NordenBladet – Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.

Esimesed ülestähendused Põltsamaa kohta pärinevad 1234. aastast. Aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn. Seal resideeris hertsog Magnus. 18. sajandi II poolel kujunes Põltsamaa Põhja-Liivimaa valgustusliikumise keskuseks. Põltsamaa külje alla rajati esimene Vene keisririigi eratrükikoda ja seal ilmus esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne. 19. sajandi teisel poolel oli Põltsamaa üks rahvusliku ärkamisaja keskusi: seal hakati rajama Eesti Aleksandrikooli ning õmmeldi esimene sinimustvalge lipp, mis õnnistati hiljem Otepääl.

Linna õigused sai Põltsamaa 30. juunil 1926. Teises maailmasõjas hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. Aastatel 1950–1962 oli Põltsamaa samanimelise rajooni keskus. Põltsamaa linna omavalitsuslik staatus taastati 1991. aastal. Kuni 2017. aasta kohalike omavalitsuste haldusreformini oli Põltsamaa linn iseseisev omavalitsusüksus. Viimane Põltsamaa linnapea oli Jaan Aiaots. Pärast haldusreformi kuulub linn Põltsamaa valla koosseisu.

Asukoht

Põltsamaa linn asub Põltsamaa jõe keskjooksul, Kesk-Eesti moreentasandikul. Kogu maa-ala reljeef on tasane, absoluutkõrgus kõigub 56–63 m vahel merepinnast, langedes jõe voolu suunas. Ainus kõrgem punkt on linna külje all asuv Kuningamägi (absoluutne kõrgus 67 m). Aluspõhjaks on alamsiluri adavere lademe dolomitiseerunud lubjakivi, mis lasub 1,0–4,0 m sügavusel maapinnast, pinnakate koosneb ülempleistotseeni moreenidest.

Geograafiliselt paikneb Põltsamaa Kesk-Eestis Tallinna–Tartu ja Võhma–Mustvee maantee ristumiskohal. Linna ümbritseb rõngasvallana Põltsamaa vald. Asetsedes Jõgevast 30 kilomeetri kaugusel, on Põltsamaa Jõgeva maakonna läänepoolne keskus. Põltsamaalt Tallinna on 127 ja Tartusse 59 kilomeetrit. Lähimad raudteejaamad asuvad Võhmas (25 km) ja Jõgeval.

Linna pindala on 6,0 km². Põltsamaa jõgi jagab linna kaheks võrdseks osaks, suuremad ehitised ja keskus jäävad jõe äärde. Nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne suunas on linna ulatus umbes 2,5 km. Kirdes piirneb linn Tallinna–Tartu maanteega, muudes suundades peamiselt põldudega.

Põltsamaa on aedlinlik asula, koosnedes põhiosas ühe- ja kahekorruselistest väikeelamutest. Ringtee ümbrusse on ehitatud kuni viiekorruselisi kortermaju, ülejäänud korruselamute rühmad paiknevad linna äärtes ega mõjuta oluliselt üldpilti. Juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ja eristuv keskus.

Põltsamaa territooriumil on järgmised jõesaared: Roosisaar, Kiriklasaar, Lillesaar, Saunasaar ja Naistesaar. Roosisaart ja Kiriklasaart ühendab Kiisamauru veskitamm.

Vaatamisväärsused Põltsamaal

Põltsamaa linnus / Põltsamaa loss
(Lossi 1, Põltsamaa, 48103 Jõgeva maakond)
https://poltsamaaloss.ee/
Põltsamaa linnust hakati ehitama juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Hertsog Magnus valitses sealt aastatel 1570–1578 Liivimaa kuningriiki. 1770. aastatel rajas Woldemar Johann von Lauw linnuse konvendihoonest rokokoostiilis lossi.

1941. aastal hävinud unikaalse lossi varemeid pole siiani suudetud täielikult konserveerida, samuti on osaliselt konserveerimata ka muud linnuse osad.

Linnusehoovis asuvad:
* Põltsamaa Muuseum ja turismiinfopunkt
* Veinikelder ja toidumuuseum
* Kesk-Eesti kunstigalerii pART
* Käsiteokoda
* Põltsamaa Käsitööseltsi Värkstuba
* Eesti ajakirjanduse ajaloo tuba

Linnusehoov on vabaõhuürituste toimumispaik.

Põltsamaa Niguliste kirik
https://poltsamaakogudus.ee/

Aastatel 1633–1634 rajati linnuse ringmüüri ja eraldiseisva suurtükitorni vahele uus luteri kirik. 1870. aastatel valmistatud altar on pööratava altarimaaliga: enamjagu kirikuaastast näeb kogudus Julie Hagen-Schwarzi maali “Kristus ristil”, ülestõusmispühadest taevaminemispühani saab imetleda Kaavelt pärit eesti soost kunstniku Woldemar Friedrich Krügeri maali “Naised haua juures”.

Teise maailmasõja ajal sai kirik ja linnus kahjustusi, samuti hävitati 1944. aastal Põltsamaa Suur sild.

Sõpruse park
Sõpruse park on Põltsamaa parkide seas noorim. Esimene puu istutati 8. mail 1973. Praegu on pargis enamasti Luua metsanduskoolist toodud puid üle 6000. Parki on istutanud puid nimekad Eesti ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased. Sinna on paigaldatud mitmeid graniitskulptuure, kündva Kalevipoja kuju ja monumentaalskulptuur “Tee Olümposele”, mille sammastele on graveeritud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Pargi rajaja oli Ants Paju.

Põltsamaa Roosiaed
Põltsamaa Roosiaia rajasid lillekasvatusagronoomid Küllike Joost ja Rein Joost. Rosaarium rajati Martin Lillevere nimelise kolhoosi õunaaia maa-alale. Istutustöid alustati 27. juunil 1996 ja rosaarium avati pidulikult 11. juunil 1998.

