NordenBladet — Mulgimaa toiduaasta tunnuslause on “Mulgi süük- uus ja vana ütenkuun” (Mulgi söök- uus ja vana üheskoos).
Madis Kallas ütles rändkahvlit üle andes, et toidupiirkonna tiitel on ühelt poolt tunnustus juba tehtud töö eest toidukultuuri edendamisel, aga samal ajal ka võimalus senisest veelgi hoogsamalt oma piirkonna elu arendada. „Armsad mulgid, see on teie võimalus rääkida üheskoos Mulgimaa toidu lugu, tuua esile oma vanu häid traditsioonilisi toite ning luua uusi ja innovaatilisi maitseid, mille kaudu oma piirkonda tutvustada.“
„Meil on hea meel, et seekord pälvis toidupiirkonna tiitli just Mulgimaa. Soovime aasta jooksul koostöös esile tõsta ja näidata seda, mis teeb Mulgimaa toidu eriliseks. Ühtlasi loodame, et siinsed kohalikud ning autentsed maitsed meelitavad piirkonda külastama turiste nii lähedalt kui kaugemalt,“ ütles toidupiirkonna projektijuht Leana Liivson.
Toidupiirkonna avasündmus toimus Abja-Paluoja keskväljakul, kus kohalikud ettevõtted ja kohvikud pakkusid erinevaid tooteid ning kuulata sai rahvamuusikat lõõtsakuningas Rasmus Kadaja ja noorte folkbänd Foliksta esituses. Esinesid Karksi-Nuia rahvatantsijad, Abja Muusikakooli noored ning tutvuda sai talulindude ja -loomadega.
Maaeluministeerium valib aasta toidupiirkonda 2016. aastast. Traditsioon on kutsutud ellu Eesti toidu väärtustamiseks, kohaliku toiduga seotud tavade ja kommete hoidmiseks ning nende tutvustamiseks laiemale avalikkusele.
Toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad: Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti, Järvamaa.
NordenBladet — Euroskeptiline Rootsi europarlamendi liige kiitis täna Brexitit kui „inspireerivat” ja nimetas EL-i „liiduks, mida ükski valija ei taha”, kuna Rootsis kasvavad üleskutsed suhteid blokiga ümber hindama. Kuigi enamik rootslasi toetab EL-i liikmelisust, valitseb ärevus liidu volituste laienemise pärast, mis toob kaasa kasvava euroskeptitsismi konservatiivsete valijate seas ja Rootsi Demokraatide kasvamise riigi suuruselt teiseks parteiks, vahendab Daily Mail.
See on julgustanud parempoolsete vaadetega Rootsi Demokraatide partei esimeest Jimmie Åkessoni kutsuma riigi parlamenti (Riksdag) üles hindama ümber Rootsi suhteid ELiga, mis võib lõpuks viia „Swexitini”.
Europarlamendi liige Charlie Weimers hoiatas Daily Mailile antud eksklusiivses intervjuus, et EL võib ühel päeval meenutada „Euroopa Ühendriike”.
Weimers – kellele Iraan on isiklikult sanktsioonid kehtestanud ja keda Hiina on kritiseerinud üleskutse eest uurida Covid-19 pandeemia päritolu – kiitis ka Brexitit kui demokraatia seisukohast inspireerivat.
Samuti hoiatas ta neid Ühendkuningriigis, kes soovivad ELiga uuesti ühineda, kuna see liit, mis oli Suurbritannia lahkumise ajal „ei ole sama, mis meil täna on”.
Weimers andis intervjuu pärast seda, kui Åkesson kirjutas Weimersiga ühise artikli, milles kirjeldas kolme sammu, mida Rootsi peaks astuma, et tagada, et riikide poliitikud ei annaks ära rohkem võimu Brüsselile.
Need kolm sammu hõlmavad uurimise algatamist selle kohta, kuidas vähendada Rootsile bloki kuulumisest tulenevaid negatiivseid mõjusid, rahvahääletusluku kehtestamist igasuguse edasise võimu üleandmise kohta ja põhiseadusest sõnastuse eemaldamist, et Rootsi on EL-i liige. Nad väidavad, et see tagab Rootsile valmisoleku soovi korral Euroopa Liidust lahkuda, andes talle tulevikus suurema läbirääkimisjõu Brüsseliga.
NordenBladet — Soomes satub igal aastal tänavale umbes 20 000 kassi. Osaliselt seetõttu on Maa- ja metsamajanduse ministeeriumis valmimas kasside registri määrus, mis peaks jõustuma 2026. aasta alguses. Registri eesmärk on tõsta kasside väärtustamist ja parandada kassiomanike järelevalvet. Kassid tuleb märgistada ja registreerida 2026. aasta jooksul. Register sarnaneb tänavu mais kasutusele võetud koerteregistriga: kassid identifitseeritakse ehk mikrokiibistatakse ning info viiakse kassiregistrisse, vahendab Yle.
Soomes käivitus kevadel esimene osa koerteregistrist, kus omanikud, kes registreerivad oma koera isikukoodiga, saavad teha registrisse teateid.
