse tĂ€henduse rahvuslikul Ă€rkamisajal. Eesti rahvuslik Ă€rkamisaeg oli 19. sajandi teisel poolel, umbes aastatel 1850–1900, kui kujunesid vĂ€lja eestlaste rahvuslik identiteet, hariduslikud ja kultuurilised liikumised ning iseseisvuspĂŒĂŒdlused.

Rahvatraditsioonides on rukkilillele omistatud kaitsevÀgi ja Ônnistus. MÔnel pool arvati, et rukkilillel on kaitsev jÔud ja et sellega vÔib kaunistada kodu vÔi aiamaad, et peletada halbu vaime ja tuua pererahvale head Ônne.

Rukkilille kasv ja Ôitsemisaeg
Rukkilill Ă”itseb Eestis juunist augustini ja on sageli nĂ€htav pĂ”ldudel ja niitudel, eriti rukki seas, kus see looduslikult umbrohuna kasvab. Õitsemise aeg sĂ”ltub kasvutingimustest, kuid Eesti suve jooksul pakub rukkilill oma Ă”rnade siniste Ă”itega kaunist vaatepilti pikalt.

Rukkilill eesti kultuuris ja kunstis
Eesti kultuuris, kirjanduses ja kunstis on rukkilill kajastatud kui sĂŒmbol rahvuslikust ilust ja vastupidavusest. Eestlased armastavad rukkilille kui rahvussĂŒmbolit, mistĂ”ttu kasutatakse seda aina rohkem paljudes eesti luuletustes, lauludes ja maalides. Rukkilill on laialdaselt esindatud kunstis nii dekoratiivse elemendina kui ka sĂŒmbolina. Eesti kunstnike ja kĂ€sitöömeistrite tööd sisaldavad tihti rukkilille motiivi, nii tikandites, ehetes kui mujal rahvuslikku kuuluvust rĂ”hutavates toodetes (nĂ€iteks suveniirides, mida vĂ€lismaalased saavad Eestist kaasa osta).

Rukkilill on mitmeti kasutuses ka Eesti pĂ€rimuskultuuris. Eestis on arvukalt ĂŒhinguid, seltse, poode, lasteaedu ja tĂ€navaid, mis rukkilille jĂ€rgi on oma nime saanud.

Rukkilill ja vanasÔnad ning rahvausund
Eesti rahvapĂ€rimustes seostatakse rukkilille sageli tugevuse ja vastupidavusega, kuna see kasvab pĂ”ldudel sitkelt, vaatamata vĂ€ljakutsetele. PĂ”llumehed nimetavad seda tihti tĂŒĂŒtuks umbrohuks, mida on vĂ”imatu hĂ€vitada. VanasĂ”nades vĂ”ib rukkilill sĂŒmboliseerida inimest, kes suudab eluraskustest hoolimata Ă”itseda. MĂ”nes piirkonnas on usutud, et rukkilille kandmine hoiab eemale haigusi ja toob kandjale kaitse. Rukkilille seostati ka nooruse ja ilu hoidmisega, kuna selle sinine vĂ€rv ja Ă”rn vĂ€limus on seotud elujĂ”u ja vitaalsusega.

Rukkilille tunnustamine Eesti rahvussĂŒmboli ja rahvuslillena
Rukkilill valiti Eesti rahvuslilleks botaanikute ja loodusesÔprade algatusel. Eesti rahvuslilleks valiti ta suuresti tÀnu Eesti Looduskaitse Seltsi tegevjuhi Jaan Eilarti ettevÔtmisele, kes seda erinevates raadioesinemistes esile tÔstis.

Eesti Televisiooni ja Eesti Looduskaitse Seltsi koostööna valminud telesaates “Tammelehe viktoriin” 1968. aastal kĂŒsiti inimestelt arvamust, milline vĂ”iks olla Eesti rahvuslill. Pakuti kokku 38 lille.

Rukkilill kuulutati ametlikuks rahvussĂŒmboliks 1969. aastal ajakirja Eesti Loodus juunikuu numbris. Valik tehti rukkilille laialdase tuntuse ja rahvusliku tĂ€henduse tĂ”ttu, kuna see oli juba ammu seotud Eesti maastiku ja rahvusliku identiteediga.