Nüüdisajal kasvab roosiaias ligikaudu 5000 roosipõõsast ligi 1000 sordist. Põltsamaa Roosiaed on kollektsiooni suuruse poolest Baltikumis suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka.

Muud vaatamisväärsused
* Ausammas Karl August Hermannile – mälestusmärk püstitati 1935. aastal. Selle autor on Alfred Zolk-Leius.
* Uue-Põltsamaa mõisahoone – mõisa omanik oli 18. sajandi teisel poolel von Lilienfeldt. 1920. aastate alguses kolis mõisa ruumidesse kool. 2000. aastatel müüs Põltsamaa linn mõisahoone eraomanikule.
* Vabadussõja ausammas – paikneb Veski ja Aia tänava vahel. Sammas avati pidulikult 17. augustil 1924 kohaliku isamaalase ja kultuuritegelase Karl Vervolti eestvedamisel. Hävitati 1940. aastal. Põltsamaa Muinsuskaitse Selts taastas samba 1989. aastal.
* Saunasaar – Põltsamaa lossikompleksi lähedal paiknev saar, kus tänapäeval asub kohaliku jahimeeste seltsi majake. Legendi järgi olevat saarel asunud kunagi saun, kus olevat vihelnud ja end jõevees karastanud Venemaa keisrinna Katariina II.
* Represseeritute mälestusmärk – asub Kesk tänaval Kiisamauru kaldal. Kaks korda aastas toimub mälestuskivi juures leinaseisak, meenutamaks Põltsamaalt ja selle ümbruskonnast Siberisse küüditatuid.
* Roosisaar – Põltsamaa kesklinnas paiknev saar, mis kujundati 2001. aastal roosisaareks. Saarele on istutatud 2000 roosiistikut, ehitatud lehtla, rajatud kõnniteed ja paigaldatud valgustus. Enne II maailmasõda oli saar linna keskuseks, seal paiknes hulganisti ettevõtteid ning saart nimetati Kaubasaareks.
* Põltsamaa puuskulptuurid.

Põltsamaaga seotud tuntud isikud

Aleksei Bobrinski (22. aprill 1762 – 2. juuli 1813) Venemaa keisrinna Katariina II ja krahv Grigori Orlovi vallaspoeg, kindralmajor, 1796. aastast krahv. Vana-Põltsamaa mõisa omanik.
Anna Haava (15. oktoober 1864 – 13.03.1957) eesti luuletaja ja tõlkija. Elas Põltsamaal ja selle lähistel 1944. a lahingute ajal. Hiljem viibis ta Põltsamaal tuttavate juures ning oli Põltsamaa haiglas ravil. Tänutäheks hoolitsuse eest kirjutas ta luuletuse “Põltsamaa haiglas”.
Ants Paju (10. september 1944 – 28. juuni 2011) Eesti ajakirjanik ja poliitik. Põltsamaa linna aukodanik. Sõpruse pargi rajaja.
August Wilhelm Hupel (25. veebruar 1737 – 18. jaanuar 1819) Põltsamaa pastor aastatel 1764–1804, kodu-uurija ja literaat. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde).
Eduard Bornhöhe (17. veebruar 1862 – 17. november 1923) oli eesti proosakirjanik. Töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis mõnda aega abikoolmeistrina. Kirjutas seal oma tuntuima teose “Tasuja”.
Henn-Kaarel Hellat (5. aprill 1932 – 17. oktoober 2017) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Elas Põltsamaal.
Hertsog Magnus (26. august 1540 – 28. märts 1583) oli Holsteini hertsogiriigi hertsog, Taani kuningriigi prints, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577. Tema valitsemisajal oli Põltsamaa mõnda aega Liivimaa kuningriigi keskus.
Jaan Roos (21. jaanuar 1888 – 5. juuli 1965) oli eesti kirjandusloolane, bibliofiil ja õpetaja. Tema tegevus ja elu oli tihedalt seotud Põltsamaaga.
Jacob Heinrich von Lilienfeldt (1. detsember 1716 – 12. juuli 1785) baltisaksa näitekirjanik, esseist, juhuluuletaja, Uue-Põltsamaa mõisa omanik. Ühiskonnakriitiline, sotsiaalseid reforme toetav ja propageeriv kirjanik. 1767. aastal avaldas poliitilise traktaadi “Neues Staats-Gebäude”, kus tuli esimesena välja ettepanekuga luua Euroopa riikide liit.
Janek Tombak (sündinud 22. juulil 1976) on eesti jalgrattasportlane. Alustas sporditeed Põltsamaal. Võistles 2004. aastal Ateena olümpiamängudel maanteesõidu grupisõidus ja saavutas 61. koha.
Karl August Hermann (23. september 1851 – 11. jaanuar 1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Sündis ja alustas kooliteed Põltsamaa kandis.
Peter Ernst Wilde (1732–1785) oli baltisaksa arst ja literaat. Rajas Põltsamaa külje alla Kuningamäele esimese eratrükikoja Venemaa keisririigis. Andis seal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus.
Reinhold Kamsen (12. oktoober / 24. oktoober 1871 – 16. mai 1952) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. 1920. aastast oli ta Põltsamaa tarvitajate ühingu raamatupidaja ning osales kohalikus seltsitegevuses. Aastatel 1927–1931 töötas ta ajalehe Põltsamaa Teataja vastutava toimetajana, 1930–1931 andis välja nädalalehte Põltsamaa Uudised.
Tiit Pääsuke (sündinud 22. detsembril 1941), eesti maalikunstnik, on sündinud Põltsamaal. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhtfiguuriks.

Fotod: Põltsamaa 2021a (NordenBladet)