Mikrokiibistamine ja registreerimine muutusid Maa- ja metsamajanduse ministeeriumi määrusega kohustuslikuks.
Koerte registreerimine oli Sanna Marini valitsusprogrammis. Kui määrus kommenteerimiseks välja pandi, saadi palju tagasisidet, et ka kassidel peaks olema oma register, ütleb Maa- ja metsamajanduse ministeeriumi eriekspert Anssi Welling.
Registri idee on edendada vastutustundlikku kasside pidamist, suurendada kasside väärtustamist ja vältida poolmetsikute kasside populatsioonide teket.
Wellingi satuvad kassid sagedamini tänavale kui koerad. Samuti on registrite eesmärk ennetada kutsikavabrikuid ja loomahaigusi nagu marutaud.
SEY Soome loomakaitse hinnangul on Soomes ligikaudu 20 000 kodutut kassi.
10 000 satuvad asenduskodudesse ja umbes 10 000 elab populatsioonides, mis tekivad siis, kui steriliseerimata kassid õues käivad. Nende jaoks ei ole vastutavaid inimesi, ütleb SEY tegevdirektor Kati White. Tema sõnul tuleb kassid märgistada ja registreerida, et oleks võimalik omanikele jälile saada.
Teine registri põhjus on see, et keegi ei tea, kui palju kasse Soomes tegelikult on.
Ametliku statistika hinnangul on kasse veidi alla 600 000, kuid näiteks kassiliit hindab seda arvu oluliselt suuremaks: isegi üle miljoni. See räägib osaliselt registri vajalikkusest. Meil ei ole täpset teavet kasside tegeliku arvu kohta, ütleb Welling.
Järelevalvet korraldab Toiduamet ning registreerimata jätmise eest saab karistada.
Kui kassiomanik ei ole pärast 2026. aasta seadusemuudatust nõus looma registreerima, võib omanikule määrata sanktsioonid. Sunnimeetmed ulatuvad ametlikest korraldustest rahatrahvide, sunniraha ja trahvideni.
Kasside registreerimise registrisüsteem on juba valmis. Koerteregistrisse on minu enda andmetel jäetud võimalus, et hiljem saab sinna lisada ka teisi loomi. See tähendab, et saab kasutada sama registribaasi, ütleb Welling. Tema sõnul on kassiregistri kohta tagasisidet olnud nii poolt kui ka vastu.
Paljud on näinud registrit hea asjana. Kuid isegi, kui asutus teeb sunniotsuse ja paneb sellele hinnasildi külge, ei meeldi see kõigile. Ma saan sellest täiesti aru, lisab Welling.
Wellingu sõnul on kõige olulisem teadlikkuse tõstmine: ei tasu hankida lemmiklooma, kelle taust on teadmata.
Euroopas on mitmes riigis juba kasutusel kasside registrid. See näib olevat trend. Kõigi loomade jälgitavus vajab parandamist, resümeerib Maa- ja metsamajanduse ministeeriumi eriekspert Anssi Welling.
Soome Loomakaitseliit soovitab oma kassid kohe registreerida. Kass tuleks mikrokiibistada ja lisada Kassiühingu registrisse. Turvakiip suurendab kassi turvalisust – pole vaja oodata seaduse tulekut, toob Kati White välja.
NordenBladet — 25. mail 2023 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja Estma HPT OÜ lepingu hotelli- ja büroohoone ehitustööde esimese etapi teostamiseks aadressil Sadama 4, Tallinn.
Lepingu raames ehitab AS Merko Ehitus Eesti kuue maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hoone, milles alustab tööd Hyatt hotell ning paiknevad büroopinnad.
Lepingu maksumus on ligikaudu 11,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde esimese etapi valmimise tähtaeg on 2024. aasta lõpus.
AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning arendab elukondlikku kinnisvara. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.
Lisainfo:
AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov, tel +372 680 5105.
Urmas Somelar
Finantsüksuse juht
AS Merko Ehitus
Telefon: +372 650 1250
E-post: urmas.somelar@merko.ee
AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni ettevõtted arendavad kinnisvara ning ehitavad hooneid ja infrastruktuuri. Loome paremat elukeskkonda ja ehitame tulevikku. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. 2022. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 661 inimesele ning ettevõtte 2022. aasta müügitulu oli 410 miljonit eurot.
NordenBladet — Eesti kaitseminister saatis kooskõlastusele määruse, millega alandatakse LMT-kategooria masina ehk tanki ja lahingumasina juhtimise eeldused B-kategooria ehk sõiduauto juhtimisõiguse tasandile.
Kehtiva määruse kohaselt on kaitseväe ja kaitseliidu valduses oleva LMT-kategooria masina juhil nõutav C-, D- või T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, vahendab ERR.
Eelnõu seletuskirjas kirjutatakse, et LMT-masinatele on lubatud sõidukiiruseks kuni 50 km/h, mis maandab sõiduvigadest tulenevat riski kaasliiklejatele. Eelnõuga võimaldatakse anda vähemalt 18-aastasele kaitseväe teenistujale või töötajale, kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kaitseväe roomikutel liikuvatel tankide ja lahingumasinate juhtimisõigus.
