NordenBladet — Tegemist on traditsioonilise iga-aastase ühisnõupidamisega, mille korraldamise järg on jõudnud tänavu taas Eesti kätte. Kohtumisel tutvustavad kolme riigi konstitutsioonikohtud üksteisele parajasti arutusel olevaid teemasid.
Riikohtu esimees Villu Kõve ütles, et sel aastal on arutelu fookuses riikide põhiseaduste ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte vahel tasakaalu leidmine ning kohtuniku põhiseaduslikud tagatised ametist vabastamise vastu.
Kõve sõnul aitavad sellised perioodilised kohtumised olla jooksvalt kursis naaberriikide kõige olulisemate konstitutsiooniliste vaidlusteemadega, vahetada kogemusi ja arutada võimaliku ühisosa üle kohtuasjade lahendamisel.
„See annab muu hulgas võimaluse olla juba eelnevalt teatud ulatuses valmis küsimuste lahendamiseks, mis on kerkinud üles ühes riigis, kuid võivad päevakorda tõusta ka teises,“ märkis Riigikohtu esimees.
NordenBladet — Soome lahkunud venelaste arv purustas eelmisel, 2022. aastal viimase 30 aasta rekordi. Nimelt kolis Soome statistikakeskuse andmetel 2022. aastal Soome elama 6003 Venemaa kodanikku.
„See on 30 aasta kõrgeim näitaja. Aastatel 1995–2001 ei ületanud Venemaalt sisserändajate arv 3100 taset aasta arvestuses,” märkis statistikakeskus.
NordenBladet — AS-ile Mikskaar anti load Viljandimaal Kolga-Jaani lähedal turba kaevandamiseks juba 2004. ja 2012. aastal, aga kohalikud elanikud said sellest teada alles 2020. aasta alguses, kui alustati ettevalmistusi maavara kasutamiseks.
Turbaraba kõrval asuva talu omanik vaidlustas kaevandamisload Keskkonnaametis ja hiljem halduskohtus. Kaebaja väitis muu hulgas, et kaevanduse rajamine võib mõjuda halvasti tema kaevuveele ning turba väljamisel tekkiv tolm ja müra ohustaksid ka tema elukvaliteeti.
Kõigepealt vaieldi kohtutes kaebetähtaja üle. Riigikohus leidis 2021. aasta juunis, et kuigi load anti juba aastaid varem, peab halduskohus kaebuse sisuliselt läbi vaatama, sest taluomanikku polnud kaevanduse rajamisest teavitatud. Seejärel otsustas halduskohus kaebuse rahuldada ja load tühistada, kuid ringkonnakohus jõudis vastupidisele järeldusele.
Riigikohtu halduskolleegium nõustus kolmapäeval avaldatud otsuses halduskohtuga, et kaevandamisload tuleb tühistada, sest taluomaniku kaasamata jätmine võis viia lubade andmisel sisuliste vigadeni.
Seaduse järgi ei saa nõuda kaevandamisloa tühistamist üksnes menetluslike rikkumiste tõttu, kui need ei mõjutanud lõppkokkuvõttes loa andmist. Samas selgitas Riigikohus, et mõjutamine ei tähenda ainult loa andmisest keeldumist, vaid ka kaevanduse naabrite kaitseks lisatingimuste seadmist.
Kolleegium leidis, et lubade andmisele eelnenud keskkonnamõjude hindamisel (KMH) tehti mitmeid vigu, mida oleks saanud naaberkinnistu omaniku kaasamisel vältida. Näiteks oli KMH aruandes kirjas, et kaevanduse vahetus naabruses – pooleteise kilomeetri raadiuses – ei ole elumaju, kuigi tegelikult asuvad talu eluhooned vaid 250 meetri kaugusel. Seetõttu ei arvestatud ka kaevandamisel tekkiva tolmu ja müra mõju lähedalasuvale elamule. Samuti ei analüüsitud piisavalt, kuidas mõjutaks raba kuivendamine talu kaevuvett ja maa niiskust.
Riigikohus rõhutas, et keskkonnalubade andmisel tuleb hinnata ka neid mõjusid, millele on juba seadusega kehtestatud normid. Isegi normi piiresse jääv müra või tolm võib halvendada ümbruskonna elanike elukvaliteeti ning seda tuleb lubade andmisel arvestada. Võimalusel tuleb kasutada keskkonnamõjusid leevendavaid lahendusi, mis on vaja ka kaevandamislubades fikseerida.
Kolleegium selgitas, et kui AS Mikskaar soovib, siis saab ta pärast kaevandamislubade tühistamist taotleda uuesti ühtset keskkonnaluba nii kaevandamiseks kui ka sellega kaasnevaks vee erikasutuseks.
NordenBladet — Eluasemete hinnad langevad sel aastal Soomes viimase 30 aasta kiireimas tempos, teatab Suomen Hypoteekkiyhdistys (Hypo). Viimati nähti midagi sellist 1993. aastal, kui Soomet laastas sügav majanduslangus, vahendab Iltalehti.
