NordenBladet — AS-i LHV Group tütarettevõtte AS-i LHV Varahaldus nõukogu valis LHV Varahalduse juhatuse liikmeks Eve Sireli. Tema volitused juhatuse liikmena algavad 1. juunist 2023 ja kestavad viis aastat. Edaspidi tegutseb LHV Varahalduse juhatus kolmeliikmelisena – lisaks Eve Sirelile jätkavad juhatuses Vahur Vallistu ja Joel Kukemelk.
Eve Sirel on LHV-s töötanud alates 2011. aastast, tegutsedes 2011.–2015. aastal LHV Varahalduse riskijuhina ning alates 2015. aastast LHV Varahalduse operatsioonide juhina. Tal on tehnikateaduste magistrikraad äriinfotehnoloogia erialal Tallinna Tehnikaülikoolist ja loodusteaduste magistrikraad matemaatika erialal Tallinna Ülikoolist. Eve Sirelile kuulub 115 681 LHV Groupi aktsiat ning lisaks on tal võimalik 2021., 2022. ja 2023. aastal väljastatud optsioonide eest kokku omandada 56 775 LHV Groupi aktsiat.
LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul aitab Eve Sireli lisandumine LHV Varahalduse juhatusse senisest veelgi konkreetsemalt jaotada juhatuse liikmete vahel vastutusvaldkonnad ning selle kaudu tõhustada nii investeerimise, müügi kui ka riskikontrolli funktsioone. “Eve on tugevate juhiomadustega väga võimekas organisaator, kes ka varasemate kogemuste poolest on suurepäraseks täienduseks senisele juhatusele,” ütles Vallistu.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 930 inimese. LHV pangateenuseid kasutab aprilli lõpu seisuga 394 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 131 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 158 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — Reedel, 19. mail 2023 lõppes AS Inbanki esimese taseme täiendavate omavahendite hulka (AT1) kuuluvate võlakirjade märkimine. Investorid märkisid võlakirju mahus 11,1 miljonit eurot. Seega märgiti emissiooni maht 1,9-kordselt üle.
Kuna emissiooni esialgne maht 6 miljonit eurot märgiti üle, kasutas Inbank õigust suurendada emissiooni mahtu 11,1 miljoni euroni. Inbanki juhatus kinnitas esmaspäeval, 22. mail 2023 emissiooni lõpliku jaotuse, mille kohaselt jaotatakse kokku 55 investorile 1110 võlakirja, nimiväärtusega 10 000 eurot.
Kommenteerib Inbanki finantsjuht ja juhatuse liige Marko Varik:
“Investorite huvi Inbanki AT1 võlakirjade vastu oli oodatust suurem ja otsustasime emissiooni mahtu suurendada. Pea kahekordne ülemärkimine näitab selgelt usaldust Inbanki ärimudeli ja kasvuplaanide suunas. Samuti täitsime lisakapitali kaasamisega edukalt eesmärgi tugevdada Inbanki omavahendite positsiooni ning katta kehtestatud kapitalinõudeid.“
Inbank on Euroopa Liidu panganduslitsentsiga finantstehnoloogiaettevõte, mis ühendab kaupmehi, tarbijaid ja finantsasutusi järgmise põlvkonna embedded finance platvormil. Koostöös 5400+ kaupmehega on Inbankil 872 000+ aktiivset lepingut ja hoiuseid kogutakse kaheksas Euroopa riigis. Inbanki allutatud võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.
Lisainfo:
Marko Varik
finantsjuht, juhatuse liige
marko.varik@inbank.ee
+372 5690 0286
NordenBladet — Soome ohutus- ja kemikaaliamet TUKES hoiatab laadimisseadme eest, mis ei vasta ohutusnõuetele.
DCO toodetud USB laadimisseadme XO-L77(EU) võrgupinge isolatsioon on puudulik ning toote korpuse tulekindlus ei vasta nõuetele. Laadija kujutab endast nii elektrilöögi kui ka tulekahju ohtu, vahendab Iltalehti.
TUKES soovitab toode koheselt kasutusest eemaldada ja vastavalt juhistele vastutavale ettevõttele tagastada. Laadija eest vastutav ettevõte on Hobby Hall Suomi Oy.
Vajadusel annab vastutav ettevõte nõu ja lisajuhiseid protseduuri kohta.
NordenBladet — Elukalliduse tõus on pannud soomlased senisest suurema entusiasmiga riideid lappima, teatab S-grupp. Prisma müügiandmetest selgub, et õmblus- ja lappimistarvikute müük hakkas märgatavalt kasvama möödunud sügisel elektrihinna tõusuga samal ajal, vahendab Iltalehti.
S-grupi hinnangul on kasv sel kevadel vaid kiirenenud. Eriti rõivaplaastrite äri läheb nüüd enneolematu tempoga.
Lappimis- ja õmblustarvikute müük on 2023. aasta algusest kasvanud 30 protsenti. Nõudlus toodete järele hakkas kasvama juba eelmisel sügisel, ütleb Prisma kodumüügijuht Matti Viitanen pressiteate vahendusel.
Suurim müük on olnud aprillis ning aeglustumist pole näha.