Rukkilille staatuse kohta Eesti rahvuslillena ei ole eraldi seadust vĂ”i ametlikku riiklikku protokolli. Nagu paljud teised rahvussĂŒmbolid, on ka rukkilille staatust kinnitanud peamiselt rahva tunnustus ja kultuuriline vÀÀrtustamine, mitte ametlikud Ă”igusaktid.

Avafoto: Eesti rahvuslill rukkilill (Unsplash)

 

Eestisse kolimine: Mis on Eesti Rahvusvaheline maja (IHE) ja millist abi sealt saab?

NordenBladet – Eesti on vĂ€listalentidele atraktiivne sihtkoht ning Eesti Rahvusvaheline maja (IHE) on pĂŒhendunud nende isikute kohanemise toetamisele. Ühtse teeninduskeskusena Tallinnas pakub IHE olulisi konsultatsioone ja avaliku sektori teenuseid nii vĂ€lisspetsialistidele ja nende kolleegidele kui ka kohalikele tööandjatele.

Mis on Eesti Rahvusvaheline maja (IHE)?

Eesti Rahvusvaheline maja (IHE) on mittetulundusĂŒhing, mille eesmĂ€rk on edendada kultuurivahetust ja paremat mĂ”istmist erinevate riikide ja kultuuride vahel. IHE pakub mitmesuguseid programme ja teenuseid, nagu keeletunnid, kultuuriĂŒritused ja tugi rahvusvahelistele ĂŒliĂ”pilastele ja kĂŒlastajatele.

IHE on ka riiklik teabe- ja abikeskuseks mitmesugustel teemadel, mis on seotud rahvusvahelise elamise ja Eestis töötamisega. Nende eesmĂ€rk on aidata ĂŒksikisikutel ja gruppidel integreeruda Eesti ĂŒhiskonda ja kultuuri ning edendada rahvusvahelist koostööd ja ĂŒksteisemĂ”istmist.

IHE on infoallkikaks ka inimestele, kes soovivad Ôppida tundma teisi kultuure, ja neile, kes otsivad vÔimalust oma keeleoskust harjutada.

  • Keele tugi: IHE pakub keeletunde ja ressursse, et aidata vĂ€lismaalastel Ă”ppida kohalikku keelt, hĂ”lbustades nende suhtlemist ja kogukonda sulandumist.
  • Kultuuriline orientatsioon: IHE pakub kultuurisuunitluse programme, et tutvustada vĂ€lismaalastele kohaliku ĂŒhiskonna tavasid ja norme, aidates neil Eesti kultuuriruumi kergemini mĂ”ista ja selles orienteeruda.
  • ÕigusnĂ”ustamine: IHE annab vĂ€lismaalastele juriidilist nĂ”u ja abi immigratsiooni, tööhĂ”ive ja eluasemega seotud kĂŒsimustes.
  • VĂ”rgustiku loomise vĂ”imalused: IHE korraldab ĂŒritusi ja tegevusi, mis aitavad vĂ”rgustikke luua, et ĂŒhendada vĂ€lismaalased kohalike ettevĂ”tete, organisatsioonide ja ĂŒksikisikutega, mis aitavad neil leida töövĂ”imalusi ja luua tugivĂ”rgustiku uues kogukonnas.
  • Tööpakkumise teenused: IHE pakub tööotsijate ja kohalike tööandjatega tööotsijate ĂŒhenduse loomiseks tööpakkumisteenuseid, sealhulgas elulookirjelduste ĂŒlevaatamist, intervjuude ettevalmistamist ja lĂ€birÀÀkimiste tuge.
  • Abi ĂŒmberkolimisel: IHE pakub tugiteenuseid, mis aitavad vĂ€lismaalastel eluaset leida, pangakontosid avada ja muid uude riiki kolimisega seotud toiminguid teha.
  • ÄrinĂ”ustamine: IHE pakub kohalikele tööandjatele Ă€rinĂ”ustamist ja tuge rahvusvaheliste töötajate palkamise ja hoidmisega seotud kĂŒsimustes, sealhulgas immigratsiooni- ja tööseaduste jĂ€rgimise ning mitmekultuuriliste meeskondade parimate tavade jĂ€rgimises.
  • Töötajate sĂ€ilitamise programmid: IHE pakub kohalikele tööandjatele töötajate sĂ€ilitamise programme, et aidata neil hoida rahvusvahelisi töötajaid ja leevendada suure voolavusega seotud kulusid.
  • Mitmekesisuse ja kaasamise koolitus: IHE pakub kohalikele tööandjatele mitmekesisuse ja kaasamise koolitusi, et aidata neil luua rahvusvahelistele töötajatele kaasav ja tervitatav töökoht.
  • TugirĂŒhmad: IHE korraldab vĂ€lismaalastele tugirĂŒhmi, et suhelda teiste sarnaste kogemustega inimestega, jagada teavet ja tuge.