Eluasemete hinnad langevad Hypo prognoosi kohaselt tänavu üle riigi seitse protsenti, mis tähendab naasmist 2016. aasta hinnatasemele. Helsingi piirkonnas prognoositakse langust koguni kaheksa protsenti ehk 2019. aasta hindade tasemele.
Järgmisel, 2024. aastal oodatakse uut tõusu. Kogu riigis kallinevad korterid hinnanguliselt umbes kaks protsenti, Helsingi piirkonnas aga kolm protsenti.
Hypo andmetel annab olukord võimaluse neile, kes mõtlevad eluaseme ostmisele.
Kui teie enda ja korteriühistu rahaasjad on tugeval alusel, on ostjatel võimalus. Eriti just esmakoduostjad peaksid nüüd mõtlema enda vajadustele ja oma rahaasjadele, sest pakkumisi ja läbirääkimisruumi on palju, seisab Hypo teates.
Hypo hinnangul rõhuvad eluasemehindu pärast pikka aega kestnud tõusu „vastik inflatsioon ja tüütud intressimäärad”.
Intressimäärad ja inflatsioon hüppasid üles eelmisel aastal pärast Venemaa tungimist Ukrainasse. Need on endiselt kõrgel tasemel, kuid mõlemal on oodata langustrendi.
Hypo prognoosis on arvestatud, et erakordselt kõrge inflatsiooni langetamine murrab aja jooksul tammi.
Nüüd on palju asju müügis, kui pikenenud müügiajad arendajaid häirivad. Uus regulatsioon korteriühistu laenude maksimumsumma ja pikkuse kohta hakkab kehtima suvel, kuid kahjuks langeb aeg kokku ehitussektori langusega.
Hypo prognoosib, et pakkumine kahaneb tsüklilistel põhjustel juba järgmisel aastal, intressimäärad stabiliseeruvad ja eluasemehindade trend pöördub kasvule.
Hypo hinnangul saabub pöördepunkt siis, kui eluasemeturg aasta lõpu poole taastub.
Helsingi piirkonnas oli Hypo andmetel aasta alguses kuni 40 protsenti vähem eluasemetehinguid kui eelmisel aastal. Kogu riigi tasemel oli langus eelmise aastaga võrreldes 30 protsenti.
Eluasemeturu madalseis lööb kodanike ühisesse rahakotti põntsu viisil, mida riigieelarves ette ei nähtud, seisab Hypo prognoosis.
Kui koroonaaegse turubuumi ajal laekus vara ülekandemaksust tulu ligi miljard eurot aastas, siis nüüd langeb tulu Hypo hinnangul enam kui 200 miljoni euro võrra tasemele, mida viimati kogeti ligi kümme aastat tagasi.
Kui võtta arvesse inflatsioon ja SKP kasv, on Hypo hinnangul ülekandemaksu laekumise tegelik langus veelgi drastilisem.
Kohanemisvajadused ja kärbete nimekirjad on valitsuse läbirääkijate laual samal ajal, kui valitsussektori tulud vähenevad ja intressikulud kasvavad, seisab prognoosis.
Hypo nendib, et lisaeelarvete ülekandemaksu laekumise korrektsioonid on vajalikud, kuid esialgu ebapiisavad ega muuda rahvastiku vananedes alustava valitsuse olukorda lihtsamaks.
NordenBladet — Mulgimaa toiduaasta tunnuslause on “Mulgi süük- uus ja vana ütenkuun” (Mulgi söök- uus ja vana üheskoos).
Madis Kallas ütles rändkahvlit üle andes, et toidupiirkonna tiitel on ühelt poolt tunnustus juba tehtud töö eest toidukultuuri edendamisel, aga samal ajal ka võimalus senisest veelgi hoogsamalt oma piirkonna elu arendada. „Armsad mulgid, see on teie võimalus rääkida üheskoos Mulgimaa toidu lugu, tuua esile oma vanu häid traditsioonilisi toite ning luua uusi ja innovaatilisi maitseid, mille kaudu oma piirkonda tutvustada.“
„Meil on hea meel, et seekord pälvis toidupiirkonna tiitli just Mulgimaa. Soovime aasta jooksul koostöös esile tõsta ja näidata seda, mis teeb Mulgimaa toidu eriliseks. Ühtlasi loodame, et siinsed kohalikud ning autentsed maitsed meelitavad piirkonda külastama turiste nii lähedalt kui kaugemalt,“ ütles toidupiirkonna projektijuht Leana Liivson.
Toidupiirkonna avasündmus toimus Abja-Paluoja keskväljakul, kus kohalikud ettevõtted ja kohvikud pakkusid erinevaid tooteid ning kuulata sai rahvamuusikat lõõtsakuningas Rasmus Kadaja ja noorte folkbänd Foliksta esituses. Esinesid Karksi-Nuia rahvatantsijad, Abja Muusikakooli noored ning tutvuda sai talulindude ja -loomadega.
Maaeluministeerium valib aasta toidupiirkonda 2016. aastast. Traditsioon on kutsutud ellu Eesti toidu väärtustamiseks, kohaliku toiduga seotud tavade ja kommete hoidmiseks ning nende tutvustamiseks laiemale avalikkusele.
Toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad: Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti, Järvamaa.