Usume, et müük kasvab jätkuvalt, sest paljud mõtlevad nüüd hinnatõusu tõttu selgelt rohkem enda riiete eluea peale. Riideid parandatakse järjest rohkem, räägib Viitanen.
Paljud inimesed on nüüdseks märganud, et erinevate plaastrite ja muude sarnaste toodete abil on see ehk lihtsam kui nad arvasid. Lisaks hinnatõusule mõjutab ostusoovi ka suurenenud keskkonnateadlikkus ja soov kasutada riideid ökoloogiliselt säästvalt.
Alanud aasta selgeteks hitt-toodeteks on Viitaneni sõnul olnud erinevad rõivaplaastrid.
Sel aastal on müüdud juba 13 000 plaastrit, mis on selgelt rohkem kui varasematel aastatel. Populaarsed on ka erinevad plaastrikangad, mille müük on väga palju kasvanud, räägib Viitanen.
Rõivaplaastrite populaarsust seletab ka see, et neid on lihtne kasutada ja väga kiire kinnitada. Must värv on neist selgelt kõige populaarsem.
NordenBladet — Riigikogu otsustas määrata Eesti Panga nõukokku Urmas Varblase ja esimese lugemise läbis eelnõu, millega sätestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade erandjuhtudel kiirendatud korras laiendamine.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse
Esimese lugemise läbis president Alar Karise esitatud Riigikogu otsuse „Urmas Varblase Eesti Panga nõukogu esimehe ametisse nimetamine“ eelnõu (23 OE), millega nimetati Eesti Panga nõukogu esimeheks majandusteadlane ja ka praegu Eesti Panga nõukogusse kuuluv Urmas Varblane.
Seoses Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Laari ametivolituste lõppemisega tegi president Riigikogule ettepaneku nimetada Varblane Eesti Panga nõukogu esimeheks alates 13. juunist.
Varblane on Eesti majandusteadlane, kes on avaldanud sadu teaduspublikatsioone ja osaleb sageli avalikes majanduspoliitilistes aruteludes. „Majandusprofessori ja Eesti Teaduste Akadeemia liikmena tugevdab ta Eesti Panga nõukogu teadmist majandusprotsessidest ja võimet kontrollida Eesti Panga juhatuse tööd,“ märkis president eelnõu seletuskirjas.
Eesti Panga nõukogu esimehe nimetab presidendi ettepanekul viieks aastaks ametisse Riigikogu. Eesti Panga nõukogu koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest.
Eelnõu poolt hääletas 58, vastu oli kaheksa Riigikogu liiget ning sellega võeti otsus vastu.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Samuti läbis esimese lugemise valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (144 SE), millega luuakse õiguslikud alused Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade arendamiseks erandjuhtudel kiirendatud korras. Harjutusväljade mahutavuse suurendamine annab võimaluse harjutada uut relvastust, üksuste koostööd ja loob eeldused liitlaste suurendatud kohalolekuks. Vastava õigusliku aluse loomine võimaldab laiendada ka Nursipalu harjutusvälja, mis seletuskirja kohaselt on tänases julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse ja kollektiivkaitse võimet.
Täpsemalt nähakse eelnõuga ette valitsuse õigus otsustada kaitseministri ettepanekul ja vastava ohuhinnangu alusel Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamine või laiendamine planeerimismenetlust läbi viimata. Seda saab teha üksnes juhul, kui harjutusvälja rajamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Rain Epler (EKRE), Eerik-Niiles Kross (RE), Enn Eesma (KE), Helir-Valdor Seeder (I), Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Kalev Stoicescu (E200).
Ettekande teinud kaitseminister Hanno Pevkur vastas küsimustele poolteist tundi. Riigikaitsekomisjonis toimunud arutelust andis ülevaate komisjoni liige Kristo Enn Vaga.
EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 13 ja vastu 53 Riigikogu saadikut ning sellega ei leidnud ettepanek toetust. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. juuni kell 10.
Ministrid vastasid seitsmele arupärimisele
Peaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu liikmete arupärimistele rahvastikukriisi (nr 4) ning Eestis ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina mobilisatsiooniealiste meeste kohta (nr 5). Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets, Kalle Grünthal, Varro Vooglaid, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo ja Kaja Kallas.
Kaitseminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete arupärimisele liitlaste kohalolekuga seotud investeeringute (nr 35) ja liitlaste liikumise (nr 59) kohta.
Justiitsminister Kalle Laanet vastas Riigikogu liikmete arupärimisele MTÜ Slava Ukraini tegevuse (nr 9), kaebevõimaluste (nr 44) ja õigustatud ootuse kohta (nr 70). Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme, Kert Kingo, Rain Epler, Martin Helme, Anti Poolamets, Henn Põlluaas, Helle-Moonika Helme, Kalle Grünthal, Evelin Poolamets,Varro Vooglaid ja Leo Kunnas ja Kalle Laanet.
Päevakorras olid ka justiitsministrile suunatud arupärimised valeliku poliitika kohta (nr 87 ja nr 88), kuid neid ei arutatud ettekandjate puudumise tõttu.