EttevĂ”tluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas Eesti Rahvusvahelise maja (IHE) Ülemiste linnakus 2018 aasta novembris koostöös Mainor ASiga, et suurendada avaliku ja erasektori koostööd ning meelitada tippspetsialiste Eestisse tööle. IHE on abiks Eesti ettevĂ”tetele, kelle edu sĂ”ltub ladusast vĂ€lisvĂ€rbamisest.

Miks Eesti?

Eesti on tehnoloogiliselt arenenud riik, kus innovatsioon on kultuuriga sĂŒgavalt pĂ”imunud. Kuna 99% rriigi avalikest teenustest on internetis saadaval ja dokumente saab digitaalselt allkirjastada, pakub Eesti vĂ€ga tĂ”husat ja sujuvat eluviisi. Eestlased hindavad selget suhtlust ja organisatsioonilist ĂŒlesehitust, mis vĂ”imaldab hinnata inimesi pigem oskuste kui positsiooni jĂ€rgi. See vĂ”imaldab noortel spetsialistidel oma karjÀÀriredelil kiiresti tĂ”usta. Lisaks pakub riik suurepĂ€rast töö- ja eraelu tasakaalu, lĂŒhikeste edasi-tagasi sĂ”iduaegade ja paindliku tööajaga, samuti juurdepÀÀsu puhtale Ă”hule, loodusele ja ĂŒhele Euroopa turvalisemale linnale. KĂ”ik need tegurid muudavad Eesti atraktiivseks sihtkohaks vĂ€listalentidele, kes soovivad Eestis oma karjÀÀri teha ja nautida PĂ”hjamaist elukvaliteeti.

Laadige alla kolimisjuhend (PDF)
Kas teil on kĂŒsimusi? Broneeri tasuta online konsultatsioon SIIN

Eesti Rahvusvaheline maja / International House of Estonia:
TĂ€nav: Valukoja 8,
C tiib, esimene korrus,
Ülemiste City, 11415, Tallinn.
Telefon: +372 627 9701 (vastab ainult töötundidel)
E-mail: ihe@workinestonia.com
Veebileht: https://workinestonia.com

Avafoto: VÀljavÔte IHE kodulehest

Vaata ka:
Eesti — Talvine imedemaa tehnikahuvilistele loodussĂ”pradele + GALERII!

 

FÀÀri saared – IMELINE REISISIHTKOHT PĂ”hjamaade fotograafia- ja linnuhuvilistele

NordenBladet – Keset Atlandi ookeani tormiseid vooge asub imeline 18-nest saarest koosnev FÀÀri saarestik. Saarestiku kogupindala on 1 399 kmÂČ. Suurim saar on Streymoy, kus asub pealinn TĂłrshavn oma kaunite vĂ€rviliste majakestega. Teine suurem kohaliku omavalitsuse ĂŒksus (kommuun) on KlaksvĂ­k.

Oma maastiku omapÀrasuse ja ilu, eraldatuse ning kÀttesaamatusega on FÀÀri saared paljudele unistuste sihtkohaks, iseÀranis linde ning fotograafiat armastavatele reisijatele. FÀÀride peatub hinnanguliselt 3.5 mln lindu enam kui 300 liigist ja seetÔttu on see tÔeline linnuvaatlejate paradiis.

Mida teha, et nÀha vÔimalikult palju?

Meie soovitame rentida auto. Kui Lapimaal jalutavad teedel pĂ”hjapĂ”drad, siis FÀÀri saartel teevad seda lambad. Neid on kĂ”ikjal ning pidage siis ikka meeles, et kĂŒlalised olete teie, mitte nemad. Andke teed ning sĂ”itke vaikselt. Enne sĂ”itu on ka hea teada, et lĂ€bi tunnelite sĂ”ites tuleb maksta maksu (rohkem infot leiate lehelt tunnil.fo). MĂ”nes kohas tuleb ka matkamise eest maksta, sest vaatamisvÀÀrsused asuvad eramaal. Hinnad vĂ”ivad mĂ”nes kohas olla vĂ€gagi kĂ”rged, ent on seda kogemust vÀÀrt (vaata lĂ€hemalt siit: hiking.fo).

Kui PĂ”hjamaade ĂŒks tunnus on paksud karged ja mĂŒstilised kuusemetsad, siis FÀÀridelt neid ei leia.  FÀÀridel ei ole metsi ja kĂ”ik puud on istutatud, looduslik pinnas – paks basaldi- ja Ă”huke mullakiht ei lase puudel juurduda mingi vĂ€ega. Kui fÀÀrlased puid nĂ€ha soovivad lĂ€hevad nad Kunoy saarele Kunoy parki. Puude puudumine on ka pĂ”hjus, miks fÀÀrlastel pole rahvapilli ning pea kĂ”ik olulisemad muistsed tarbeesemed, tööriistad ja iluasjad tuli vĂ€lja vĂ”luda vaala-, kala- vĂ”i lambaluudest. Kuid pilli puudumist korvab FÀÀri ringtants, mida tantsitakse kĂ”igil rahvapidudel ja koosviibimistel. Jalgadega löödav rĂŒtm ja eriline sammude kombinatsioon pole muutunud sajandeid. Ringtants ongi fÀÀrlaste “rahvapill”.

FÀÀrlased on harjunud kokku hoidma, tarbima vaid hĂ€davajalikku ning lĂ€bi ajama vĂ€hesega – alates toidust ja lĂ”petades kĂŒttematerjaliga – kĂ”ike on nappinud sajandeid ning eks seepĂ€rast olegi ĂŒks tunnusĂ”na, mida nad enda puhul kasutavad “vĂ”itlus”. Kuid fÀÀrlased pole vaesed – “valget kulda” ehk lambavilla neil juba jagub! Lambad annavad lisaks villale ka piima kui liha ning on andnud saartele nimegi – Lambasaared.

Ilm on FÀÀridel muutlik ning matkakotti on mĂ”istlik panna nii vihmakeep, soe kampsun, T-sĂ€rk kui pĂ€ikeseprillid, sest neid kĂ”iki vĂ”ib vaja minna ĂŒhel pĂ€eval ja mitu korda! ÄÀrmiselt karmid looduslikud tingimused ja Ă€ralĂ”igatus muust maailmast on teinud fÀÀrlastest kogukonnana kokkuhoidvad ja ĂŒksteisega vĂ€ga arvestavad inimesed. FÀÀri saarte rahvaarv on ĂŒle 48 tuhande elaniku. Elanikkonna suure hajutatuse tĂ”ttu on kokku 30 kommuuni.



Foto: 2x Pexels

Hea teada, huvitav info FÀÀri saarte kohta:

– LĂ€him asustatud punkt FÀÀri saartele on Shetlandi saared, mis asuvad 300 kilomeetri kaugusel. Island asub 450 km, Norra 675 km ja Kopenhaagen 1500 km kaugusel. Vahemaa saarestiku pĂ”hjapoolsemast punktist lĂ”unapoolseima punktini on 113 kilomeetrit, suurim vahemaa idast lÀÀnde on 75 kilomeetrit. Saared on vulkaanilise pĂ€ritoluga, kĂ”rgeim punkt on SĂŠttaratindur, 882 meetrit merepinnast, asub Eysturoy saarel.

– Umbes 6% maast on haritav, ĂŒlejÀÀnut kasutatakse 70 000 lamba kasvatamiseks.

– FÀÀridel kehtib kĂŒll Taani kroon, kuid seal on kĂ€ibel ka samas vÀÀringus eraldi mĂ€rgistusega FÀÀri kroon. FÀÀridel on sularahaautomaadid, kust on vĂ”imalik raha vĂ€lja vĂ”tta, kuid kindlasti on mugavam, kui esialgseteks kulutusteks on raha kodus juba vahetatud.

– FÀÀri saartel on oma lipp, pangatĂ€hed ja passid. FÀÀri keel on tunnistatud ametlikuks keeleks, kuid taani keelt vĂ”ib kasutada kĂ”ikides ametlikes asjaajamistes ning Ă”ppetöö koolides toimub taani keeles.


FÀÀri saared rahvuspĂŒha ÓlavsĂžka




Fotod: NordenBladet

FÀÀri saarte info ja uudised eesti keeles